diecisiete

Machu Picchu - Unesco kaitse all olev p2rand Inka impeeriumist, millest Peruusse reisides loobuda ei saa. Valisime erinevate tuuride vahel ja edukaks osutus "Inca Jungle Trail", mis pidi endas sisaldama yhte p2eva rattal, kahte jalgsimatka p2eva ja siis 4ndat Machu Picchule t6usup2eva.

1.p2ev - enne rattasadulasse istumist tegime 4h bussiga objektile minekuks, sest rattas6it pidi olema 4-5h puhta allam2ge. Ilm oli mega r2bal - sadas mehiselt, nii et ponchode roll oli seekord pigem tuulet6ke, kui vihapidur. Vuramine oli iseenesest maru, vett ja pori lendas, kui v2lja arvata t6ik, et rattal pidurid peaaegu et puudusid. Nati andis kyll peale timmida, aga t6sisemaks remondiks vajalik t88riistakomplekt kahjuks seekordsest reisim2rsist puudus. Niisiis saigi peale 1,5 s6itu selgeks, et meie Marisega polnud ainsad piduriteta s6iduriistad saanud ja kogu yritus katkestati, kuna velod osutusid tiba ohtlikeks.

2.p2ev - p2eva pidime alustama "en punto siete" ehk siis seitsmest, aga noored argentiina s6brad suutsid soojenduseks 40min sisse magada, nii et p2ev algas v2ikse m6nitusega eurooplaste poolt Lad-Am rahvaste suunas. Sest meie, tyyp Ungarist ja kaks sakslast olid varakult valmis nagu lubatud. Igatahes kui see pisut venima kippuv algus v2ljaarvata, oli matk maru. Ilm oli soojem kui vajagi ja vaated olid vaimustavad. Suure raha eest ostetud tuuril saime sammuda ka Inkade rajal. See pole p2ris see k6igile tuntud Inka Trail, millele peale saamiseks pool aastat ette tuleb bronnida ja maja maha myya, et vajalik summa kokku saada. Aga igatahes oli trail aus ja loodus imeline. Tutvusime ka kohaliku fauna ja flooraga. Taimeriigist saime tundma koka- ja kohvip66sast ning posu lilli, millest pidavat ka miskit v2gevat meelemyrki saama, aga n2ed, m2lu peale ei hakanud. Sitikatest andsid tunda mingid s22selised, kes lyhemas spordipesus olejate s22rt sedav6rd isukalt n2rised, et veret2pp taga. 6htul vedelesime banostes ehk kohalikes termaalvetes. Oli l66gastav.

3.p2ev - noored argentiinlased yllatasid varase kohalolekuga hommikulauas ja p2ev paistis tore tulevat selle ajani, kuni giid Miguel hakkas jurama, et t2nase matkap2eva asemel v6iksime k6ik bussi kobida ja Machu Picchu alla vaimu valmis panema minna. P6hjus, miks vaene mees seda hirmsalt peale pressis olid eelmise 6htu 6lled. Ise ta kyll vapralt vabandas, et pea l6hub hullusti soojas vees vedelemisest - no eks me eurooplased noogutasime "kaastundlikult" ja ytlesime, et me matkame. Argentiinlased kobisid bussi ja vaene giid pidi meitega matkale tulema. Eks ta jonnis p2eva jooksul pisut enam, kui kohane oleks olnud, aga vaatamata sellele saime nautida taas head ilma ja vahvaid vaateid.

4.p2ev. P2ev algas hirmvara - 4:15 t6usmisega. Juba 4:30 alustasime v6idujooksu Machu Picchule. Rebimine poolunisena oli seet6ttu, et saada luba ronida Machu Picchu k6rval olevale Wayna Picchule. See siis on yks see terav tipp, mis kuulsatel Inka linna piltidel taustaks paistab. Peruu valitsus on kehtestanud reegli, et seda tippu saab p2evas v6tta vaid 400 matsi. Poolunisena ligi tunnike treppe trampida polnud teab mis meelakkumine, aga 6nnelikult olime ca esimese saja sees pargi v2ravate taga ligi 20min enne avamist. Ise olime tulemusega rahul:)

Horazio Rodriges ehk Mr. Machu Picchu nagu ta "tagasihoidlikult" oma hyydnimeks pakkus olevat, oli meie meeldej22vaks giidiks linnavaremete tutvustamisel. Kui keegi suudab silme ette manada m6ne kom88disarja, kus pilatakse giide, siis saate ka ettekujutuse Horaziost. Tyyp oli mega veidrik ja naljakas, selline 1,55m pikk kiilanev 50ndates Miki Hiire n2oga h2rra. Amigo nautis oma jutustust silmi kinni pigistades, tativaht suunurgas v2lkumas ja k2tega vehkides. P2rast iga asisemat s6nav6ttu l6petas l6igu: "Clear the idea?!" Igatahes oli mehike t6esti kogu Inka asjanduses sedav6rd sees, et tema lennukal kujutlusv6imel polnud piire, a la miks v6i milleks inkad omal ajal mingit erinevat kivi kasutada v6isid v6i mida sellega kujutada soovisid.

Tagasitulles k2isime Marise agitatsioonil reisust v2sinud leiget reit kohalikest daamedest massas88ride k2e all pehmendamas. Kogu oma tagasihoidlikuse juures pean t6dema ah oli kah:))

Adios,
Paul

ps. seekord on meil lugejakysimus ka. Kes v6i mis on pildil? Vihjeks mr Machu Picchu s6nad - use your imagination:) /et asi aus oleks, paneme 6igesti vastanule auhinnaks v2lja paari p6lvikuid/

dieciseis

Trujillost viis tee vaprad reisisellid Limasse. Linn, kus erinevate hinnangute j2rgi peaks elama-vegeteerima 8-10mln inimest ja kindlasti posu koeri. Linn oli oli t6esti pirakas, kuid 6nneks osutus Marise tuttavatelt saadud pisut negatiivne reklaam linnale seekord asjatuks.

Limas saime kokku yhe 2rakaranud eestlase Kristjaniga, kes siinmail nyydseks 6 aastat elanud ja toimetanud ning viimasel kahel aastal alpaka naha2ri ajab. Tyyp tundus kohalikku elu-olu ning 6lut nautivat ja n2itas meilgi yks 6htu, kuidas ajad k2ivad:)

Limas olime kokku kolm p2eva ja linn pakkus k6hur66muks nii soolast, kui magusat, nii liha kui juurikaid. Lisaks vahvat arhitektuuri aegade h2marusest ja ka t2nap2evast. J2ime oldu-n2htuga v2ga rahule ja soovitame kartlikul turistlil asjatud mured hyljata ja Limasse lennata.

Edasi plaanisime minna vaatama Nazca ajastu jooni, kuid kallis bussiyhendus andis siiski p6hjust see yritus vahele j2tta ja minna Machu Picchule l2hemale ehk siis vanasse inkade linna Cuscosse. Tiba ebameeldiv mekk j2i Limast suhu viimasel p2eval turmismibyroode t88st. Nimelt v2itsid provvad Lima - Cusco liinile silma kinnipigistamata vaid yht vedajat olevat. Ilmselt oli tegu mingi Peruu riikliku bussifirmaga, kellele sellist promo tehti. Hind aga oli sedav6rd hingemattev, et oli p6hjust interneti sygavustest natuke turismiputka daamide jutule kinnitust otsida. Oi ja n2e yllatust! - vedajaid kui palju ja hind juhtumisi enam, kui kaks korda soodsam. Tehtud-m6eldud, ostsime piletid ja ees oli ootamas 22h bussis6itu Cuscosse. Oo, maru!

Lugejatele, kes meie bussimeetreid ja -tunde loevad, siis takkaj2rgi veel fakt, et Cuscosse j6udsime hirmkangete ja -v2sinutena p2rast 24h bussis loksumist. Karm ala!

Cusco on lahe. Kahjuks on aga seda lahedat linna uudistama tulnud ka jube posu teisi turiste ja sellega kaasnev kohalike kauplemishimu on v2sitav ning kurnav. Paarile poisip6nnile pidin t2itsa k2e vastu panema, et nad eemale astuks.

p.

Yks huvitav fakt veel - oleme juba nii k6rge pilotaazi ispaanjakeeles omandanud, et k2isime kohalikus keeles kino vaatamas. Ausalt yles tunnistades ei olnud see meil plaanis:) Kraapisime kolme erineva limpsikino ust ja p2risime aru, kas vilmid on ikka ingleesis. Noja kahest kohast saadeti meid kohe tagasi, kolmandas lubati aga espanjoolikeelseid subtiitreid. Ostsime suures tuhinas pilkud ja enn2e imet! Esimestel kaadritel poetas 2nistoni dzennifer soravas espanjoolis laused, nii et myhises:) Ega me meelt ei heitnud. Lisasime kokakoolale pisut rummi, vaatasime liikuvaid pilte ja t2iendasime oma otsatut keelepagasit.

Oo ja elekter on siin ka p2ris, selline rammus 220V! Juhhei!

m

Ja nyyd taaskord bussi, et 10h p2rast silm lahti teha veel hommikuuimas olevas Arequipas.

quince

kiirteadaanne!
tulge k6ik Peruusse, siin on maailma2ge!

m

catorce

Et hoida tempo ja p6nevus yleval, j2tkaks teemal "Ecuadori piiriyletused". Kui lugejal peaks olema mahti maatsi Kolumbiast Ecuadori tulla, siis on, mida k6rva taha panna. Tuleb varuda aega ja kannatust. Meie Ecuadori tulek oli sihitud v2ga varajaseks kellaajaks, et saaks koha j2rtsus v6imalikult soodsa. Niisiis saigi juba 15 minutit enne 6 hommikul Kolumbia mig.ameti akna taga oldud ja nina nokkides kuute oodatud, et putkast v2ljamineku tempel saada. Mees hilines oma viisakad 5 min, kuid j2rtsus ootamine ja tembeldamine l2ks kiirelt ja valutult.

No ja siis tulid staarid Ecuadori poolelt. Esimene mitte nii magus uudis oli see, et nad avavad oma putka 7st. Massid hakkasid kogunema ja 6hus oli tunda sellist toredat ootamise lusti. 7st siis selgus, et meie soodne positsioon j2rtsus ei olnud piisav selleks, et esimeses satsis hoonesse p22seda. Jah, see oli selline peenem v2rk, et pidid kuhugi sisse minema. Nina haistis halba juba tegelt kohe, kui mingi jobu n2oga ametnik seda hoone ust avama tuli, et asi 6ige pole ja need kurjamid sellised yliasjalikud ametimehed paistavad.

4h ootamist ukse taga ja saime sisse (esimene seltskond ca 30 inimest oli siis nyyd ilusti l2bi t88tatud). Vahepeal muidugi oli piiriyletajate mass paisunud peris pirakaks ja ukseavajad ametnikud, kolm tyypi kodam88da k2isid ukse vahelt justkui imestunud n2gudega kiikamas, et oi-neh-n2ed-nyyd-siis-kuis-saba-kasvab-oi-yllatust. Igatahes p2rast 4h ukse taga passimist saime sisse ja siis selgus ka t6ehetk, mis see asi nii kaua aega v6tab. Passilaua tyyp oli ylimegagiga aeglane. Trykkis yhe s6rmega, seda ka siis mitu korda valesti, pudistas asju p6randale ja tegi kes teab mida veel, mis kuidagi protsessi ei kiirendanud. Nii et tegelt siis ootasime ja tembeldasime sees ka oma tunnikese kokku. Ukseavajad mehed muidugi korraldasid vahepeal sellise aruka tembu, et toimetasid kogu j2rjekorra yhelt poolt maja kylge teisele poole maja, hoides k2ed ikka pyydlikult t88d t2is. Kes teab milleks, aga ametimehed olid ise suht rahul oma tegevusega. Ja muidugi seks ajaks kui j2rjekorra ymber transportimene k2is, siis passilauamehed tegid ka v2ljateenitult kerge pausi.

Ecuadorist v2ljasaamine on lihtsam tegevus. Selle piiripunkti l2bisime 88bussis. Huumor oli muidugi piiriputka ja selle seinal rippuv kalender, kust templeid saime. Selline vahva puhevis blondide kiharatega rinnaka proua palja ylakeha pildiga, millelt ei puudunud ka hobune. No tule eile meile, t2is kreisiraadio.

Nyyd siis Peruust. A, et yldse Peruusse saada tegime esmalt tublid 12h bussis6itu ka Ecuadoris. Peruu esimesed vaated olid suht tagasihoidlukud, kui nyyd viisakas olla. Vaesus paistis silma siit ja sealt. Linnat2navad olid pooled kruusakad, getosid ning roomatimaju oli palju, prygi vedeles linnas ja maantee 22rtes. Pilt oli nii nigel, et v6tsime n6uks s6ita veel 9h, et esimesse linna saada, mis kirjanduse p6hjal ka turistile miskit pakub. Ja oh yllatust, t6esti sellise laga keskel on v2ga kena linn Trujillo - uskumatu. Nautlesime kohalikus pastakohas ja kohalike koogikestega.

Eile 6htul jalutasime linna peal, kui yks hetk mingid kohalikud seltsimehed inglismaa keeles juttu hakkasid puhuma. T2itsa marud sellid, nii et ei suutnud mitte neile 2ra 8elda yhe 6lle joomisest. Tyybid olid natuke huumormehed ka ja yhest 6llest kujunes selline pralle, et ma tegin kohaliku joogi piscoga pisut nii, et t2na ei ole v2ga hea olla.

bussipaul

ps! lugejatele, kes mu tervisliku seisu p2rast murem6tteid tundsid, siis neile teadmiseks, et nyyd juba nagu natuke peab.

trece

oh sa mu meie! Et k6ik ausalt 2ra r22kida, pean alustama sellest, et sellist eba6nne nagu meile siin Ecuadoris kaela on sadanud, pole varem olnud. Praeguseks oleme riigis olnud 13 p2eva ja mul on kaheksal neist olnud probleeme k6huga. Viimased kolm p2eva on sedav6rd pikali v6tnud, et ei ole jaksanud v2ga ise ei astu ei istu. Maris on tubli p6etaja olnud. Eile 6htul saime mingi arstiga ka yhendust, kes posu tablette kirjutas ja paar sutsakat veeni ja istmikusse tegi. T2na 88sel sai juba t2itsa magada ja asi paraneb ehk.? Eestlasena, kui suusa- ja ka klassikastiili harrastajana, soovin endale head pidamist:) Loodan ellu j22da...

Arsti soovitus juua caldo't ehk puljongit on osutunud t2ielikuks koshmaariks. Juba eelnevatel kuudel oleme tykati toitudes tundnud veidrat maitset. Oma teadmatuses pidasime seda selleriks. Tellisime eile-t2na kahes kohas leemekest ilma sellerita, kuid v6ta n2pust - supp suhu ei synni panna. T6e tagaajamisel l6puni uurides puurides selgus, et kurjajuur on koriandrinimeline herb. Taaskord vanarahvast, kui tarka rahvast tsiteerides: "rumal pea on ihu nuhtluseks".

paul

Nagu eelnevalt 8eldud, siis Paul on meil jah hetkel veel langenute rivides, kuid n2itab usinalt paranemise m2rke (loe: juba kostub naerupuginat ja pystiseismine on t2iesti teostatav tegevus). Ecuador on t6epoolest olnud natu kuri meie vastu. Lisaks k6ikv6imalikele Pauli tabanud k6hut6bedele, j2ime Quitos p2tipoiste kaasabil oma tengelpungast ilma. Ilmselt saavad vargad meie panga paroolikaartide numbreid p2he 6ppida ja ID kaartidega musta notsut m2ngida. Alla pole me veel 6nneks andnud - kui k6ik eduliselt l2heb, siis p6rutame homme oma praegusest asupaigast Riobambast edasi Cuenca poole ning n2dala l6puks j6uame ehk Peruusse.

Eks igas halvas asjas tuleb ka head m2rgata - seose Pauli haiguslooga olen suutnud oma ispaanjakeelset s6navara t2iendada v2ljenditega nagu uriiniproovitops, sisikonna tugev p6letik ja muude vahvamate algaja keelehuvilise jaoks vajalike s6nadega.

Kui eelnevalt kirjeldatud sekeldused v2lja arvata, on Ecuadoris kindlasti hoopis teistmoodi kui eelmistes viibitud riikides. Esiteks muidugi siinne loodus - vaprat reisiselli tabavad bussiaknast v2lja piiludes t2iesti uskumatud vaated (seda muidugi juhul, kui bussil yldse on aken. Yhel puhul 6nnestus meil saada istekohad papiga asendatud akna alla:)). Kanjonid, m2ed, j6ed ja vulkaanid palistavad teid igal kilomeetril. Enamus sisemaa linnu paiknevad ysna k6rgel (ilma vikipeediast vaatamata pakuks ca 3000m), mist6ttu n6uavad siinsed 6hutemperatuurid pigem teksa-kampsiku kooslust kui bikiine ja vupleid. Ka siinsed inimesed on hoopis teist "t6ugu" kui varasemalt kohatud isendid - enamus kohalikke on ilmselt inkade j2reltulijad, viljeledes ka t2nap2eval 22rmiselt huvitavat riietumisstiili. Inimesed on h2sti lyhikesed (ja r2pased), nii et ma tunnen ennast suure valge kollina:) Lapsed on neil 6udselt nummid. Pildi pealt on m6ned eksemplarid n2ha ka.

Pea kahe n2dala jooksul oleme j6udnud lisaks haiguste peletamisele ka m6nes turistil6ksus ja muidu toredas paigas viibida. Esimene kylastatud linn oli Otavalo, kus peaks reisirampside andmetel paiknema L6una-Ameerika k6ige popim turg. K2isime seda ise kaemas ja igatahes oli see v2ga moekas koht, kust poodlemishuvilistel on v6imalik soetada k6ike alates kana sisikonnast ja ubadest kuni nabakaunistuste ja pumppyssi pumbani v2lja. Meie saagiks langes ohtralt k6rvar6ngaid ja m6ni dollari eest ostetud k2sit88 toode. Suure plussina tuleb mainida majasuurust pitsat, mille me Otavalos Pauliga kahepeale sisse vohmisime. See oli p2riselt ka HIIGLASLIK!:)

Otavalost viis tee meid Quitosse. Tuleb tunnistada, et selles linnas pole peale vanalinna eksploreerimise eriti miskit teha, sest muudes linnaosades kohtab pigem kolearhitektuuri ja r2pasust. Paar tunnikest jalutamist ja v6ikski edasi liikuda. J2rgmises v6etud linnakeses nimega Latacunga k2isime Quilotoa kraatrij2rve 22res (vt pilti). Sealt kihutasime edasi Bañosesse, kohalikku veekeskusesse ja turisti meelispaika. Loobusime nende veeteenustest, kuna 10x20m basseinis oli umbes 100 000 murjamit. Ei tundunud eriti ahvatlev:) Kyll aga k2isime raftingul, mis oli 2raytlemata 2ge. Kui raskusklass III midagi lugejale ytleb, siis olgu see fakt ka siinkohal 2ra toodud. Bañosest oli plaan tulla Riobambasse siinse riigi k6rgemat tippu, Chimborazo vulkaani uudistama, aga selleni pole me siinviibitud nelja p2eva jooksul k6hukurjamite t6ttu j6udnud. Enam vist ei taha minna kah.

Huvitava t6igana v6ib veel mainida asjaolu, et otsustasime mingi hetk Pauliga Ecuadoris mitte dzunglisse minna (kohalikus keeles Oriente) ja h2sti tegime. Olles pikalt t6vevoodis ainsa meelelahutusobjekina ispaanjakeelne telks, oleme suutnud tuvastada, et Orientes on miskine m2ss ja p6rgulised paugutavad, mille tulemusena on teed suletud.

6nnejumal ei ole meid vist ikka p2ris maha j2tnud;)
maris