doce

On hea meel taas lugejaspere meeli toita ja v6tta s6na esmakordselt l6unapooluselt, Ecuadorist Quitost. Aga nagu juba vanad eestlased ytlesid, 2ra viska ... no see kaevuv2rk v6i siis 6igemini tahtsin 6elda, et teeks enne piduliku kokkuv6tte Kolumbiast.

Peale imelist Cartagenat valisime j2rgmiseks peatuspaigaks Medellini. Istmike r66muks 12h bussis, mis kohati oli ilmselt kerges miinuses. Panime Marisega poole jagu teekonnast kanget (loe: kylmetasime), kuid andsime bussijumala tahtele ja kylmale alla ning v6tsime alt magamiskoti appi. Kes ajalooga kursis, see teab, et tegemist narko-Pablo-onu linnaga, mis 80-ndatel maailma narkoturust 80% haldas-valdas-toimetas. Igatahes muljetavaldav number, kuid meite r66muks polnud sellest 2rist t2naseks p2evaks liialt m2rgatavaid j2lgi. Linn oli maru ja pirakas ning v6lus turistis6bralikkuse ja siinpool suurt vett m6istes puhtusega.




































Linnake (ca 400 tuh elanikku) nimega Manizales sai meie teele valitud p6hjusega kylastada Parque Nacional Natural Los Nevados rahvusparki, kus asub Kolumbia k6rgeim vulkaan ja yhtlasi teine tipp Nevado del Ruiz 5231 m. Tippu me vallutada ei yritanud, kuid hyva kogemus oli ka 5000m k6rgusel merepinnast viibida. H6re 6hk, k6rgus, lumesadu ja tuul olid ilmselt k6ik, andmaks oma panust sellele veidrale tundele, mis seal valdas.

S6itsime m6ne tunni jooksul ca 2000m k6rguselt 4800ni, mis t2hendas yhtlasi seda, et suurt aklimatiseeriumiseaega ei antud. J6udes napilt yle 4000m hakkas Marisel esimest korda v2heke pea ringi k2ima, aga kui yles j6udsime, tiris yks abivalmis meedik ta arstikabineti lavatsile toibumisprotseduuridele. V2lkreporter Paul kasutas juhust ja tegi ka paar kl6psu ajalooannalide tarbeks abitus seisundis viibinud kaasv6itlejast. Igatahes t6si on see, et iiveldus m88dus ja meie jaoks maagilised 5000m sai lumes ronides alistatud.





















Seej2rel nohistasime j6ulud tasakesi susside sahistades m88da Calis. Taaskord kipuvad huulilt libisema vaid kiidus6nad. Cali oli rohkes j6ulukaunistustes, puhas ja inims6bralik. A ja seal kylastasime v2idetavalt Ladina-Ameerika marumat loomaaeda, et v6tta pildipurki loomad, keda looduses kyll n2gime, aga seks hetkeks kaamera suurest hirmust v6i teab-millest-veel taskusse v6i kotti j2i.
















Kolumbia... nyydseks oleme selle riigi piiridest v2ljas ja v6ib takkaj2rgi targutada, et see ettekujutus ja kuvand, mis meitesuguste valgete reisisellide jaoks Kolumbiast l2bi filmi, kirjanduse ja meedia on tekkinud, pole kindlasti mitte see tegelikkus, millega meil oli v6imalus kokku puutuda. Jah, t6esti me ei h2nginud ringi k6ige padumates getodes, kuid samas said v2isatud tuntumad narkokartelli linnad Medellin ja Cali.

Tubli 4+,
Paul

once

Feliz Navidad amigos!


Lumised j6ulusoovid 5000m k6rguselt;)

m&p

diez

Kallid lugejad - oleme ikka veel elus ja teatame pidulikult, et reisisellus on meid l2bi uute tasakaaluharjutusi n6udvate kogemuste Kolumbiasse toonud!

Enne siiaj6udmist veetsime aga m6ned p2evad Panama turismi v2ljapanekutega tutvudes. Meie esimene peatuspaik David oli mittemidagiytlev v2ikelinn. Panama city seevastu tekitas publikus aplausi ja vaimustushyydeid. Casco Viejo nimeline vanalinn, El Cangrejo pangandus- ja torninduslinnak ja imelised road on esimesed muljed, mis meenuvad. Ehk et kui te muidu PC-sse ei satu, siis tulge kasv6i Ginza nimelise restorani p2rast, kust ma Pauli peale erakordselt maitsvat einestamist h2davaevu 2ra lohistasin (toit oli lihtsalt nii n2mma, et ta ei taht 2ra tulla noh:)). Ega me niisama seal udupeenes kohas ei k2inud, ikka t2htp2eva puhul. Nimelt oli 8. detsembril Kalju (Pauli papsi) synnip2ev ja no kuidas veel pidulikku syndmust t2histada, kui mitte suuremat sorti nuumamisega:) Siinkohal soojad tervitused ja t2nus6nad Kaljule!

Ja muidugi Panama kanal. Ajaloo6pikud ja -yrikud on pyydnud tulutult tabada selle ehitise massiivsust ja erakordsust, kuid antud juhul on kindlasti "oma silm kuningas" ehk et tegelikult saab kanali suurusest ja v2gevusest aru alles asja kohapeal uurides-puurides (pildinurgas siis n2itlikustav materjal k6igile tehnikahuvilistele Panama kanali luku t88p6him6ttest).

Kuigi reisikirjandus v2idab Costa Rica euroopalikkust, siis tegelikult on Panama v2ga gruuvi riik, kus on oluliselt v2hem turistimyra ja rohkem inimlikkust.

.m

Eelmise n2dala nael oli aga kindlasti meie unustamatu laevareis Panamast Kolumbiasse. Costariikas miskeid eestlasi kohates saime teada, et lisaks lennukile on v6imalik selle vahemaa l2bimiseks kasutada ka mereteed. Tehtud-m6eldud:) Ehk et leidsime sobiva pakkumise, mis meid viie p2evaga ihaldatud sihtkohta pidi toimetama. Reisimuljed on eredad! Plaani j2rgi pidime esimesed kolm p2eva veetma Panama territoriaalvetes San Blasi saartel ja umbest2pselt 40-48h yles6iduks kulutama.

San Blasi saared, kus elavad Kuna Yala inimesed, on postkaardilikult paradiisilikud - elu, kus kellal ega isegi n2dalap2eval pole vahet. Aeg kulgeb omasoodu... p2evitades, snorgeldades, kala pyydes (esmane kogemus harpuunipyygis kahjuks saagi m6ttes eba6nnestus, aga kirgetekitav oli kyll:)), nii et m6nus-m6nus-m6nus.


Ja siis p2rast lust-elu hakkas plaanitud kahe 88p2evane merereis Kolumbiasse. Kogu oma tagasihoidlikkuse juures tuleb tunnistada, et nautimisv22rset polnud selles midagi. Kuigi jah, osa laeva seltskonda kirgastasid pisut kalan2kkamised (Belgia tyybi fotoj22dvustused), aga ilmselt oli meil sel ajal iseendaga liialt tegemist, et fotoaparaatust haarata. Oksendama otseselt ei ajanud, aga ihu oli h6re ja k6hu66nes tundus ruumi olevat k6ikidele siseelunditele topelt. Aega tapsime magades, magades, siis natuke syya n2kitsedes ja l6petuseks magades. Edaspidi j2tkan elu teadmisega, et kyll on ikka tore tunda pinda jala all, mis ei k6igu - olgu selleks siis muru, liiv, muld v6i isegi betoon.

13-liikmeline reisimeeskond, sh 4 naisega oli sedav6rd kirev, et tasuks eraldi 2ram2rkimist. Kapten austerlane, kes ca 15a juba soojades meredes aega veedab. Tore 50ndates mees - kokk ja puha, omab Viinis 3 restot. Siis oli veel yks austerlane, koka s6ber, pundunud jalgadega. Ei teagi, kas h2rral oli viga varem kylges v6i l6i kuumaga jalad paiste. Kapteni sydamedaam, 15 aastat tagasi Austriasse pagenud tyrklanna. Siis kaks sakslast, kellest yks oli viimased 5,5a USA-s elanud ja nyyd aastaks aja maha v6ttis. Teine trippab enne "p2risellu" astumist 6 kuud. Belglane, kes m6ni aasta tagasi Mehhikos Aieseci intern oli ja hispaania keelt vabalt vuristas. Ameeriklaste paar, kes t88 kus-see-ja-teine j2tsid ja v6tsid n6uks tandemigi Argentiina l6una tippu ehk Ushuaiasse v2ndata. Prantslane, kes 5,5a Jaapanis elas, siis 1,5a USA-s ja nyyd teadmata kaua puhata plaanib. Siis austraallased, kelledest yks 2,5a Koreas elas-t88tas. Oh ja siis meie, no et mina ja siis minu kallis kaasa. Kes minu kui l6unaosariiklase jaoks ka justkui v2lismaalt - Saaremalt on:).

¨Inimesed reisivad ikka kiiresti ja hulgakesti¨, kui meie eelmist s6naosavat presidenti tsiteerida.

p.

T2naseks oleme pisut toibunud ja veedame 6ndsalt aega Cartagenas ehk endises Hispaania koloniaallinnakeses (no suts yle miljoni elanikuga v2ikelinn;)). Taaskord k6lavad me huulilt vaimustuskilked, sest siin on t2iesti uskumatult kaunis vanalinn. Valged ja erksav2rvilised majad nummide r6dude ja sisehoovidega, pargid, v2rsketest mahladest tehtud smuutid, j22tis ja 31c sooja. L2hemegi nyyd 6ue m2ngima:)


tsau,
meie

ps. oleme pyydlikult riputanud ka esimesed kaadrid meie reisist albumisse. kes tahab, see vaatab. Kiidame siinkohal ka kiiret Kolumbia internetti:)

nueve

Bienvenidos a Panama!

Peale umbest2pselt kuist costariikas seiklemist j6udsime t2na l2bi elu veidrama piiriyletuskogemuse Panamasse - kannatust, veel enne uute kogemuste kirjapanekut 6iendaks kiirelt m6ned toimetused eelnevast n2dalast.

P2rast Liberiat bussitasime ennast populaarsesse rannapiirkonda - Montezumasse. Tuleb tunnistada, et kohalikud biitshid olid t6epoolest kaunid ja lained hingematvad (s6na otseses m6ttes, nii et surfipoisid, lauad kaenlasse!). Muuhulgas saime ka oma snorgeldamisristsed - n2gime v2rvilisi kalu ja puha, kuigi kumbki meist nyyd snorgeldamisjumalale oma hinge kolme veretilga eest maha ei myynud. Teine eredam hetk seoses Montezumaga on kindlasti kohalikud s22sed. Oijah, kallis lugeja. Kui julged, vaata pildialbumisse, kuhu on salvestatud r88vloomade m6neminuti t88 Pauli reiepiirkonnas:) (n6rgan2rvilistel sellest pundund pildist heaga yle libiseda:))

Kuna CR kariibimerepoolne osa on yle ujutatud ja miskid kodanikud evakueeritud, siis j2i meil Puerto Viejo ja Cahuita avastamine kahjuks tegemata. Seevastu kostitasime detsembrikuu saabumisega oma istmikke 9,5-hse bussis6iduga linnakesse Puerto Jimenez, eesm2rgiga saada osa National Geographicu poolt 2ram2rkimist leidnud rahvuspargist nimega Corcovado. T2psuse m6ttes tasub esile t6sta t6ik, et egas me sellega veel parki kohale saanud:) selleks tuli lisaks j2rgmisel p2eval kohaliku collectivoga ehk autokuudis veel 2,5h loksuda. Ja siis ja siis kui me l6ppeks parki saime, j2i saldoks kaks 88d telgis, mis n2is Paulile m66tudega 1,5m x 1m, 9h jalutamist vihmas, tuules, p2ikeses ehk siis kohalikus wet forestis. Kahjuks uusi ja huvitavaid loomi ei n2inud:(

Piiriyletusest siis... seekord l2ksime piiri murdma eelinfoga, et protseduurid v6ivad v6tta several hours ja kulureale tuleb turistikaardi eest kanda 10 kohalikku raha ehk siiinmail USD. Vajalike tarvikutena sujuvaks piiriyletuseks kaasa v2tta sula 500USD ja Panamast v2ljalennu pilet. Veider eelinfo, kas pole, aga t2nu Marise kohusetundele, olid need totakad tingimused enne piirileminekut meite poolt ilusti-kenasti ettevalmistatud. Tehtud m6eldud, Panamasse peab ju saama!

Ja nyyd siis t6ehetk - Costa Rica poole migratsioonis v2ltas ca 2 min. T2itsime vormi, et l2hme riigist v2lja ja moos. Panama migratsioon oli veel v2hem ametlikum. L2bi kolme mehe juhatati meie juurde yks Juan, kes miski margi meite passi kleepis. See siis toimus lihtsalt kuidagi t2naval. Hinnaks pidi olema, 1200 coloni ehk 2,5 USD. Aga n2e neh, l2ks asi maksma hoopis 1085 coloni, kuna meil palju peenet j2rgi polnud ja margimyygi Juanil polnud ka suuremast tagasi anda. Ning l6petuseks said p2rast mingi klaasiaugu kaudu piletibronni ja sularahapaki etten2itamist meie passid uhkelt ja pidulikult California Polo Club s2rgis tegelase poolt tembeldatud. No igatahes v22rt kogemus lugejale, kui peaks tulevikus tahtmist Costa Rica poolt Panamat v2isata:) Protseduur kokku max 15 min ja nagu nipsti Panamasse sisenemiseks valmis.

Et Costa Ricaga aulikult otsad kokku t6mmata, siis m6ned m2rkamised selle rahva ja nende bussilembuse kohta:
* Costa Rica inimesed tarbivad k6ike kilekotist, olgu selleks siis kypsis topeltkiles v6i bussijaamas pakutav praad ja joogipooliseks limps v6i mahl, mida reisil tarbitakse! Ise nad paistavad h2sti rahulolevad selle tegevuse juures.
* Bussile minnakse viisakalt j2rjekorras, et seel2bi endale isekoht lunastada. Konks on aga selles, et v6hiklik reisisell saab v2ljumiskoha kohta aimu alles siis, kui sekundi jooksul on kuhugi posti juurde ilmatu saba moodustunud.
* Inimesed jala ei k2i, mille tulemusena peatub buss linnakestes-kylakestes iga 10m tagant - sellest ka siis kohalik distantsiloendur ehk tund, mitte kilomeeter.
* Graafikud seintel on puhas v2ljam6eldis, tark reisisell kysib kohalikelt v2ljumisajad yle (siin on sellised Will Smithi n2oga Juanid, kes bussi peatusesse saabudes v2lju h22lega sihtkohti yle terminalide h6ikavad).
* Igal s6idul on juhtunud, et h2rra bussijuht ajab muuhulgas ka m6ne oma tegemise mineku peal jonksu. No et peatab massina, krabamaks teepealsest saialast omale kakukest v6i peatub s6braga kiireks l2bi-akna-jutupausiks.

Aga ausalt - meile costariika meeldis. Tulge ise ka vaatama!

paul

ocho

Suvised lehvitused Eestimaa talve!

Eelmise postituse kommentaarinurgas avaldatud t2helepanelikkuse eest saab vimpli lugeja Avo. Raske majandusseisu t6ttu tuleb tuusik Nuustakule kahjuks siiski tal endal soetada:):):) Teistele kirjutajatele suured t2nud, j6udu ja jaksu ka uutele proovijate! Ootame v2ga teie kaasaelamisi! Teeme pai ja sygava kummarduse.

Nagu meil juba kombeks, muutsime vahepeal masterplaani:) Ehk et Liberia asemel podisesime paadiga hoopistykkis La Fortunasse. Seda seep2rast, et seal olevat eriti moekas aktiivne vulkaan, mida 88siti piiluda saab. No laava ja puha. Tehtud-m6eldud. Muidu oleks see kogemus kindlasti v2ga tore ja kaunis olnud, ainult et meie suur s6ber vihmapilv j6udis teisel p2eval meile j2rele, mis t2hendas, et vulkaani tipp oli pilve sees ja laavajoad meie silme eest peitu pugenud. Kohalikud seda v2ga trag88diliselt ei v6tnud, libistasid selle asemel tantsusamme ja kutsusid Pauligi diskole. (t6e huvides pean tunnistama, et ta ei l2inud). Mingi hetk sai meil doomino ja kaartide m2ngimisest isu t2is, pakkisime end kokku ja j2tkasime teed Liberia poole.

Nyydseks oleme siin veetnud juba pea seitse imelist p2eva. Kui kallis lugeja siiamaile r2ndama satub, siis soovitame 88bimisvalikuna kaaluda kindlasti meie praegust nummit hotelli Los Posada del Tope. Ja k6hupai jaoks kohalikku mereanni mekkimispaika Paso Real. Siit vaade kummalegi neist:

Oleme olnud tublid reisisellid ja k2inud vahepeal l2hedalasuvas Santa Rosa looduspargis kilpkonnade vaatlemislootusega matkasaapaid kulutamas. Enne teeleasumist kuulsime naaber-hotelli omanikult, et oleme pystihullud ja ihnurid, et l2heme omapead sinna seiklema. Esiteks pidavat me dehydreeruma, teiseks saama hammustada erinevatelt loomadelt ja yleyldse oleme napakad, et ei taha tema poolt pakutavat bussiteenust kasutada (hind 20$ per persoon). Tegime sydame k6vaks ja otsutasime oma saatusele hirmsatele 2hvardustele vaatamata vastu astuda. Pakkisime magamiskotid ja toidumoona selga ja asusime kohaliku bussiloksuga teele (hind 2$ per persoon). Pargi sissep22suputkas kohtasime t2di, kes ei tahtnud meile telkimispiletit myya (no ega meil polnd telki ka eksole). T2di inspekteeris meid kahtlase pilguga, p2ris t2pset aruannet toidu- ja joogivarude kohta ja kriiskas, et ainult magamiskoti sees pole v6imalik pargis 88d veeta. Meid pidavat ryndama tigedad moskiitod ja kurjad roomajad. Vaprate eestimaa poegade ja tytardena (manage pilt Marisest Muhu rahvariietes ja Paul murumuna-mytsis) pidasime ka sellist manitsust tyhiseks ning ostsime t2di rahustamiseks kavalalt ainult sissep22supiletid, et hiljem telkimise jaoks vajadusel eraldi v2ljaminek teha.

Pargi sissep22sust infoputkani on 7km ja sealt edasi randa ehk plaanitud 88bimispaika veel 13km. Loodusesse kapsates tundus esimene pooltund jube mannetu, j6udsime vist m6lemad korduvalt mainida, et kohalik dry forest on nagu eesti v6sa. Aga n2e n2e, vanajumalal oli meile paar yllatust ja vempu veel varuks. Mingi hetk hakkas jube ulg v6i miskit sellist. Vaatasime oma poppi matkaraamatut ja saime teada, et pargis elavad puumad - t6mbas olemise juba suti jahedaks. Ajendatult sellest h6redast olekust pidas Paul yht juurikat maoks (ka neid v2itis infolaua t2di ju leiduvat) ja Maris pidi seel2bi kreepsud saama. Aga ka see polnud veel k6ik... Marise tubli juhtimise hetkel, kui Paul Vana-Kuradi sigitatud sitikaid pikemalt uuris, saabus salap2rane vaikus. Jah t6esti, nutikas lugeja, nii see oli - t2hendab krokodill oli! See oli sedav6rd kriitine hetk, mis pani m6tlema, kas j2tkata seda teekonda v6i ei.

Vaatamata rohketele roomajatele:) ja kahepaiksetele, saime 6nnelikult oodatust isegi varem randa, kus siis 88d pidime veetma. 6htune kilpkonnade vaatlus kahjuks kilbude puudumise t6ttu nurjus, lahkusime positsioonidelt, kui silm enam ei seletanud ja kohalik rangerman meile selgeks tegi, et v2ljas telgita magades tulevad krabid ja koiotid ning kes-teab-veel-kes meid uurima, nii et pakkus sydantsoojendavalt oma tares tuba. Statistika m6ttes tuleks siinkohal mainida jumalapojad ehk meie vahvad toakaaslased, kes olid juba eelnevalt rangeripoisilt 88bimisloa lunastanud: sipelgad, gekod, s22sed, nahkhiired ja skorpionid ( kes v2idetavalt voodi all elasid, aga me 6nneks ei vaadanud).

P2rast kurja pimedat 88d saabus p2ike ja p2evavalguses tundus elu j2lle ilusam. Ranger Juan n2itas poolkodustatud madusid ja taltsaid iguaane. Vinkamatest tegelinskitest tegi Maris rangermehe tarvikutelt pildi koos ladinakeelsete nimetusega, no et loodusest enam huvitatud lugeja ka ladiana keeles neid isendeid j2rgneval korral kohvilaua jutus mainida saaks. Tagasiteel n2gime veel igatsorti karvaseid ja sulelisi, kellest m6ned saime ka fotolindile, m6ned mitte. N2iteks rannas hommikust syyes hullas ookeanis miskit sorti vaal, kuid kadus areenilt kodalike paadimeeste myrina t6ttu.

T2na oli n2ituseks plaan korra nii vupsti Nicaraaguast l2bi hypata. No kaugeltkandi inimesetena ikka m6tled, et eino kui juba siinkandis oled eksole... eks sai kirjandusest uuritud puuritud, et piiriyletus heal juhul 1,5h aega v6tab, kuid see hea juhu ei taband meid t2na:( ehk siis t2nase p2eva saldo: 1,5h s6itu piirile, 2,5h piiril j2rjekorras ja liikumist ca 5m (j2rts oli oma 25m pikk, nii et kogu protsess n2is liiga aegan6udev korra l2bihyppamise kohta. Lugejale veel t2psustuseks, et tegemist oli Costa Rica poole kontrolliga. Ilmselt sama "toredad" ootetunnid oleks ka Nicadel pakkuda olnud...), loobumine Nicaraguast ja tagasis6it suti moekama bussiga, mis tuiskas l2bi tuule sedav6rd kiirelt, et edimese hooga oma Liberia peatusest m88dagi panime.

Pura vida,

M. ja P.

siete

Tere tulemast Costa Ricasse!

Et lugejate ees vana asi ots-otsaga kokku t6mmata, siis v6ib m88daminnes 2ra m2rkida, et Santo Domingo lennuv2ljale viskas meid liinibussijuht Juan, kes yritas meile ausa inimese kombel selgeks teha, et ta juhtumisi taksot ka s6idab. Njah, eks see selge oli, et ta samasugune salavedaja ole nagu need Marise postituses mainitud v6rrimehed, aga ca 10min kauplemise peale saime hinna 1000 peeso pealt 600-le ja s6it v6is alata (see sai visuaalselt kindlaks tehtud, et ta seeriatapja ei paistnud olevat ja meid ikka lennuv2ljale viskab:))

(pildialbumist leiab ylesv6tteid lennujaama magamata 88st, viimaste veeringute eest ostetud pepsi joomisest ja pokkerim2ngust, mis resulteerus Marise kommihunniku jaoks laastavalt)

Asjaosalisi t2psemalt teadvad lugejad on ilmselt kursis meie s88gilembusega. Tuleb siinkohal t6de tunnistada, et Costa Rica pealinn ei peitnud endas miskit sobivat minu hambale. Eks oli omajagu lolle valikuid ka nagu hilisemal vaatlusel ja proovimisel selgus (loe: Maris valis paremad toidud), aga vaatamate sellele oli yldine valik kuiv ja igav - riis ja oad, mille yle nad ilmselt ise jube uhked on ja hommikurooga peenelt Gallo Pinto'ks ehk v2rvitud kukeks kutsuvad.

Paul

Ma v6taks ka nyyd j2lle s6na ja r22giks ilusatest asjadest:) Pauli jutt t2itsa t6si - CR pealinn ei tekitanud meis just ylem22raseid vaimustush6iskeid. Inimesed olid koledad, vaatamisv22rsused igavad ja toit ysna yheylbaline. 6nneks olime kavalalt planeerinud ka m6ned v2ljas6idud kohalikesse turistil6ksudesse - t2psemalt vulkaanikraatrite juurde. Huvilisemate jaoks olgu siinkohal ka nimed 2ra toodud - Irazu ja Poas Volcano. Kui muidu oli pealinna ilm selline Eesti suvelaadne ehk 25c ymber, siis vulkaanid asusid v2he k6rgemal udu ja pilvede sees, mis t2hendas ka puhvaikadesse riietumist (see on siis selgituseks, miks me lyhkarites seal ei ole:)). Nyyd v6ib pilte imetleda siit ja ka meie galeriist (vt vasakut k2tt).

See pole mitte siil udus, vaid Paul pilves (kaugus ca 50m)

Muidu v2ga vahvad kohad, ainult raha tahetakse k6ige eest siin turistidelt r88vida. Umbes nii, et kohalikelt v6etakse 5x v2hem tugrikuid pileti eest kui v2lismaalaselt. Olime Pauliga teine p2ev ka juba kavalad ja ostsime kahe peale yhe pileti. Oi, kus saime neile tagasi teha! Vahele kusjuures ei j22nud.

Kuna CRs kestab ametlikult veel vihmaperiood, siis saime San Joses igap2evaselt ka sahmaka vett krae vahele. Yhel sellisel p2eval olime parasjagu miskisuguseid kauneid maju silmitsemas, kui ootamatult ladistama hakkas. H2da ajab h2rja kaevu v6i siis pigem reisisellid suvalisse ametiasutusse vihmavarju. Saju yleminekut oodates tegi Paul aega parajaks fuajees varbad v2lja sirutades ja magades, samas kui mina usinalt hispaanjakeelt tudeerisin.

Peale ube, riisi ja uskumatuid turistin88rimisi asusime teele oma praegusesse asukohta, Monteverdesse. Bussireis oli ylimalt elevusttekitav! Hakatuseks muidugi selline t6ik, et 167km l2bimine v6ttis aega umbest2pselt 6 tundi:) ja bussis oli ca 2x rohkem inimesi kui istekohti. Parim tulemus oli neljandal tunnil, kus suutsime 60min jooksul l2bida tervelt 12km. Ilmselt oleks joostes v2he kiiremini saanud. Muidugi ei tasu unustada ka meie karismaatilist bussijuhti (vuntsiga ja puha), kes tegi soodsat juhust kasutades ka 20minutilise peatuse kummiboksis, soetades neli uut rehvi. Lisaks j2ime miskise varingu taha kinni, millest p22semiseks todos los hombres sangarlikult bussist v2lja hyppasid. Paul oli h2mmingus ja teeskles keelev6hikut, j22des oma kohale pidulikult-pyhalikult istuma. 6nneks asi sedav6rd hull ei olnud, et bussi lykata oleks tulnud, lihtsalt priskemad kodanikud aeti maha:)

Igatahes j6udsime 6htu saabudes Monteverdesse kohale, oleme praeguseks j6udnud kylastada eeskujulikult Santa Elena pilvemetsa (cloud forest) ja tuhiseda trosside otsas ehk teha canopyd. Kui kallis lugeja peaks sattuma kunagi siiamaile, siis soovitame m6lemad tegevused omale kavva v6tta. M6ned kl6psud neist toimetustest on taaskord vaatamiseks v2lja pandud:

Ja kui veab, siis saame mingi hetk oma uutelt ameerikamaa s6pradelt:) ka endast vidjod ja puha. Eks jagame ka 6igel hetkel teiega.

Enda k6hu ja Pauli suureks meeleheaks oleme sattunud sellisesse 88bimisasutusse, kus on v6imalik ise syya teha. Seega oleme asunud innukalt k88ginaudinguid meisterdama. Paulil on m6istagi suur heameel ja tegemiselust ja no mul ka:)

Edasi tahaks minna Liberia nimelisse linna ja sealt idarannikule. Kuuldavasti pidi seal kilpkonni n2ha saama, eks siis vaatab seda asja.

maris

PS! arvuti kasutamine ei ole siin motell-hotell-tyypi 88majas ka teps mitte lihtne tegevus. Yhenduvus on ylimegagiga aeglane ja siis ja siis kui juhtumisi saad m6ne akna avanema, kaob elekter hetkeks nii, et saad kogu triangli ja ootamisele kulunud veerandtunnid uuesti l2bida. Klaviatuuri toksime on lihast pingutav ja higitekitav t88, nii et ootame suure vaeva eest kallitelt lugejatelt medaleid, vimpleid ja shokolaadipakikesi. Muhv, n6udmiseni!

seis

Tere taaskord, armastatud lugejaspere!

Eile 6htul just enne magamaheitmist, hetk enne s6ba silmaletulekut, kukesammu jagu enne Une Mati tuppaastumist, hinget6mme enne uinumist, oli meil Marisega v2ga viljakas ja kirev vestlus teemal "Kellele, miks ja kui palju tuleb endi tegemistest arvut' vahendusel teavitada". Eks see esmalt n2ib nagu gymnaasiumi kypsuseksami teema emakeeles, kui lisada sellesse s6nadejatta ka "kaasajal" v6i "t2nap2eval". Igatahes igatahes poleks ma raalikauge inimesena antud teemaga oma kypsust proovile pannud toona ega saa tegelikult p2rist2pselt aru ka sellest nyyd.

Aimasin, et nati nagu t8nkan teemat, aga ei midagi. Eilse kahek2ne k2igus selgus n2iteks, et koduses Tallinnas on kohe-kohe valmimas tugigrupp meie tegemiste lugemiss6ltlastele. Inimestele, kes vajavad seda natukest nagu jumalatejooki va imelist nestet, et hallis Eesti elus hing sees hoida. Lisaks selgus, et Marise ekskolleegid pidid blogi j2lgi nuhkima ja m88da kontorit tagaajama nagu sead tryhvleid. Jah, p2rast seesugust syvaanalyysi iseendas leidsin, et seda tuleb lugejasperele kajasta'. No et lihtsalt ei piisa paarin2dalatagustest sissekandest lausejupiga "oleme elus ja Boliivias" v6i kes teab, kus mujal siis.

Njah, nyyd siis sain aru, et see on tohutu vastutus selle laiahaardelise publikumi ees, mille piire ma oma v2ikeses peas ei hoomanud. ANDESTUST HOOLIKUD, ET TEIE MURED MULLE V66RAD ON! Pyyan end parandada. Eks kui minevikku kiigata, siis v6ibolla j2i mul eelmise n2dala tagune postitus tegemata just selle suure publikumassi t6ttu, mitte selle viha ja raevu Juanide vastu, kes meile bussipiletitega 30 eeguga mytsit6mbasid.

Maru, kui populaarse pruudi ma ikka saanud olen.
Teie Paul

cinco

ooo, kallid lugejad!

M2rkamatult on m88dunud j2rjekordne n2dal DR-s. Kuigi eelmises postituses sai justkui plaanitud, et tuhiseme sel n2dalal j2rgmistele asumaadele, siis t2nu kohaliku kliima sobivusele ja cubalibre odavusele, oleme otsustanud siin v2heke kauem peatuda. Costa Rica v6ib pisut oodata, no veel nii neli p2eva v2hemalt;)

Viimati sai mainitud ka meie Sosua esimest huvitava iseloomuga 88maja, kust me hommikul vannist suure putuka leidsime. Hirmus vahva oli! Pikutas meie uus s6ber selili, jalad taeva poole ja nuputas putukam6tteid. Vaatamata taolistele silmapaistvatele dominkaanis6pradele, kolisime j2rgnevalt tsipa syndsamasse asutusse. Siinkohal on ka kallil lugejal v6imalik tutvuda paari vaatega:

Ma ei julge 8eldagi, millega me enamus n2dalast tegelenud oleme:) Vihjeks ehk niipalju, et need tegevused on seotud p2ikese, vee, raamatute ja pikalt magamisega. 6ues on j2tkuvalt yle 30c sooja ja vastuseks lugejakysimusele - jaa, me oleme pruunid nekud! (siin on j2lle kadestamise koht, eksole:))

Tegelikult me p2ris tervet n2dalat ka maha ei maganud, tutvusime pyydlikult kohaliku kylakultuuriga ja seiklesime koskede matkal. Kohalikud on siin ebaharilikult s6bralikud ja jutukad. 6htuti teevad tydrukud ennast ilusaks ja kobivad baaripukkide otsa jalgu k6igutama ja kokteile mekkima. Valged mehed saavad neid siis vaatamas k2ia. Rohkem edasi ma ei julge m6elda.

Siinsed poed, t2navad ja muud asutused on k6ik hirmus pisikesed. Tundub, et iga kohalik on oma kodu uksed lahti teinud ja avanud seal baari/juuksuri/kypsekana-pakkumise-v6imaluse. Inimesed passivad t2navatel ja baarides ja tshillivad niisama. Kohalikuks popiks transaks on motikad ja muud p6risevad vahendid, mille abil siis gringosid ja kohalikke ringi taritakse. Me ei ole siiani vaatamata ohtratele pakkumistele nende poistega s6itmas k2inud. Taas pakume silmailu ja n2itlikustavat materjali oma s6nadele. Esimene pilt on siis kohalikust peapygamisasutusest ja teine motikameestest, kes kyyti pakuvad.

Koskede kohta vaadake parem juutuubi videot ja nende kodulehte: http://www.27charcos.com/index.php. P2ris gruuvi oli see:) Hyppasime k6rgustest vette ja libisesime kaljudevahelises j6es. J6udmaks vajalikku asukohta, tuli meil loomulikult kasutada taas kohalikku bussitransporti, kus meil 6nnestus esimene kord hirmsalt koorida saada. Nimelt ei leppinud me rumala peaga s6idu eest tasu kohe alguses kokku ja meilt r88viti 40 kohaliku raha asemel 100 (ehk siis kokkuv6tvalt saime 30EEK-ga tynni;)). Taaskord avanes suurep2rane v6imalus Toyota Hiace tyypi bussis kahekymnekolmekesi istuda. Vaade bussirahvale siis, kui meid oli veel umbes kolmteist:
















Novot. Meil oli posu lugejakysimusi ka, aga enamustele neist oleme ise vastused leidnud, nii et seekord viktoriini ei tule.

buenas noches,
maris

quatro

tsau k6ik chicad, chicod ja muud nummikud!

lugege esmalt altpoolt pauli postitust meie senisest k2ek2igust - see kirjeldab ysna h2sti meie esimest n2dalat. tasakaalustamaks seda mehist vaatenurka, lisan omalt poolt v2he feminiinsemaid t2helepanekuid;)

niisiis oleme Dominikaanis seigelnud nyydseks kuus p2eva. siias6it laabus ilma suuremate ekstsessideta, kui v2lja arvata v2ike p6nevushetk Riias, kui lennujaama hilinedes teel 2ra eksisime. vaprate orienteerujatena v6tsime siiski j2lje yles, tuvastasime oma asukoha ja j6udsime 6igeaegselt lennukile.

esimeste p2evade kohta ytleb yks pilt rohkem kui sada s6na ehk kadestage nyyd:

Punta Cana / Bavaro biitsh

Ehk et s6ime, j6ime ja p2evitasime. Ma paneks siia yhe imekauni kollaste vuplitega pauli pildi ka, aga kade olen ja hoian endale:)

Praegu oleme j6udnud l2bi pealinna taas p6hjarannikule - Sosuasse. T2na 66sel karastame oma vaimu suurep2rases kohalikus 88bimisasutuses, kus linu pole eelmisest hooajast saadik pestud (kasutusele tulevad meie uued moekad magamiskotid!) ja vetsu veesysteem ei t88ta. Yldse tegelikult ei virise, naljakas on:) Homme peilime vast m6ne siivsama koha v2lja.

Edasised t2psed plaanid on veel teadmata - j2rgmise n2dala jooksul kihutame igatahes juuste lehvides Costa Rica poole.

T2helepanekute rubriigist - nii hirmus palav ja niiske on, et teksad j22vad peffi kylge kinni. Ma tuiskaks muidugi lyhikeste pykstega ringi, aga senised eksperimendid on n2idanud, et see kutsub esile publiku liigset huvi ja Paul peab turvamehena leiba teenima;)

Keelega on ka nii, et enamus kodanikke inglesi ei habla, mist6ttu oleme sunnitud kohalikus keeles vahvaid etteasteid tegema. Kui pea ei v6ta, siis tulevad abiks k2ed ja kehakeel (ja salarelvana abivalmid Rafaelid).

muchos besos,
maris

tres

Hola Hola kallis lugejaspere!

Soe ja niiske on! Nagu kirjandus pakub, siis m88duriista j2rgi 30 ja tundub 35 kraadi.

Esimene ylesv6te peale lennukist v2ljumist - fotokas t6mbas suurest niiskusest uduseks:)

Asised matkasellid nagu me oleme, t8mbasime esimeseks 3-ks 88ks all inclusive. Polnud paha, syya anti, tube kasiti ja muidu oli ka tore. Esimene p2ev tegime faktor 15 usinad 4 tundi p2ikse k2es ja tulemuseks paistes silmad + kooruv nahk. Aga inimene paraneb ja 6pib. Teise p2eva olime kartlikumalt ning varjus (loe: Paul oli) ja kolmas hommik pakkisime kotte:) Voi laa voi laa, juba 3-e p2eva p2rast olime oma t2ies ilus tagasi ja valmis teele asuma pealinna Santo Domingosse.

Esimene t6sine keelep2rl tuli enne bussi astumist, kus kaks eestimaalast oma napi keele talendikusega bussi asudes veel 100% kindlad polnud, kus, kunas ja kuidas vahepeal ymber peab istuma. Aga n2ed - vanarahvas, tark rahvas, ytles sellekohta, et kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem. Nii juhtuski, et istusin mingi musta selli k6rvale, kes inglise keelt valdas. Tore tyyp - Rafael v6i miskit. Yldiselt tunduvad k6ik mehed siin sellist nime kandvat v6i ei ole meil pead, et neid muid nimesid kinni pidada. Igatahes oli ta sedav6rd abivalmis, et juhatas meid bussijaama l2hedale hotelli, marssides 20min meie soovil vihmam2rjas linnas (vihmavee 2ravooluks kanalisatsiooni veel siia ilma pole leiutatud). Et mitte 2ra uppuda, v6tsime kohaliku marsa, analoogi leiad illustreerivalt pildilt).

Hotell oli juba samm allak2igutrepil, kahepeale auklik r2tik ja kasimise j2lgi selgelt v2hem. Njah, 6htul tegime tiiru ka internetti. P2ris k6ike materjali l2bi ei t88tanud, aga tutvusime sealse teenindaja Leniniga. Tore mees, taas v2ga abivalmis ja kindlasti oli tal paar s6pra Rafaelli - me n2gime yhte!

Igatahes selgitas ta meile j2rgmine hommik kohaliku bussiliikluse saladusi (vaata ja imesta pildilt) ja nii saime turistikaid vaatamas k2ia.















Tres Ojos koobas ning Boca Chica rand. Liiklus on raju, tundub nagu t2ielik kaos, kuid sealjuures igayks teab, mida kaoses elluj22miseks teha, et soovitud sihtpunkti j6uda. Reedel pidime Lenini ja ta s6bra v6i s6prade Rafaellidega pidutama ka minema, kuid kutid j2id lubatust pool tundi oma tulekuga hiljaks. Ning ei saanud valvelaua djuudi k2tte, et me toanr kysida. Igatahes igatahes olime siiski 6htu omaette Disney kanali ja vaimustava filmiga Camp Rock.

Ago alias Paul

dos

17 okt ehk reisi algus Saaremaalt. meeleolu on veel ülev.
















40km Kuressaarest - kerge murepilv on varjutamas meeli

uno

Et kust kui võtta, hakkas rännumehe kell lööma tiks - kui tohib?