Thursday, January 8, 2009

trece

oh sa mu meie! Et k6ik ausalt 2ra r22kida, pean alustama sellest, et sellist eba6nne nagu meile siin Ecuadoris kaela on sadanud, pole varem olnud. Praeguseks oleme riigis olnud 13 p2eva ja mul on kaheksal neist olnud probleeme k6huga. Viimased kolm p2eva on sedav6rd pikali v6tnud, et ei ole jaksanud v2ga ise ei astu ei istu. Maris on tubli p6etaja olnud. Eile 6htul saime mingi arstiga ka yhendust, kes posu tablette kirjutas ja paar sutsakat veeni ja istmikusse tegi. T2na 88sel sai juba t2itsa magada ja asi paraneb ehk.? Eestlasena, kui suusa- ja ka klassikastiili harrastajana, soovin endale head pidamist:) Loodan ellu j22da...


Arsti soovitus juua caldo't ehk puljongit on osutunud t2ielikuks koshmaariks. Juba eelnevatel kuudel oleme tykati toitudes tundnud veidrat maitset. Oma teadmatuses pidasime seda selleriks. Tellisime eile-t2na kahes kohas leemekest ilma sellerita, kuid v6ta n2pust - supp suhu ei synni panna. T6e tagaajamisel l6puni uurides puurides selgus, et kurjajuur on koriandrinimeline herb. Taaskord vanarahvast, kui tarka rahvast tsiteerides: "rumal pea on ihu nuhtluseks".

paul

Nagu eelnevalt 8eldud, siis Paul on meil jah hetkel veel langenute rivides, kuid n2itab usinalt paranemise m2rke (loe: juba kostub naerupuginat ja pystiseismine on t2iesti teostatav tegevus). Ecuador on t6epoolest olnud natu kuri meie vastu. Lisaks k6ikv6imalikele Pauli tabanud k6hut6bedele, j2ime Quitos p2tipoiste kaasabil oma tengelpungast ilma. Ilmselt saavad vargad meie panga paroolikaartide numbreid p2he 6ppida ja ID kaartidega musta notsut m2ngida. Alla pole me veel 6nneks andnud - kui k6ik eduliselt l2heb, siis p6rutame homme oma praegusest asupaigast Riobambast edasi Cuenca poole ning n2dala l6puks j6uame ehk Peruusse.

Eks igas halvas asjas tuleb ka head m2rgata - seose Pauli haiguslooga olen suutnud oma ispaanjakeelset s6navara t2iendada v2ljenditega nagu uriiniproovitops, sisikonna tugev p6letik ja muude vahvamate algaja keelehuvilise jaoks vajalike s6nadega.

Kui eelnevalt kirjeldatud sekeldused v2lja arvata, on Ecuadoris kindlasti hoopis teistmoodi kui eelmistes viibitud riikides. Esiteks muidugi siinne loodus - vaprat reisiselli tabavad bussiaknast v2lja piiludes t2iesti uskumatud vaated (seda muidugi juhul, kui bussil yldse on aken. Yhel puhul 6nnestus meil saada istekohad papiga asendatud akna alla:)). Kanjonid, m2ed, j6ed ja vulkaanid palistavad teid igal kilomeetril. Enamus sisemaa linnu paiknevad ysna k6rgel (ilma vikipeediast vaatamata pakuks ca 3000m), mist6ttu n6uavad siinsed 6hutemperatuurid pigem teksa-kampsiku kooslust kui bikiine ja vupleid. Ka siinsed inimesed on hoopis teist "t6ugu" kui varasemalt kohatud isendid - enamus kohalikke on ilmselt inkade j2reltulijad, viljeledes ka t2nap2eval 22rmiselt huvitavat riietumisstiili. Inimesed on h2sti lyhikesed (ja r2pased), nii et ma tunnen ennast suure valge kollina:) Lapsed on neil 6udselt nummid. Pildi pealt on m6ned eksemplarid n2ha ka.























Pea kahe n2dala jooksul oleme j6udnud lisaks haiguste peletamisele ka m6nes turistil6ksus ja muidu toredas paigas viibida. Esimene kylastatud linn oli Otavalo, kus peaks reisirampside andmetel paiknema L6una-Ameerika k6ige popim turg. K2isime seda ise kaemas ja igatahes oli see v2ga moekas koht, kust poodlemishuvilistel on v6imalik soetada k6ike alates kana sisikonnast ja ubadest kuni nabakaunistuste ja pumppyssi pumbani v2lja. Meie saagiks langes ohtralt k6rvar6ngaid ja m6ni dollari eest ostetud k2sit88 toode. Suure plussina tuleb mainida majasuurust pitsat, mille me Otavalos Pauliga kahepeale sisse vohmisime. See oli p2riselt ka HIIGLASLIK!:)


Otavalost viis tee meid Quitosse. Tuleb tunnistada, et selles linnas pole peale vanalinna eksploreerimise eriti miskit teha, sest muudes linnaosades kohtab pigem kolearhitektuuri ja r2pasust. Paar tunnikest jalutamist ja v6ikski edasi liikuda. J2rgmises v6etud linnakeses nimega Latacunga k2isime Quilotoa kraatrij2rve 22res (vt pilti). Sealt kihutasime edasi Bañosesse, kohalikku veekeskusesse ja turisti meelispaika. Loobusime nende veeteenustest, kuna 10x20m basseinis oli umbes 100 000 murjamit. Ei tundunud eriti ahvatlev:) Kyll aga k2isime raftingul, mis oli 2raytlemata 2ge. Kui raskusklass III midagi lugejale ytleb, siis olgu see fakt ka siinkohal 2ra toodud. Bañosest oli plaan tulla Riobambasse siinse riigi k6rgemat tippu, Chimborazo vulkaani uudistama, aga selleni pole me siinviibitud nelja p2eva jooksul k6hukurjamite t6ttu j6udnud. Enam vist ei taha minna kah.


Huvitava t6igana v6ib veel mainida asjaolu, et otsustasime mingi hetk Pauliga Ecuadoris mitte dzunglisse minna (kohalikus keeles Oriente) ja h2sti tegime. Olles pikalt t6vevoodis ainsa meelelahutusobjekina ispaanjakeelne telks, oleme suutnud tuvastada, et Orientes on miskine m2ss ja p6rgulised paugutavad, mille tulemusena on teed suletud.


6nnejumal ei ole meid vist ikka p2ris maha j2tnud;)
maris

2 comments:

Unknown said...

Umbuskliku lugejana kaldun ikkagi arvama, et põhi on Paulil alt ära siiski mõnusalt kange valge pulbri manustamisest, ja ei ole vaja kohalikke herbe süüdistada. Ma saan muidugi ju aru, et Kalju ja Tiia loevad ka seda blogi ja ei saa kõike avalikult ära rääkida (nad on kahe poiskese kasvatamisega niikuinii elus juba valu näinud). Aga võta näpust, nüüd siis narkoteema ka veel otsa. 13 pikka päeva, "pilti unustasime teha", aastavahetus möödus nagu unenägu... yeah right!

Unknown said...

protesteerin!:)

minu arust on lugeja Avo liigselt ylekohtune ja valej2reldustele t6ttav vaprate reisisellide suhtes!

valge pulber on t2iesti proovimata. kyll aga tarbisime eile kohalike Peruu-kuttidega siinset v2gijooki piscot. oijah. see v6ttis kyll natuke pea ringi k2ima:)