Head haldjad on mulle eluvaimu sisse puhunud ning nüüd pole enam pääsu kodustele kirjutamisest mööda hiilida. Sest põhjust ju jälle on - Türgi teraslinnud lennutasid meid nädala eest Taimaale. Valitud sihtkoht sai tugevaid mõjutusi taaskord reisiseltskonnast. Jaa, Paul on muidugi jälle meiega kaasas ja vahepeal mühinaga aasta jooksul kasvu ja kilosid kogunud ning tohutult uusi oskusi omandanud, kuid ettepanekut Taisse talvituma minna ta veel ei teinud. Selleks olid Pauli Memmu ja Papu, kes on muidu kuulsad päikesepüüdjad Egiptuse ja Türgi randades olnud, kuid soovisid seekord oma kehakumerusi just Taimaal pleegitada. Niisiis tädi Liinu ka punti ja la grande familiaga trippama.
Aga tagasi algusesse. Seekord sai märgilise tähenduse Bankoki hotellis esimese päeva esimest lõunaund tehes konditsioneer. See sunnik tegi kogend matkajale unepealt, selja tagant külma kraesse ja nii nädalaks tervise näppas. Lugeja küsimusele, kas soojal maal on külmetushaigus kuidagimoodi muhedam kandam kanda, siis vastus on kindel ei. Haigustel ja toredusel ole ei ühes lauses kohta. Köhad, nohud, palavik ja higistamine on ühtviisi kurnav ja nõme. Eriti kurva pöörde võtab see haigusejama siis, kui Paul noorem otsustab ka issi moodi olla ja laseb endki ahvatlevatel nümfidel nende punutud võrku tõmmata. Ja tulemuseks on laatsaret. Haigemaja, mis on higihaisust tihe ja just seda koledust peab majandama ja kantselda meie pere ilushing Maris. Ma olen seda emaduse imet ennegi kõrvaltvaataja rollist jõudnud kordi ja kordi imetleda, kuid seekord tuli üks selline mõte. Need armsad "suhkrust ja jahust ning maasikavahust tüdrukud" saavad lapse sünniga endalegi justkui uued algosad, milleks on tohutu kannatus, armastus, hoolitsus ja veel tuhksuhruks peale ports kannatust. See emaroll on lihtsalt imeline, millel harjal või turjal me kõik suuresti kantud oleme olnud. Nii et olgu siinkohal ema T-legi üks musi otsmikule ja pai teele saadetud. Ja teised tubliduse etalonid emad olgu ka kiidetud - maailmapäästjad nagu Epliku Vaiko laulu Silvester.
Üleeile väisasime kohalikku tohtrit ja lasime kopsud üle kuulata. Mul tuvastati krõbinat ja krabinat ning diagnoos bronhiit, mille raviks lühiajaline antibiootikumikuur. Paul on krõbinavaba kopsuga ja tema on haigusest emme armastusega võitu saamas. Ehk nüüd on siis tervisetrend otsa püsti saanud ja puhkus võib ka meie pere jaoks alata. Püsige lainel!
