ocho

Suvised lehvitused Eestimaa talve!

Eelmise postituse kommentaarinurgas avaldatud t2helepanelikkuse eest saab vimpli lugeja Avo. Raske majandusseisu t6ttu tuleb tuusik Nuustakule kahjuks siiski tal endal soetada:):):) Teistele kirjutajatele suured t2nud, j6udu ja jaksu ka uutele proovijate! Ootame v2ga teie kaasaelamisi! Teeme pai ja sygava kummarduse.

Nagu meil juba kombeks, muutsime vahepeal masterplaani:) Ehk et Liberia asemel podisesime paadiga hoopistykkis La Fortunasse. Seda seep2rast, et seal olevat eriti moekas aktiivne vulkaan, mida 88siti piiluda saab. No laava ja puha. Tehtud-m6eldud. Muidu oleks see kogemus kindlasti v2ga tore ja kaunis olnud, ainult et meie suur s6ber vihmapilv j6udis teisel p2eval meile j2rele, mis t2hendas, et vulkaani tipp oli pilve sees ja laavajoad meie silme eest peitu pugenud. Kohalikud seda v2ga trag88diliselt ei v6tnud, libistasid selle asemel tantsusamme ja kutsusid Pauligi diskole. (t6e huvides pean tunnistama, et ta ei l2inud). Mingi hetk sai meil doomino ja kaartide m2ngimisest isu t2is, pakkisime end kokku ja j2tkasime teed Liberia poole.

Nyydseks oleme siin veetnud juba pea seitse imelist p2eva. Kui kallis lugeja siiamaile r2ndama satub, siis soovitame 88bimisvalikuna kaaluda kindlasti meie praegust nummit hotelli Los Posada del Tope. Ja k6hupai jaoks kohalikku mereanni mekkimispaika Paso Real. Siit vaade kummalegi neist:

Oleme olnud tublid reisisellid ja k2inud vahepeal l2hedalasuvas Santa Rosa looduspargis kilpkonnade vaatlemislootusega matkasaapaid kulutamas. Enne teeleasumist kuulsime naaber-hotelli omanikult, et oleme pystihullud ja ihnurid, et l2heme omapead sinna seiklema. Esiteks pidavat me dehydreeruma, teiseks saama hammustada erinevatelt loomadelt ja yleyldse oleme napakad, et ei taha tema poolt pakutavat bussiteenust kasutada (hind 20$ per persoon). Tegime sydame k6vaks ja otsutasime oma saatusele hirmsatele 2hvardustele vaatamata vastu astuda. Pakkisime magamiskotid ja toidumoona selga ja asusime kohaliku bussiloksuga teele (hind 2$ per persoon). Pargi sissep22suputkas kohtasime t2di, kes ei tahtnud meile telkimispiletit myya (no ega meil polnd telki ka eksole). T2di inspekteeris meid kahtlase pilguga, p2ris t2pset aruannet toidu- ja joogivarude kohta ja kriiskas, et ainult magamiskoti sees pole v6imalik pargis 88d veeta. Meid pidavat ryndama tigedad moskiitod ja kurjad roomajad. Vaprate eestimaa poegade ja tytardena (manage pilt Marisest Muhu rahvariietes ja Paul murumuna-mytsis) pidasime ka sellist manitsust tyhiseks ning ostsime t2di rahustamiseks kavalalt ainult sissep22supiletid, et hiljem telkimise jaoks vajadusel eraldi v2ljaminek teha.

Pargi sissep22sust infoputkani on 7km ja sealt edasi randa ehk plaanitud 88bimispaika veel 13km. Loodusesse kapsates tundus esimene pooltund jube mannetu, j6udsime vist m6lemad korduvalt mainida, et kohalik dry forest on nagu eesti v6sa. Aga n2e n2e, vanajumalal oli meile paar yllatust ja vempu veel varuks. Mingi hetk hakkas jube ulg v6i miskit sellist. Vaatasime oma poppi matkaraamatut ja saime teada, et pargis elavad puumad - t6mbas olemise juba suti jahedaks. Ajendatult sellest h6redast olekust pidas Paul yht juurikat maoks (ka neid v2itis infolaua t2di ju leiduvat) ja Maris pidi seel2bi kreepsud saama. Aga ka see polnud veel k6ik... Marise tubli juhtimise hetkel, kui Paul Vana-Kuradi sigitatud sitikaid pikemalt uuris, saabus salap2rane vaikus. Jah t6esti, nutikas lugeja, nii see oli - t2hendab krokodill oli! See oli sedav6rd kriitine hetk, mis pani m6tlema, kas j2tkata seda teekonda v6i ei.

Vaatamata rohketele roomajatele:) ja kahepaiksetele, saime 6nnelikult oodatust isegi varem randa, kus siis 88d pidime veetma. 6htune kilpkonnade vaatlus kahjuks kilbude puudumise t6ttu nurjus, lahkusime positsioonidelt, kui silm enam ei seletanud ja kohalik rangerman meile selgeks tegi, et v2ljas telgita magades tulevad krabid ja koiotid ning kes-teab-veel-kes meid uurima, nii et pakkus sydantsoojendavalt oma tares tuba. Statistika m6ttes tuleks siinkohal mainida jumalapojad ehk meie vahvad toakaaslased, kes olid juba eelnevalt rangeripoisilt 88bimisloa lunastanud: sipelgad, gekod, s22sed, nahkhiired ja skorpionid ( kes v2idetavalt voodi all elasid, aga me 6nneks ei vaadanud).

P2rast kurja pimedat 88d saabus p2ike ja p2evavalguses tundus elu j2lle ilusam. Ranger Juan n2itas poolkodustatud madusid ja taltsaid iguaane. Vinkamatest tegelinskitest tegi Maris rangermehe tarvikutelt pildi koos ladinakeelsete nimetusega, no et loodusest enam huvitatud lugeja ka ladiana keeles neid isendeid j2rgneval korral kohvilaua jutus mainida saaks. Tagasiteel n2gime veel igatsorti karvaseid ja sulelisi, kellest m6ned saime ka fotolindile, m6ned mitte. N2iteks rannas hommikust syyes hullas ookeanis miskit sorti vaal, kuid kadus areenilt kodalike paadimeeste myrina t6ttu.

T2na oli n2ituseks plaan korra nii vupsti Nicaraaguast l2bi hypata. No kaugeltkandi inimesetena ikka m6tled, et eino kui juba siinkandis oled eksole... eks sai kirjandusest uuritud puuritud, et piiriyletus heal juhul 1,5h aega v6tab, kuid see hea juhu ei taband meid t2na:( ehk siis t2nase p2eva saldo: 1,5h s6itu piirile, 2,5h piiril j2rjekorras ja liikumist ca 5m (j2rts oli oma 25m pikk, nii et kogu protsess n2is liiga aegan6udev korra l2bihyppamise kohta. Lugejale veel t2psustuseks, et tegemist oli Costa Rica poole kontrolliga. Ilmselt sama "toredad" ootetunnid oleks ka Nicadel pakkuda olnud...), loobumine Nicaraguast ja tagasis6it suti moekama bussiga, mis tuiskas l2bi tuule sedav6rd kiirelt, et edimese hooga oma Liberia peatusest m88dagi panime.

Pura vida,

M. ja P.

siete

Tere tulemast Costa Ricasse!

Et lugejate ees vana asi ots-otsaga kokku t6mmata, siis v6ib m88daminnes 2ra m2rkida, et Santo Domingo lennuv2ljale viskas meid liinibussijuht Juan, kes yritas meile ausa inimese kombel selgeks teha, et ta juhtumisi taksot ka s6idab. Njah, eks see selge oli, et ta samasugune salavedaja ole nagu need Marise postituses mainitud v6rrimehed, aga ca 10min kauplemise peale saime hinna 1000 peeso pealt 600-le ja s6it v6is alata (see sai visuaalselt kindlaks tehtud, et ta seeriatapja ei paistnud olevat ja meid ikka lennuv2ljale viskab:))

(pildialbumist leiab ylesv6tteid lennujaama magamata 88st, viimaste veeringute eest ostetud pepsi joomisest ja pokkerim2ngust, mis resulteerus Marise kommihunniku jaoks laastavalt)

Asjaosalisi t2psemalt teadvad lugejad on ilmselt kursis meie s88gilembusega. Tuleb siinkohal t6de tunnistada, et Costa Rica pealinn ei peitnud endas miskit sobivat minu hambale. Eks oli omajagu lolle valikuid ka nagu hilisemal vaatlusel ja proovimisel selgus (loe: Maris valis paremad toidud), aga vaatamate sellele oli yldine valik kuiv ja igav - riis ja oad, mille yle nad ilmselt ise jube uhked on ja hommikurooga peenelt Gallo Pinto'ks ehk v2rvitud kukeks kutsuvad.

Paul

Ma v6taks ka nyyd j2lle s6na ja r22giks ilusatest asjadest:) Pauli jutt t2itsa t6si - CR pealinn ei tekitanud meis just ylem22raseid vaimustush6iskeid. Inimesed olid koledad, vaatamisv22rsused igavad ja toit ysna yheylbaline. 6nneks olime kavalalt planeerinud ka m6ned v2ljas6idud kohalikesse turistil6ksudesse - t2psemalt vulkaanikraatrite juurde. Huvilisemate jaoks olgu siinkohal ka nimed 2ra toodud - Irazu ja Poas Volcano. Kui muidu oli pealinna ilm selline Eesti suvelaadne ehk 25c ymber, siis vulkaanid asusid v2he k6rgemal udu ja pilvede sees, mis t2hendas ka puhvaikadesse riietumist (see on siis selgituseks, miks me lyhkarites seal ei ole:)). Nyyd v6ib pilte imetleda siit ja ka meie galeriist (vt vasakut k2tt).

See pole mitte siil udus, vaid Paul pilves (kaugus ca 50m)

Muidu v2ga vahvad kohad, ainult raha tahetakse k6ige eest siin turistidelt r88vida. Umbes nii, et kohalikelt v6etakse 5x v2hem tugrikuid pileti eest kui v2lismaalaselt. Olime Pauliga teine p2ev ka juba kavalad ja ostsime kahe peale yhe pileti. Oi, kus saime neile tagasi teha! Vahele kusjuures ei j22nud.

Kuna CRs kestab ametlikult veel vihmaperiood, siis saime San Joses igap2evaselt ka sahmaka vett krae vahele. Yhel sellisel p2eval olime parasjagu miskisuguseid kauneid maju silmitsemas, kui ootamatult ladistama hakkas. H2da ajab h2rja kaevu v6i siis pigem reisisellid suvalisse ametiasutusse vihmavarju. Saju yleminekut oodates tegi Paul aega parajaks fuajees varbad v2lja sirutades ja magades, samas kui mina usinalt hispaanjakeelt tudeerisin.

Peale ube, riisi ja uskumatuid turistin88rimisi asusime teele oma praegusesse asukohta, Monteverdesse. Bussireis oli ylimalt elevusttekitav! Hakatuseks muidugi selline t6ik, et 167km l2bimine v6ttis aega umbest2pselt 6 tundi:) ja bussis oli ca 2x rohkem inimesi kui istekohti. Parim tulemus oli neljandal tunnil, kus suutsime 60min jooksul l2bida tervelt 12km. Ilmselt oleks joostes v2he kiiremini saanud. Muidugi ei tasu unustada ka meie karismaatilist bussijuhti (vuntsiga ja puha), kes tegi soodsat juhust kasutades ka 20minutilise peatuse kummiboksis, soetades neli uut rehvi. Lisaks j2ime miskise varingu taha kinni, millest p22semiseks todos los hombres sangarlikult bussist v2lja hyppasid. Paul oli h2mmingus ja teeskles keelev6hikut, j22des oma kohale pidulikult-pyhalikult istuma. 6nneks asi sedav6rd hull ei olnud, et bussi lykata oleks tulnud, lihtsalt priskemad kodanikud aeti maha:)

Igatahes j6udsime 6htu saabudes Monteverdesse kohale, oleme praeguseks j6udnud kylastada eeskujulikult Santa Elena pilvemetsa (cloud forest) ja tuhiseda trosside otsas ehk teha canopyd. Kui kallis lugeja peaks sattuma kunagi siiamaile, siis soovitame m6lemad tegevused omale kavva v6tta. M6ned kl6psud neist toimetustest on taaskord vaatamiseks v2lja pandud:

Ja kui veab, siis saame mingi hetk oma uutelt ameerikamaa s6pradelt:) ka endast vidjod ja puha. Eks jagame ka 6igel hetkel teiega.

Enda k6hu ja Pauli suureks meeleheaks oleme sattunud sellisesse 88bimisasutusse, kus on v6imalik ise syya teha. Seega oleme asunud innukalt k88ginaudinguid meisterdama. Paulil on m6istagi suur heameel ja tegemiselust ja no mul ka:)

Edasi tahaks minna Liberia nimelisse linna ja sealt idarannikule. Kuuldavasti pidi seal kilpkonni n2ha saama, eks siis vaatab seda asja.

maris

PS! arvuti kasutamine ei ole siin motell-hotell-tyypi 88majas ka teps mitte lihtne tegevus. Yhenduvus on ylimegagiga aeglane ja siis ja siis kui juhtumisi saad m6ne akna avanema, kaob elekter hetkeks nii, et saad kogu triangli ja ootamisele kulunud veerandtunnid uuesti l2bida. Klaviatuuri toksime on lihast pingutav ja higitekitav t88, nii et ootame suure vaeva eest kallitelt lugejatelt medaleid, vimpleid ja shokolaadipakikesi. Muhv, n6udmiseni!

seis

Tere taaskord, armastatud lugejaspere!

Eile 6htul just enne magamaheitmist, hetk enne s6ba silmaletulekut, kukesammu jagu enne Une Mati tuppaastumist, hinget6mme enne uinumist, oli meil Marisega v2ga viljakas ja kirev vestlus teemal "Kellele, miks ja kui palju tuleb endi tegemistest arvut' vahendusel teavitada". Eks see esmalt n2ib nagu gymnaasiumi kypsuseksami teema emakeeles, kui lisada sellesse s6nadejatta ka "kaasajal" v6i "t2nap2eval". Igatahes igatahes poleks ma raalikauge inimesena antud teemaga oma kypsust proovile pannud toona ega saa tegelikult p2rist2pselt aru ka sellest nyyd.

Aimasin, et nati nagu t8nkan teemat, aga ei midagi. Eilse kahek2ne k2igus selgus n2iteks, et koduses Tallinnas on kohe-kohe valmimas tugigrupp meie tegemiste lugemiss6ltlastele. Inimestele, kes vajavad seda natukest nagu jumalatejooki va imelist nestet, et hallis Eesti elus hing sees hoida. Lisaks selgus, et Marise ekskolleegid pidid blogi j2lgi nuhkima ja m88da kontorit tagaajama nagu sead tryhvleid. Jah, p2rast seesugust syvaanalyysi iseendas leidsin, et seda tuleb lugejasperele kajasta'. No et lihtsalt ei piisa paarin2dalatagustest sissekandest lausejupiga "oleme elus ja Boliivias" v6i kes teab, kus mujal siis.

Njah, nyyd siis sain aru, et see on tohutu vastutus selle laiahaardelise publikumi ees, mille piire ma oma v2ikeses peas ei hoomanud. ANDESTUST HOOLIKUD, ET TEIE MURED MULLE V66RAD ON! Pyyan end parandada. Eks kui minevikku kiigata, siis v6ibolla j2i mul eelmise n2dala tagune postitus tegemata just selle suure publikumassi t6ttu, mitte selle viha ja raevu Juanide vastu, kes meile bussipiletitega 30 eeguga mytsit6mbasid.

Maru, kui populaarse pruudi ma ikka saanud olen.
Teie Paul

cinco

ooo, kallid lugejad!

M2rkamatult on m88dunud j2rjekordne n2dal DR-s. Kuigi eelmises postituses sai justkui plaanitud, et tuhiseme sel n2dalal j2rgmistele asumaadele, siis t2nu kohaliku kliima sobivusele ja cubalibre odavusele, oleme otsustanud siin v2heke kauem peatuda. Costa Rica v6ib pisut oodata, no veel nii neli p2eva v2hemalt;)

Viimati sai mainitud ka meie Sosua esimest huvitava iseloomuga 88maja, kust me hommikul vannist suure putuka leidsime. Hirmus vahva oli! Pikutas meie uus s6ber selili, jalad taeva poole ja nuputas putukam6tteid. Vaatamata taolistele silmapaistvatele dominkaanis6pradele, kolisime j2rgnevalt tsipa syndsamasse asutusse. Siinkohal on ka kallil lugejal v6imalik tutvuda paari vaatega:

Ma ei julge 8eldagi, millega me enamus n2dalast tegelenud oleme:) Vihjeks ehk niipalju, et need tegevused on seotud p2ikese, vee, raamatute ja pikalt magamisega. 6ues on j2tkuvalt yle 30c sooja ja vastuseks lugejakysimusele - jaa, me oleme pruunid nekud! (siin on j2lle kadestamise koht, eksole:))

Tegelikult me p2ris tervet n2dalat ka maha ei maganud, tutvusime pyydlikult kohaliku kylakultuuriga ja seiklesime koskede matkal. Kohalikud on siin ebaharilikult s6bralikud ja jutukad. 6htuti teevad tydrukud ennast ilusaks ja kobivad baaripukkide otsa jalgu k6igutama ja kokteile mekkima. Valged mehed saavad neid siis vaatamas k2ia. Rohkem edasi ma ei julge m6elda.

Siinsed poed, t2navad ja muud asutused on k6ik hirmus pisikesed. Tundub, et iga kohalik on oma kodu uksed lahti teinud ja avanud seal baari/juuksuri/kypsekana-pakkumise-v6imaluse. Inimesed passivad t2navatel ja baarides ja tshillivad niisama. Kohalikuks popiks transaks on motikad ja muud p6risevad vahendid, mille abil siis gringosid ja kohalikke ringi taritakse. Me ei ole siiani vaatamata ohtratele pakkumistele nende poistega s6itmas k2inud. Taas pakume silmailu ja n2itlikustavat materjali oma s6nadele. Esimene pilt on siis kohalikust peapygamisasutusest ja teine motikameestest, kes kyyti pakuvad.

Koskede kohta vaadake parem juutuubi videot ja nende kodulehte: http://www.27charcos.com/index.php. P2ris gruuvi oli see:) Hyppasime k6rgustest vette ja libisesime kaljudevahelises j6es. J6udmaks vajalikku asukohta, tuli meil loomulikult kasutada taas kohalikku bussitransporti, kus meil 6nnestus esimene kord hirmsalt koorida saada. Nimelt ei leppinud me rumala peaga s6idu eest tasu kohe alguses kokku ja meilt r88viti 40 kohaliku raha asemel 100 (ehk siis kokkuv6tvalt saime 30EEK-ga tynni;)). Taaskord avanes suurep2rane v6imalus Toyota Hiace tyypi bussis kahekymnekolmekesi istuda. Vaade bussirahvale siis, kui meid oli veel umbes kolmteist:
















Novot. Meil oli posu lugejakysimusi ka, aga enamustele neist oleme ise vastused leidnud, nii et seekord viktoriini ei tule.

buenas noches,
maris