Monday, October 26, 2009

treinta y uno

Oi kurjanahka, ilm kodumaal on ju kole nagu öö! Kui nüüd Maarjamaa sügisrõõmudest ja lehesahistamisest rääkida, siis oleks ju tõesti Eestimaalgi tore ehk, aga kuidas sa sahistad, kui kõik see leht vesimärg ja juba pool kõdunenud on:(

Aga nüüd siis lõppakord Mehhiko reisist. Kuna pulm oli pikk ja kurnav, siis võtsime nõuks pisut pikemalt kui plaanitud Puerto Vallartas taastuda. Puhkasime puhkamisest ehk siis lebotasime, kinotasime (siinkohal kinosoovitus kõigile uue Quentini teose näol) ja olime muidu toredad.

Esimest korda selgines mõistus ja andis ohusignaali 20.okt, kui meenus, et kolme päeva pärast tuleb kodumaale naasta - oh õud. Võtsime pambud kaenlasse ja kimasime taas ööbussiga (selle reisu neljas) Mexico Citysse. Kolmapäeva tiirutasime meielikult päev otsa linna peal. Kiikasime siia ja sinna ehk siis üsna rändom kuus tundi jalutamist, mis andis piisavalt ettekujutust MC erinevatest barriodest ja tuleb tõde tunnistada - kartsime hullemat:)


Päev enne tagasilendu tegime veel aktiivturistina külaskäigu Teotihuacan'i. Tegemist siis Mehhikos asetsevate püramiididega aastast siis kui meie ajaarvamine polnud üle saja aasta kestnud. Igatahes tore ja muljetavaldav kompleks ehituslikust vinklist. Seda eriti selles vihus, kui tagasitulles esimeseks uudiseks Solarise lae sissevarisemine. Ja ja kõik saavad aru, et Savi Etsil ja tema kamraadidel oli vaja enne valimisi lint läbi lõigata, kuid kurjanahka, segu kuivamine võtab ikka oma aja ja füüsikareeglid kehtivad vaatamata kohalikele valimistele.



Tagasilennul saime Madridi lennujaamas toreda totruse osaliseks. Nimelt olime viimaste veeringute eest Mehhiko lennujaamast ühe kohaliku kurja joogi kaasa ostnud. Ja nii meil seega naps käsipagasis. Madridi lennujaamas teatas aga mingi tädi, et tema kontrollväravast me vedelikku sisse ei tohi viia, et tehku me sellele ots peale, visaku prügisse või tehku sellele kärakapudelile check-in. Asi oli kuidagi veider, sest toode oli ilusti Mehhiko-maal pakitud ja sulnilt kinnitatud, aga näe ei. Reegel olla selline, et kui mujalt mandril Euroopasse lendad, siis see vedelik osutub järgmisel Euroopa sisesel lennul ohtlikuks. Kuigi selle sama keelutädi värava tagant võisid kesteab-kui-palju joomakraami ja muud vedelikku käsipagasisse osta. Igatahes selle idjootsuse tõttu saime veel paari teise Lennujaama tegelinski peal end välja elada ja soovisime neile üheskoos palju ebaõnnestumisi. Tequila jõudis Eestimaa pinnale iseseisvalt check-in'ist läbituna ja eks ta nüüd maitseb sedavõrd kibedamalt.

meie, Kalajamast

Tuesday, October 20, 2009

treinta

Oleme l6puks oma suurest pulmast toibunud ja saab paar s6na kodustele p8idlahoidjatele l2kitada sellest, mis tehtud - mis n2htud.

Tulum - siinseim ilusaim-helesiniseim-valgeliivaseim kant Kariibimere 22res. No selline ilus-ilus koht, kust postkaardipilte teha saab. Pikutasime ka p2eva rannas ja 6htuoote kylma 6lle j6ime sellises lahedas rannabaaris, kus selle kandi surematu kuningas Marley Bob taas meie v6rkkiikedesse m2ssitud pruune kehi ja k6rvu oma paladega paitas. Oli iiglama m6nus!


V6ibolla tuleb see kyll lugejale ootamatult, kuid tegelikult pole meil l2hemal ajal plaanis Mehhikosse tagasi tulla, nii et johtuvalt sellest pidasime kohustuslikuks ka Playa del Carmeni kylastust. See peaks siis reisipiibli s6nutsi olema kant, kus k6ige pringimad Eurooplased nooblilt lebotades oma jumet timmivad. Kurvastuseks aga tuleb t6deda, et n2htud said vaid paksud Ameerikamaa inimesed omi pekke praadimas ja kui nyyd takkaj2rgi sellest veel m6tiskleda, siis leidus rannaliivadel ka kohalikke kopsakaid. Igatahes oli asi ilust ja v6lust kaugel. V6ibolla me lihtsalt ei klappinud biitshisessioonidega? No et sel hetkel, kui meie linnas ringi koperdasime, olid kaunid eurooplased pl22zil pikutamas ja vastupidi?:)

Ja siis ja siis tegime lennu Kariibimere rannikult Vaikse ookeani 22rde Puerto Vallarta nimelisse linna, et osa saada pulmast ja kohtuda Marise Prantsusmaa aegsete s6pradega. Niisiis la boda ehk pulm, mis on selline naistev2rk ning Maris teeb siinkohal lyhikokkuv6tte ise.

P


Uhh! Siin teie pulmareporter! Ehk siis tytarlastele huvipakkuv osa:) Lyhikokkuv6te see just ei ole, nii et pange vaim valmis.


K6ik sai alguse sellest, kui me end udupeenesse, kuid yber-turistilikku resorthotelli registreerisime. J6udsime kohale yks 88 enne pidustusi, et sulepatjade kuhilas bjuutisliipi teha. Loomulikult oli urgentne vajadus ka eelnevalt kohtuda oma kallite s6pradega, kes meie saabumishetkeks olid suutnud kohalike margariitade toel juba ysna tugeva joobeastme omandada. Tegelikult oli meie taaskohtumine 22rmiselt nummi. Sai usinalt embusi vahetatud ja yritatud kogu maailma jutte korraga 2ra r22kida. Meeleolukast koosviibimisest suutsime end lahti rebida alles t2nu baari sulgemisele:)


Pulmap2eval tegid tugevamad veel aega parajaks basseini22res jalgu k6igutades ja siis v6iski juba pidu alata. Kauneid kylalisi (nii umbest2pselt 200 tykki) hakkas kogunema mere22rsele rannaribale, kuhu oli paigutatud toolirivi, altarilaadne moodustis ja lillekuhilad (pildid ytleksid siinkohal rohkem kui sada s6na eksole, aga need tulevad hiljem). Ma ei hakka teid rohkemate detilidega vaevama (kuidas pruudi kleit voogas ja p2ike loojus ja riisiteri lendas), ytlen ainult, et see oli maailmanummi. Daamidele anti k6igile lehvikud n2ppu, mehed said kellukesi helistada ja meeleolu oli ylev. Tseremoonia peeti muide inglisekeelsena, t2nu millele oli v6imalik ka meil tundelisematele hetkedele auga kaasa elada.



Igatahes kulmineerus yritus abikaasade suudlustega, mispeale pruuti-peigmeest liiva sisse pildistamisseeriale suundusid ja kylalised 6uebaari juhatati. See oli 22rmiselt kaval n6ks, sest maasika- ja mangomargariitad maitsesid v2ga sulnilt, eriti peale tervet p2eva n2ljasviibimist:) L6bustuselemendina astusid yles kohalikud mariachid, kes kitarri tinistasid, trompetit puhusid ja laulujoru esitasid. Lisasin teile illustreeriva pildi ka. Kuulake ka juutuubist meie lemmiklugu, mis k6neleb naaberlinnast Guadalajarast!


Pildid tehtud, pulmalised l6busaks joodetud, tehti koheselt ka vanemate daamide eestvedamisel 6ues ringm2nge ja muid jalakeerutusi. Edasi lubati meid pidusaali, mis n2gi ka ysna h2rripotterlik v2lja. No laest rippusid miskid lendlevad lyhtrid, seinale oli projitseeritud (hissand, ma loodan, et see sai 6igesti. keelepolitsei parandagu mind:)) abikaasade nimed, lillad valguss2hvid ja yleyldine valge toon oli t6epoolest hingemattev. J2rgnes kuuek2iguline 6htus88k, millest me ka usinalt ylesv6tteid tegime, avatud oli baar ja ettekandjapoisid olid sedav6rd usinad, et me ei j6udnud uusi soove piisava kiirusega v2lja m6elda, kui nad taaskord juba neid t2ita oleksid tahtnud:)

Pulmast ei puudunud ka ohjeldamatu tantsuvihtumine, mis kestis kuni kella 7ni hommikul. Ka eestlased olid tublid pundimehed ja pidasid poole 7ni vastu:) Veel yks v22rt mugavus oli kylalistele v2lja m6eldud: umbes poole peo pealt hakkasid naisterahvastel ykshaaval k6rgetest kontsadest varbad valutama ja riburadapidi rebiti kingi jalast. Selle asemel, et paljajalu edasi hypata pakkus personal k6igile soovijaile toatuhvleid jala otsa. Meeldiv!



Kokkuv6tvalt oli tegemist "rohkem vorsti, rohkem juustu ja siis natuke kondentspiima ka" stiilis peoga. Osav6tjad kummardavad t2nulikkusest ja teevad kniksu-kraapsu korraldajatele-kutsujatele. Tuleme teinekordki;)

tsau praegu!
.m

Tuesday, October 13, 2009

veintinueve

Oh, kallis lugeja!

Esmalt ilma-Peebulik teadaanne Eestimaa lumememmedele: meil on 36c sooja, higi niriseb m88da s22rt alla ja olukord ajab tugevalt hingeldama. Vaatamata sellele pyyame suurt vaprust yles n2idates vihtuda eeskujulikult m88da turismiobjekte ja ekspositsjoone. Nii et pole meil ka kerge, eksole;)

Teiseks n6uandenurk k6igile tuleviku-Mehhiko-reisisellidele: 88bussides on siin ysna kylm. Heaks abimeheks osutuvad sellisel juhul yle-ookeaniselt Iberia lennult "kaasa antud" pleedid:) Bussis6itu ilmestavad ka lamavad politseinikud, mida on siin.. ohtralt! ja erinevates variatsioonides: k8ied, plekikuplid, betoonik2rakad jms. Vahepeal n2ituseks iga 3m tagant ja nii vaksade ja verstade kaupa. Meenuvad ka tublid kohalikud korravalvurid (ei teagi, kas tegemist politseinike, s6jav2elaste v6i mingite muude pyssikandjatega), kes aeg-ajalt meid teedel kinni peavad ja pagasi l2biotsimisi sooritavad. V6in 8elda, et see on ysna kriipi tunne, kui buss teeserva t6mmatakse ja 6htuh2maruses on n2ha ainult taskulambivihud ja sa ei tea, kas on tegemist poliismennidega v6i hoopis koledate p2ttidega, kes meid heaks saagiks peavad (ja see pole mitte filmidest n2htu p6hjal tekkinud ettekujutus, vaid pigem turismipiiblist loetud hoiatus).

Nii yleyldiselt on Mehhiko aga tunduvalt arenenum kant kui muu meie poolt Kesk-Ameerikas kogetu. T2naval ei pea kogu aeg tengelpungast kramplikult kinni hoidma v6i himurate pilkude eest pagema. Samas on siin kindlasti ruumi j2rgmisteks sammudeks - ehitised on tihtipeale 80ndate-h6ngulised, poed "poola kaupa" t2is ja inimesed tarbivad maailma k6ige suuremates kogustes kokakoolat (p2riselt ka. ma arvan, et neil on lutipudelites ka kokakoola).

Eelmisel korral j2ime pooleli Puerto Escondidost Tuxtlasse suundumisega. Viimatimainitu on alguspunktiks kanjon Sumideroga tutvumiseks. Nyydseks meilgi lanchaga 70km s6idet' ja kauneid vaateid silmitset'.

Tubli reisisell j6uab aga palju ja juba samal 6htul p88rasime nokad San Cristobali poole, mille tunnistasime nummiks koloniaallinnakeseks. Taaskord soovitus tulevastele kylastajatele: minge s88ge Mayambe nimelises kohakeses. Seal on maailmahea Aasia ja Araabiakandi k88k. Me tulime sealt peale korduvaid kosutavaid eineid paduvihmas teineteist veeretades 2ra:)


T2naseks oleme j6udnud Palenquesse, kus tublid maiad omal ajal usinalt ehitasid ja konstrueerisid ning mille yks arheoloogi-Alberto alates 50ndatest meiesugustele puhtaks pintseldanud ja vaatamiseks v2lja pannud on. V2ga tubli! Meile meeldis.


Side l6pp praeguseks.
meie

ps. pildid tekivad internetiavarustesse peale kodumaale naasmist, sest selleks vajalik juhe j2i arvutipreili poolt koju kummutisahtlisse.

pps. Ja veel meie esimeste p2evade eba6nnestumise j2tkuks. Kuna Costa Ricas, Panamas jt riikides oli 100USD rahat2ht ilmatu pirakas, millest keeruline lahti saada, siis otsustasime seekord seda viperust ennetada ja v6tsime ESSEBEE t2didelt kotit2ie kymnekaid ja muud peenemat kraami kaasa. Aga n2e, katsu sa olla kaval, kuid eba6nnestud ikka. Niisiis olid MC lennujaama kambiomehed nii k6vad tegijad, et alla sajalise kupyyri puhul hoiulaegast paotama ei hakanud:(

Teadaolevalt oleme Mehhikos ju pulma p2rast ja ilusad riided on kenasti kohvriga kaasa v6etud. Kahjuks tuleb kohvriomanikele pea norus nentida, et liigendsang, mille abil pampu enda j2rel vedada, ei ole kahjuks kuumale vastu pidanud. Sylitan kolm korda yle 6la saksa prouale klaviatuurile ja loodan, et see 2parduste jada sai seks korraks otsa.

Saturday, October 10, 2009

veintiocho

Eks ikka reisma minnes ootad-loodad, et saad suuremate ekstsessideta hakkama, kuid seekord meil kahjuks nii ei läinud. Pisiäparduste rida sai alguse juba kodumaal, kui Marise Amazonist tellitud LP ei tulnud kohale ja seekordne reis sai alguse ilma reisisellide piiblita. Panustasime, et kyll saab uue soetada kusagilt lennujaamast. Asjade k2igust ette rutates v6ib 8elda, et nyydseks on see meil inglisekeelsena olemas, kuigi vahepeal n2is v2gisi, et hädaabi-Yksik-planeet tuleb meie perre ispaanjakeelsena soetada.

Reis oli pikk ja asja krooniks selgus kell 7 hommikul Mexico City lennujaamas, et olime ise vaatamata vintsutustele kiiremini kimanud, kui meie pagas. Lennujaama pulgad andsid aga kiiret infot, et kotid tulevad Madriidist järgmise lennuga ehk 12h hiljem. Oo maru - tundsime, et Hänksi Tommi lennujaamafilm saab meie näol koopia. Asja lahendasime Mexico Citys kolades ja niisama m8lutades ja oh 6nne-r66mu, kui vandersellide matkam2rsid loiult pagasilindil l8ntsisid. K2es!!! Lusti kärpis pisut seljarisse valgunud 250ml peapesu vahendit. Asjade kasimisel tuvastasime, et kork, va kuri, oli seekordsetele vintsutustele alla vandunud ja otsustanud puruneda. 6nneks olid aga enamus riideid eraldi kilekottides ja kogu nodi shampooniseks ei saanud, kyll aga oli koti kraamimise vaev vallatu ja vahva, seebimullirohke.


Reklaaminurk fruktise peapesus6pradele - uue samaliigilise pesutoote soetasime siit ka, kontrollimata selle korki. Ja oo suurt 6nne! Ka see oli katkine:) Ehk loll saab kirikus ka peksa ja naiivne vandersell uue shampoonilaadungi kotti:)


Kuna pagasiviivitusega ei sobinud enam esialgu plaani v6etud bussiajad v2isamaks k2sit88mekat Oaxacat, tuli suund v6tta otse surfilinna l6unarannikul ehk Puerto Escondidosse. Oo m6nus - sooja julgelt yle 30 pygala, laine suur ja suplemiseks m6nus ning rumm, laim, jää ja koola maksavad piinlikult vähe!


Täna 88seks jälle bussi, et liikuda ylespoole maiade j2lgedele ja paari p2eva p2rast j6uda Kariibi mere äärde.

Tervitavad,
Maris ja Paul

Monday, October 5, 2009

veintisiete

No nii, aeg on taas haarata kirjasulg ning panna paar rida paberile. Mitte, et seda tunnet ei oleks suve jooksul korduvalt esile kerkinud, kuid päris selleni pole siiski kunagi ega kuidagi pärast pikka reisi Eestis olles jõudnud. Eks põhjuseid ole mitmeid - tormaks kodumaa elu ja tempokad igapäeva toimetused ning võib-olla seegi, et pole nagu reisinud ka kuhugi nii kaugele maale, et sobiks sel teemal sõna võtta. Jah, tõelaeka kaant paotades võib nentida, et reisusellid on vahepeal jalavarje trööbanud Itaaljamaal ja sai ka Saaremaal ning Hiiumaalgi ringi kolatud. Kuid nagu näha, pole see osutunud piisavaks, et märget teha.
Püüame ennast parandada, sest nii võib ju petumulje jääda, et elu Eestimaal polegi imetabane.

No igatahes kes veel ei tea, kuid vahel vanast harjumusest imetabase-elu lehte väisab, siis võtkem julgelt teadmiseks, et homme või kui nüüd üdini aus olla, siis juba täna 8st alustavad vandersellid taas teed.... Seekordne reisusiht on Mehhiko. Jah, ainult, eksole - aga asi seegi....

Nii et kui telefon kipub 6 okt-24 okt. tumm olema, siis võite kahtlustada, et mõni Juan või Pablo ei lase kõnet läbi.
Elame-näeme, kas Mehhiko ka internetiliini pakub, kuid entusiastlikult on esimene kanne tolmust puhtaks klopsitud blogisse taas lähetatud. Mehhiko, me tuleme!

Paul ja Maris


ps. paistab, et blogilugejatele tuleb mingi aeg ka teha järelaitamistund suvel juhtunud-olnust. Sest näituseks on meil nüüd Raivo. Ühtlasi tervitame siinkohal ka seda meie armast karvapalli, kes on seks reisiajaks Saaremaale Truuväärtude villasse nuumamisele asundatud:)