Aga nüüd siis lõppakord Mehhiko reisist. Kuna pulm oli pikk ja kurnav, siis võtsime nõuks pisut pikemalt kui plaanitud Puerto Vallartas taastuda. Puhkasime puhkamisest ehk siis lebotasime, kinotasime (siinkohal kinosoovitus kõigile uue Quentini teose näol) ja olime muidu toredad.
Esimest korda selgines mõistus ja andis ohusignaali 20.okt, kui meenus, et kolme päeva pärast tuleb kodumaale naasta - oh õud. Võtsime pambud kaenlasse ja kimasime taas ööbussiga (selle reisu neljas) Mexico Citysse. Kolmapäeva tiirutasime meielikult päev otsa linna peal. Kiikasime siia ja sinna ehk siis üsna rändom kuus tundi jalutamist, mis andis piisavalt ettekujutust MC erinevatest barriodest ja tuleb tõde tunnistada - kartsime hullemat:)
Päev enne tagasilendu tegime veel aktiivturistina külaskäigu Teotihuacan'i. Tegemist siis Mehhikos asetsevate püramiididega aastast siis kui meie ajaarvamine polnud üle saja aasta kestnud. Igatahes tore ja muljetavaldav kompleks ehituslikust vinklist. Seda eriti selles vihus, kui tagasitulles esimeseks uudiseks Solarise lae sissevarisemine. Ja ja kõik saavad aru, et Savi Etsil ja tema kamraadidel oli vaja enne valimisi lint läbi lõigata, kuid kurjanahka, segu kuivamine võtab ikka oma aja ja füüsikareeglid kehtivad vaatamata kohalikele valimistele.
Tagasilennul saime Madridi lennujaamas toreda totruse osaliseks. Nimelt olime viimaste veeringute eest Mehhiko lennujaamast ühe kohaliku kurja joogi kaasa ostnud. Ja nii meil seega naps käsipagasis. Madridi lennujaamas teatas aga mingi tädi, et tema kontrollväravast me vedelikku sisse ei tohi viia, et tehku me sellele ots peale, visaku prügisse või tehku sellele kärakapudelile check-in. Asi oli kuidagi veider, sest toode oli ilusti Mehhiko-maal pakitud ja sulnilt kinnitatud, aga näe ei. Reegel olla selline, et kui mujalt mandril Euroopasse lendad, siis see vedelik osutub järgmisel Euroopa sisesel lennul ohtlikuks. Kuigi selle sama keelutädi värava tagant võisid kesteab-kui-palju joomakraami ja muud vedelikku käsipagasisse osta. Igatahes selle idjootsuse tõttu saime veel paari teise Lennujaama tegelinski peal end välja elada ja soovisime neile üheskoos palju ebaõnnestumisi. Tequila jõudis Eestimaa pinnale iseseisvalt check-in'ist läbituna ja eks ta nüüd maitseb sedavõrd kibedamalt.
1 comment:
Tequilast. Meil oli Brasiiliamaal passiga ostetud ja punaseks teibitud joogiveega sama lugu - pidime connecting flight check in-is prükasse viskama:) Rootsis nägime kuidas üks mees loopis minema mingeid peenemaid napsusid. Lollus kuubis on need protseduurid. Mihkel
Post a Comment