tag:blogger.com,1999:blog-39540109518492025012024-03-13T00:43:51.051-06:00Pauli ja Marise seiklused maailma otsasläksime sooja suve otsima:)paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.comBlogger64125tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-80422905601516334532018-03-09T08:01:00.000-06:002018-03-09T08:01:38.914-06:00Sesenta y quatro<br />
<div style="text-align: justify;">
Järjekordne nädal möödus linnutiivul, tehes kõike mida varemgi, kuid natuke rohkem ja intensiivsemalt. Päevakava üks olulisi punkte sisaldas snorgeldamist. Meie elamine asus otse mereäärsel pangal, nii et võrratu veealune maailm koos korallide, kalade ja kilpkonnaga (Paul-seenioril õnnestus korra üht sellist looma kohata) oli välisuksest viie minuti kõnnitee kaugusel. Tulevastele Siquijori külastajalele soovitame kindlasti ka Tubod'i nimelist mereelukate kaitseala. Rannalebo oli samuti taas menüüs, üheks maalilisemaks omadesuguste seas osutus Salagdoong beach. Kogu postkaardilikule olemisele lisasid vürtsi hüppeplatvormid, kus julgematel adrenaliinisõpradel oli võimalus end kas 6,5 või 10 meetri kõrguselt kristallselgesse vette kukutada. Kaljult vettehüpetega sai end lõbustada ka paljude koskede juures, mõnusaima elamuse pakkus Lugnasoni nime kandev veesilm. Ja muidugi oleks Siquijori puhul patt mainimata jätta päikseloojanguid. Saare lõunarannik on selleks otstarbeks imetabane koht. Tulekera vajub otse merre, jättes enda ette siluette kõrvalasuvatest Negrose mägedest ja Apo saarest. Kõik õhtud on erilised ja erinevad. Mõni klõps meie verandalt.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiobfVy7180maZsiTOnnKIkEMYEuiyVKk02S9bBgeBRnPKkleWplYtl5RLPcK1DjpH9ptIADlr8v-hW4E7xvAXplfls-GfY3-IFBax9DKQ7SYTUnpkkGbvmKVIwGAHfkH_Wo-iye0Q3za6t/s1600/IMG_1905.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiobfVy7180maZsiTOnnKIkEMYEuiyVKk02S9bBgeBRnPKkleWplYtl5RLPcK1DjpH9ptIADlr8v-hW4E7xvAXplfls-GfY3-IFBax9DKQ7SYTUnpkkGbvmKVIwGAHfkH_Wo-iye0Q3za6t/s320/IMG_1905.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCgDNUgrFxOuIAgONL-pfYVwC_kOCJ7RYY3XshFIg5BJ5cRnWRa7NvWpLFpB3xt9c19GoygIXqxNa1zTx9b7ChJKwg6Imc_X7C2a41gLLBrjclDJINAgC-WiETj5jkjpNBK2stSyjpLVLc/s1600/IMG_1888.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCgDNUgrFxOuIAgONL-pfYVwC_kOCJ7RYY3XshFIg5BJ5cRnWRa7NvWpLFpB3xt9c19GoygIXqxNa1zTx9b7ChJKwg6Imc_X7C2a41gLLBrjclDJINAgC-WiETj5jkjpNBK2stSyjpLVLc/s320/IMG_1888.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Senistel Aasiamaa seiklustel oleme usinalt rolleri kilomeerterid läbinud ja senini pole ühtki viperust ega vimkat sisse visanud, nii et statistiline tõenäosus mõneks vahejuhtumiks on suurenenud iga verstaga. Ja siis, Siquijori saarel see lõppeks juhtus. Meie esimene ektsess veerev-varustusega ehk siis saime suvalise roostetanud naela tagumisse rehvi ja see oli piisavaks augutekitajaks, kust viimnegi raasuke õhku välja puges. Õnneks polnud avaus sedavõrd pirakas, et tühjenemine liiklusohtlikku olukorda tekitanud oleks - samas jälle nii suur, et motikas teeperve puuvarju parkida. Esialgne plaan oli oodata mõne tricy (kohalik variant tuk-tukist) möödumist ja sellel lasta end koju sõidutada ning hiljem vaadata, kuidas võrr liikvele putitada. Möödus minut, siis kümme, siis järgmine aga ühtki vaba käru mööda ei sõitnud. Meie õnneks juhtus üks sakslastest paar oma rolleri peatama, et uurida mis viga. Palusime neil järgmisest külast mõni kohalik tukimees saata. Kümmekond minutit hiljem saabuski sakslaste saadetud päästeingel, kes ütles et tal remonditöökoda pool kilomeetrit edasi ja saab asja koheselt töösse võtta. Kärutasin tühjal rehvil servisesse, mis muidugi oli tavaline kohalik onn. Istusime ja vaatasime, kuidas mees oma tööd tegi, tasusime pisod ja vurasime edasi. Oli õnne, sest kogu ajarööv läks kokku nõks üle tunnikese.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Siquijor on nagu heas mõttes maal vanaema juures olemine (umbes samasugune nagu ühe krussis juustega Maarjamaa neiu hiljuti kuulsaks saanud viis). Lehmad, kitsed, kanad ja ka üksikud sead ringi sibamas ja head-paremat rohelist nosimas. Meie seekordne elamine asus Balogo nimelises külakeses, mis oli piisavalt väike, et kohalikel isegi oma kirikut polnud püstitet. Küll aga oli loomulikult küla keskel korvpalliplats, kus õhtuti patsutamist kuulda sai. Nagu eelmises üllitises mainisin, on korvpall Filipiinidel A ja O. No üks õhtu mõtlesin külameestele elevust pakkuda ja minna areenat proovima. Juhtus aga nii, et sel laupäeval oli peale pimeda saabumist kavas võidumängimine naaberküla martidega ja minusugune pikk oli enam kui teretulnud. "Kogu küla oli kokku aetud" nagu laulusalm ütleb ehk siis publikut oli 30 inimese jagu, väikelastest vanuriteni. Debüüt keskmängijana osutus sedavõrd edukaks, et Balogo mehed kutsusid kohe järgmisel nädalavahetusel peetavale 8 satsiga turniirile. Kahjuks või õnneks jäi minul Siquijori saare suurpalluri tähelend tegemata, sest kodulennupiletid surusid edasi liikuma. Küll aga naeratasid ja tervitasid järgmistel päeval kohalikud ning lapsed nii meid kui Paul-poissi vana tutvust mööda nimepidi. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEju1Vha5K0AU4UGMkX2cAsv3HxFZs5iSYRnOw5-LMgd75UQGN9VEs81Q_yBWApOdBEwMr1AoR7_Lg_assT4xoEGt2XfN_SvzH6_D0tkvlteNoo_6Su9Gr71SaYFtJxROAlg8ghwMZbeqRD9/s1600/IMG_1867.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEju1Vha5K0AU4UGMkX2cAsv3HxFZs5iSYRnOw5-LMgd75UQGN9VEs81Q_yBWApOdBEwMr1AoR7_Lg_assT4xoEGt2XfN_SvzH6_D0tkvlteNoo_6Su9Gr71SaYFtJxROAlg8ghwMZbeqRD9/s320/IMG_1867.JPG" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-9Ac2gjlyQNVTomKulhSWRTcif0lHIc6uBJ12-yfOj-BFnyJIl0kglLluWE4Tqr2YmmBlGCd5uC-vPGVnw2k2G7E3zlnmg-k32EMYzOFvZ6ypkGLK4ljuuLhoei4Xmf2PU93LHMhtyHQt/s1600/IMG_1824.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-9Ac2gjlyQNVTomKulhSWRTcif0lHIc6uBJ12-yfOj-BFnyJIl0kglLluWE4Tqr2YmmBlGCd5uC-vPGVnw2k2G7E3zlnmg-k32EMYzOFvZ6ypkGLK4ljuuLhoei4Xmf2PU93LHMhtyHQt/s320/IMG_1824.JPG" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Noja nüüd ongi veel mõni päev minna ja seejärel tuleb kodutee taas jalge alla võtta. Kodumaa lumised laaned ootavad!</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-61287066489749962552018-02-27T22:55:00.000-06:002018-02-27T22:55:58.883-06:00Sesenta y tres<br />
<div style="text-align: justify;">
Peale Anda valgetel liivarandadel meritähtedega vees kõhutamist, liikusime lõunarannikut pidi saare keskossa, et külastada Boholi vaatamisväärsusi ja loodusimesid, millest reisiraamatud pajatavad ja mis ühtlasi kuuluvad enamiku saare külastajate kohustuslikku tee-ära nimekirja. Selleks, et mugavalt ja sobivalt kõik oma silmaga üle kaeda vajasime taas võrri, nii et rolleri pinin ja kiivrid olid taas meiega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJBUh_UeW2vsgyEZ3Kie1GAnIj-wl_RZ796oF6fJe5EopN_EwhRoQMlf__xQDU3tIBbm5fVe0733XNhk7dbYaDo5z5gTC_1_lu3SNCnQJdfRJBiGsc9cAGjArIzplm5Nugt4uTMJF1LKgF/s1600/IMG_1639.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJBUh_UeW2vsgyEZ3Kie1GAnIj-wl_RZ796oF6fJe5EopN_EwhRoQMlf__xQDU3tIBbm5fVe0733XNhk7dbYaDo5z5gTC_1_lu3SNCnQJdfRJBiGsc9cAGjArIzplm5Nugt4uTMJF1LKgF/s320/IMG_1639.JPG" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVWGBOdqrjN71pV5ipYjO-oUXokXzpT9U5sRgbYw3tYeropHSeo_wBrJAXEIyKotZp_P5tHVLHUAQqn99BThb7r5ljVKxe6JcZJIxjsB80lhmT3llUgesg8NfLgphyphenhyphenMjNFeZM_atqmgtNu/s1600/IMG_6270.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVWGBOdqrjN71pV5ipYjO-oUXokXzpT9U5sRgbYw3tYeropHSeo_wBrJAXEIyKotZp_P5tHVLHUAQqn99BThb7r5ljVKxe6JcZJIxjsB80lhmT3llUgesg8NfLgphyphenhyphenMjNFeZM_atqmgtNu/s320/IMG_6270.JPG" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esimene sihtmärk - Šokolaadimäed. See rahvuspark laiub ca 50 km2 ja koosneb enam kui tuhandest künkast, mis siinse kuivaperioodi (veebruari keskpaik kuni mai keskpaik) lõpuks saavad tumepruuni värvuse (sellest ka siis nimetus). Kuna meie oleme siinmail aga just vesisema perioodi lõppedes, siis meitele avanev vaatepilt oli ilus roheline, mis muidugi vaate hunnitust grammivõrdki ei vähendanud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUd2vAIzZARDsRsIQP6sM4nBuonDR62yxEADBNRVqxEiemk_FJi4rzkMFRTZtpThNV5_AR7KLr3Dy91-qvAayl9CtnvGdY7yUCU9TkV-895qLtyIZRYMqWQM1eSSGxSeOqxsLuiF6OdfWu/s1600/IMG_1569.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUd2vAIzZARDsRsIQP6sM4nBuonDR62yxEADBNRVqxEiemk_FJi4rzkMFRTZtpThNV5_AR7KLr3Dy91-qvAayl9CtnvGdY7yUCU9TkV-895qLtyIZRYMqWQM1eSSGxSeOqxsLuiF6OdfWu/s320/IMG_1569.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Järgmiseks poolkohustuslikuks Boholi vaatamisväärtuseks ja saare identiteediks on elukas, kellel nimeks tarsier. Eesti keeli leiab sellele täismehe kämblast pisut väiksemale tegelasele tõlke <a href="https://www.jw.org/et/valjaanded/ajakirjad/g201412/kandlane-pisike-pungsilm/" target="_blank">kandlane</a>. Tegemist on siis miski ahvilaadse mürsikuga, kes elutseb puu otsas ja näeb välja kui punnsilmne pikanäpumees. Kuna nad on öise eluviisiga, siis meie nägime neid pigem okstel pikutamas kui suuri silmi ringi uudistamas.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoQ-YWQ0OknybFwqRdBRjleBYdakHF5oZl4NJCPsRyaNXbxXd2quivB1y8P9FJfqzbw5OlQIiz5YA9rhoEKQOB39F4lsfrrBzTZtB4IpdyxeHc7S9sT2C5qXoxDdO_YjAyNh5xgYE4KF6y/s1600/IMG_1670.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoQ-YWQ0OknybFwqRdBRjleBYdakHF5oZl4NJCPsRyaNXbxXd2quivB1y8P9FJfqzbw5OlQIiz5YA9rhoEKQOB39F4lsfrrBzTZtB4IpdyxeHc7S9sT2C5qXoxDdO_YjAyNh5xgYE4KF6y/s320/IMG_1670.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Boholi saar on oma tekkelt suuresti üks koralli rusuhunnik, seega asub siin ka palju koopaid ja karstialasid. Need on aga palava ilma leevenduseks meeldivateks magevee suplusbasseinideks. Siinne lubjakivi on pruunikat tooni, seega on ka stalagmiidid-stalagtiidid üsna tumedad sambad, samas vesi on enamikes selge ja läbipaistev.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhq4dHw6gRGXfFi3_Y6muGt9aS72s_q0azJQ3wD6XpCTylMV3NRrgJQomgIB07D7njzNZCmknkXtur_p18oBJREgmmowHZg1aph_dGrK08nm9qhqv6RdeobyubX-_7xX8MEdJlxc09VwSgr/s1600/IMG_1712.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhq4dHw6gRGXfFi3_Y6muGt9aS72s_q0azJQ3wD6XpCTylMV3NRrgJQomgIB07D7njzNZCmknkXtur_p18oBJREgmmowHZg1aph_dGrK08nm9qhqv6RdeobyubX-_7xX8MEdJlxc09VwSgr/s320/IMG_1712.JPG" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Meie viimatine elupaik asus rannikust eemal mägedes. Nii saime pisut enam aimu kohalike tegemistest ja toimetamisest. Hommikujooksu tehes said minu kaaslasteks lehmatikutajad, kes siis oma lemmikutega ikka ja jälle parematele eineplatsidele liikusid. Palju oli näha ka kitsesid, kuid need tegelased olid ilmselt ööpäeva ühes kohas nööri otsas muru närimas. Kõik kanad on väga vaba pidamisega ja uitavad seal, kus süda lustib.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJ4gLp6fzrm33gvftSb4prY80n4yaZIGz0JYEil4KXTRDeDU_8rIMmy9xdJ9Di-wBFRo4ak2mX5R17d342orGjO9a1Vn9ETpWI7XMyTZyY4C2nBP4vTR6naEHEqsDcFkrmITxfLvpeOMsg/s1600/IMG_1725.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJ4gLp6fzrm33gvftSb4prY80n4yaZIGz0JYEil4KXTRDeDU_8rIMmy9xdJ9Di-wBFRo4ak2mX5R17d342orGjO9a1Vn9ETpWI7XMyTZyY4C2nBP4vTR6naEHEqsDcFkrmITxfLvpeOMsg/s320/IMG_1725.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Rannikust eemal on kivimaju vähem. Selle asemel on enim kohalike hüttide seinteks kasutatud laudu, kuid midagi harva ja erakordset pole ka bambusmattidest seinad. Pimedamal ajal põleb majakese peale paar-kolm tulukest. Kus valgust rohkem, siis seal asus ilmselt kirik, mille fassaad kenasti tuledes säramas. Ja tõeline energiaresurss oli muidugi korvpalliväljakute valgustamiseks hakkama pandud ning neid ei olnud mitte teps vähe. Pea iga kilomeerti või paari paari tagant käis õhtuti usin pallipatsutamine. Rahvuspordi meelsusesest andis märku ka see, et pea pool kohalikust meesperest ka päevasel ajal kossumaikas või -sortsides ringi toimetas. Enamasti olid need ikka kirevad ja värvilised mikidemaa lemmikute või kohaliku filipiini liiga pallurite-eeskujude nimelised, kuid viskas sekka ka kodukootumaid variante, kus perenaine oli ise särgile "koma" peale tikkinud nagu meil 90ndate alguses.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Eile lehvitasime Boholile hüvastijätuks tsaupakaa ning maabusime järgmisel, tsuti väiksemal Siquijori saarekesel. See pidavat olema kohalike nõidade ja posijate kants, nii et oleme elevil!</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-57433902235130399722018-02-20T18:08:00.000-06:002018-02-20T18:08:02.250-06:00Sesenta y dos<br />
<div style="text-align: justify;">
Kohe esimese hooga hüppab pähe üldistus, et Filipiinidel on kõik see, mida Vietnamis ei olnud. Siin on lihtsalt nii teistmoodi. Seega, et mitte elu-olu kirjeldust kirvemeetodil hea ja halva skaalale raiuda, siis kõigest järgemööda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Enne veel vajab aga ülestähendamist õiendus Hoi An'i ilma ja temperatuuri kohta. See oli kohalike jaoks sulejope ja suusamütsi ilm ehk temperatuur varieerus 17-21 kraadipügala vahel. Oodati suve, mille märke oskas kohalik silm näha. Oli see siis tuule suund või tugevus, vihmasabina kestvus või lihtsalt see, et paljud usinad vietnamlased Tet'iks valmistudes kodusid kasisid (ka maja välispesu oli kavas) või aiaväravaid värvisid. Maarjamaa matkasellid olid muidugi sellisest keskmisest soojemast kodusuve ilmast vaimustuses ja enamus aega lühikeseses vormis - osalt muidugi seetõttu, et soojem variant puudus:) Nii et Filipiinidele tulek tähendas meite jaoks tegelikult jälle palavusse naasmist.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWThcrgbZa-kGQgJUWK6SpXn50R_56TjUufYP_PPVv3OCXYIKo7iYV51M1-fwqvDGRMF0sgMl8sYvrmsjHpCI46UAA2A1t3gz4uW7w3PQX868gnUSRQtANraO1qQ5KUaVMFBAZAj_b2KaB/s1600/IMG_1549.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWThcrgbZa-kGQgJUWK6SpXn50R_56TjUufYP_PPVv3OCXYIKo7iYV51M1-fwqvDGRMF0sgMl8sYvrmsjHpCI46UAA2A1t3gz4uW7w3PQX868gnUSRQtANraO1qQ5KUaVMFBAZAj_b2KaB/s320/IMG_1549.JPG" width="240" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Filipiinidele saabudes taipad kohe, et kohalikud räägivad inglise keelt. Jah, mikidemaa võimujäljed peegelduvad veel tänapäevagi, sest inglise keel on ametlikuks asjaajamiseks kasutusel. Ka vähema kooliharidusega inimesed tonkavad midagist arusaada ja see annab nendega suhtlemisel kehakeelele lisaks palju abi. Kohalikud keeled või dialektid, mida erinevate saarte peale on ilmselt nõnda palju, et meite näppudest ja varvastest jääb loendamisel vajaka, meenutavad kõlas ja ka äratuntavas sõnavaras varasemat peremeest ehk hispaaniat. Ehk need olulised tähelepanekud tekitavad tunde, et oleksime justkui mõnda ladina-ameerika riiki sattunud, mitte oma teekonda Aasias jätkanud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Cebu õhk oli taas troopilisele kliimale kohaselt soe, kuigi esimestel päevadel sadas üsna innukalt. Palju oli kodutuid ja tänavalapsi, mis oli ilmselt ka üheks põhjukseks, miks tänavatel ohtralt prügi või ekskremente leida võis. Üks kohalik taksojuht selgitas, et neil on haridus tasuline. Ka kõige esmane ja riigi poolt pakutav. Seega on tänavalt ära saamine keeruline, kui mitte öelda võimatu. Kaubanduskeskused aga oli suured ja pigem lääne maailma turistile tuntavaid kaubamärke täis. Toitlustus seisnes enamjaolt kiirtoidu (loe: kõikvõimalike KFC-laadsete krõbekanade ja rasvarullide) lettides, mis väljendus ka kohalike inimeste märgatavalt volüümikamas kehakujus, kui seda varasemalt meie väisatud Aasia riikides nähtud. Ehk siis Cebu ei olnud koht, kus mõnuselt aega veeta, seega põgenesime esimesel võimalusel järgmisele saarele - Boholile. Ja et linna kärast ja prügist võimalikult kaugele saada, valisime esimeseks peatuspaigaks sealse Anda poolsaare. See on ligipääsu vaatevinklist saare kaugeim kant ja valget turisti näeb siin juba nõnda mõõdukalt, et kohvikus või tänaval näod tuttavad näivad. Põhjus, miks Andat ilmtingimata tarvis külastada, on siin:<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0XBsvakfobigrTLWUtGKhsG4q7C1sBVAlz8KBFqifd0eqcsr2bq3cR40nm7TxRmZDLnQ25D3J2hlkec7UyfigsWeUads83ngSdGj4m-YSUiEY0Dv1P-3nC83GIa8DbX_P0LpgDsOQ79S_/s1600/IMG_1496.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0XBsvakfobigrTLWUtGKhsG4q7C1sBVAlz8KBFqifd0eqcsr2bq3cR40nm7TxRmZDLnQ25D3J2hlkec7UyfigsWeUads83ngSdGj4m-YSUiEY0Dv1P-3nC83GIa8DbX_P0LpgDsOQ79S_/s320/IMG_1496.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhgjSyc4jKLYn-goHrHrFc3eae3w0uT7D2dAjQZpXkHT7bJQdiHebS_DgW-HsZEtqfJfDcvX8RKBi2uBPjrU6DFWN622uL4ux-kgu4qRZ4apmtyUBRB1-Q-Bjcv_bmUNy6EmftwBSK46nW/s1600/IMG_1467.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhgjSyc4jKLYn-goHrHrFc3eae3w0uT7D2dAjQZpXkHT7bJQdiHebS_DgW-HsZEtqfJfDcvX8RKBi2uBPjrU6DFWN622uL4ux-kgu4qRZ4apmtyUBRB1-Q-Bjcv_bmUNy6EmftwBSK46nW/s320/IMG_1467.JPG" width="240" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Filipiinidest rääkides ei saa kindlasti möödahiilida nende ülimast sõbralikkusest. Jah, arusaadavalt on Paul juunior oma valgete kiharatega menuk ja hitt-toode laste seas, kes ongi vabad ja vahetumad. Aga ka noored ja täiskasvanud teretavad ja naeratavad. Ja see ei tundu ainult poos valget inimest kohates. Kohalikega koos bussis sõites on jutuvadin ja naljatlemine tavaline. Kui buss peatub ja paar mammit oma jutu- ja mõttelõngu kokku sõlmivad, nii et üks otsapidigi bussist väljas ja teine edasisõitjaks jääb, siis keski ei kurjustanud. Heideti nalja, tunti rõõmu.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1u9DwpXwrUKo0AI13ZdJAdS86wnnbKjkMxjgDW6ZtO94V4u_cqjL_QIOhkkoHRN33-aitF-Qqx0tYu3Wu1DtsbIW5FH08_uf0sXkHjFG-QAaT0JSo8nTU2Frix9sM0Pi4aJUKCKG6rfCy/s1600/IMG_1551.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1u9DwpXwrUKo0AI13ZdJAdS86wnnbKjkMxjgDW6ZtO94V4u_cqjL_QIOhkkoHRN33-aitF-Qqx0tYu3Wu1DtsbIW5FH08_uf0sXkHjFG-QAaT0JSo8nTU2Frix9sM0Pi4aJUKCKG6rfCy/s320/IMG_1551.JPG" width="320" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Liikusime üleeile Boholi lõunaranniku keskossa, mis on sobiv baas saare vaatamisväärsustega tutvumiseks. Jutustamiseni!</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-39350713681459580122018-02-15T19:38:00.001-06:002018-02-15T19:38:39.263-06:00Sesenta y uno<br />
<div style="text-align: justify;">
On vana tõde, et tõeliselt pettuda saad vaid omaenda ootustes. Õnneks sedapuhku meil neid polnud ning olime Vietnami suhtes suuremate eelarvamusteta. Lasime end üllatada riigil, mis meie jaoks varasemalt teada omapäraselt lõhnava salvi ja kommunistliku riigikorra poolest.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esimesed kaks päeva veetsime endises lõuna-Vietnami pealinnas Sai Gon'is. Linnas, mis tänaseks on oma pealinna staatuse pärast Vietnami sõda minetanud. Samas on endiselt suurim keskus siin riigis, kandes kommunistliku revolutsionääri Ho Chi Minhi järgi ka oma tänast nime. Metropol kokku ligi 10 miljoni hingelisega on omamoodi vaatamisväärtus, kus kesklinna uued klaastornid veel kõrvuti lagunevate lobudikega. Samass käib ehitamine täistuuridel ja maa ning kinnisvara on hinnas, nii et ilmselt lähemal viisaastakul võib see olukord veel drastiliselt muutuda. Üldine pilt oli meeldivalt positiivne. Tänavad oli Aasia linnu arvestades täitsa puhtad ja piisavalt laiade kõnniteedega, et mõnusalt ringi jalutades ümbrust uudistada. Võimalik, et puhtus oli osalt tingitud ettevalmistustest Tet'iks ehk hiina kalendri uueks aastaks, kuid samas oli üldine elujärg ja tsiviliseeritus klanitud olekut soosiv. Üks, mis kindel - linn oli saanud kaunistuste ja tulukeste-kuue just seoses kohaliku aastavahetuse saabumisega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_tindAWQkRJL2sXjqVAyhlceXg0T-IsTjNbHuG7iptxPXrZkmoQC2ZNYjTzmTbkpthIhkhg1VJB2oXG4zkoIbzYxIl5-kfLaprORPBVc9Jnc9fXoO9WUkNRhL__VFW1y2oeK3WHew5s1l/s1600/IMG_1003-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_tindAWQkRJL2sXjqVAyhlceXg0T-IsTjNbHuG7iptxPXrZkmoQC2ZNYjTzmTbkpthIhkhg1VJB2oXG4zkoIbzYxIl5-kfLaprORPBVc9Jnc9fXoO9WUkNRhL__VFW1y2oeK3WHew5s1l/s320/IMG_1003-1.JPG" width="240" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Eraldi äramärkimist nõuab suurlinna liiklus, mis jalakäijat esmapilgul ei soosi, sest teeületused olid parajad pingutused. Küll aga tundus olukord parem, kui käituda kohalike kommete kohaselt. See tähendas lihtsalt enesekehtestust. Kui tekkis soov tänavat ületada, siis tuli teele astuda, kohati ka kätega oma tulekust teada andes ja samuti kätega autosid või rollereid pidurdades;) See kõik oli omamoodi katsumus, nii et oli tänavaid, millel nägime läänemaailma turiste, kes oma jalutustrajektoori muutsid, kuna uulitsa ületuseks julgusest ja oskustest puudu jäi.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiavTqyc_fai6HVtZwIqhhvRXrNoHlk8zBd25-fzzYJ0YvVp69MbCaSJIuEJPGA_Mi8CHsPsE4qZJO5BtIFjduFgj8RRYlS2PzwVIjrSWwU-_k_NO0uyv5QGLEsEXiEd0XSeh8rGzxqp4Gk/s1600/IMG_1043.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiavTqyc_fai6HVtZwIqhhvRXrNoHlk8zBd25-fzzYJ0YvVp69MbCaSJIuEJPGA_Mi8CHsPsE4qZJO5BtIFjduFgj8RRYlS2PzwVIjrSWwU-_k_NO0uyv5QGLEsEXiEd0XSeh8rGzxqp4Gk/s320/IMG_1043.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
Ho Chi Minh üle vaadatud, liikusime põhja poole, riigi keskel paiknevasse Hoi An'i. Linnake on pika ajalooga ja olevat ennevanasti olnud tähtis kaubasadam, kus portugaallastest ning prantslastest meremehed jaapanlaste ning muu aasia kandi rahvaga oma nodi vahetamiseks kokku said. Need kultuuride ühtesulamised avalduvad ka linnapildis tänini nähtava arhitektuuriga, mida vapralt säilitatud on. Oma roll on ka selles, et viimase sajandi jooksul on Hoi An'i lähistele arenemas suur tänapäevane sadamalinn Da Nang, mis kerkib kui usina pagari pärmitainas. Ehitustuhina saavad selle kandi usinad töökäed välja elada turismisektori tarbeks rajatavate hotellide püstitamisega, mis end nii laiusesse kui kõrgusesse ajavad, nii et maalastel seda kõike nähes suu lahti vajub.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMnsxkCAd3-BLTdcWETkYvgfOZsS1vGJzAZT7DGJZX-3_5t3KyjpEdxRBtaBd_H6YNNHz9g3u6HOMF44uCmpRx7cvdtUYsjjTF05t5EOua-wtAfZAhmtYLc6TC8y5tPipsE6Hu4vi7MdW3/s1600/IMG_6070.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMnsxkCAd3-BLTdcWETkYvgfOZsS1vGJzAZT7DGJZX-3_5t3KyjpEdxRBtaBd_H6YNNHz9g3u6HOMF44uCmpRx7cvdtUYsjjTF05t5EOua-wtAfZAhmtYLc6TC8y5tPipsE6Hu4vi7MdW3/s320/IMG_6070.JPG" width="240" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Hoi An on aga endiselt väike ja armas, millesse on kerge armuda. Koloniaalstiilis vanalinna sinepikollased majad, mille akendel värvilised päevakatted. Linnake saab õhtupimeduses eriliselt lummava hõngu, kui sajad ja tuhanded laternad põlema pannakse. Seda kõike on hea kogeda kas jalutades või jalgratta sõidul. Liikus on palju pehmem kui Ho Chi Minh'is, nii et jalgratastest said meie truud kaaslased tervelt kümneks päevaks. Ja siis kõige selle ilu keskel astus ühel pisut kõhedavõitu ilmaga päeval kohvikus istudes meie juurde tütarlaps, kes teretas meid kaunis emakeeles. Esimesest jahmatusest võitusaanutena, selgus edasise vestluse käigus, et tegemist on kodumaalt pärit kahe väikelapsega Hoi An'i elama asunud perekonnaga. Plaan oli neil küll pisut Aasias ringi rännata, aga juhtumisi sai pereisa just siin linnas erialast tööd ja nüüd on nad pea pool aastat kohalikku elu mekutanud. Ja nii me üksteist abistasime - meie pakkudes neile kodumaiseid keelevanne ning nemad andmas väärt infot, kust-mida turul ostelda või millises einelas head nosimist leida. Lisaks leidis Paul omale mängusõbrad, meie aga maailmapõnevad-ägedad jutukaaslased. See kõik oli nii üüratult tore, et kui saabus aeg lahkuda, siis tikkus kahetsus vägisi põue. Lohutust pakub aga teadmine, et nuputame juba üheskoos, kuidas meil õnnestuks jälle üksteist näha:)<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwlrZxte6EXhucg77EI4cbGGXh8xhI9RaHEunPQ2ZHyenxOyAHmDXZufnfz6E3JlhXNzJYbdseoDwxN-qlkVguKodhw82d4W-GcWDEkvaR3EwEgjcqRGU0iDhYk37N7S2FmwIlUOTOWkuo/s1600/IMG_1176.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwlrZxte6EXhucg77EI4cbGGXh8xhI9RaHEunPQ2ZHyenxOyAHmDXZufnfz6E3JlhXNzJYbdseoDwxN-qlkVguKodhw82d4W-GcWDEkvaR3EwEgjcqRGU0iDhYk37N7S2FmwIlUOTOWkuo/s320/IMG_1176.JPG" width="240" /></a></div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Eile saabusime Filipiinidele, mis tervitas meid vihmasajuga. Hetkel istume Cebu nimelisel saarekesel justkui tormivangis (no see on täitsa suur saar ja linn tegelikult) , sest edasist sihtkohta Boholi saart on külastamas taifuun Basyang. Ilmakaart lubab homseks-ülehomseks ka Boholi saarele kobedamat ilma, sest tuuleiil koos vihmaga ruttavad edasi Vietnami ranniku suunas.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Täna õnnestus taksoga turul käia ja omale mõnus ports soodsaid juurikaid-puuvilju-riisikraami hankida. Meie õnneks on praegune majutusasutus varustatud väikese, aga tubli kööginurgaga, kus oma kokkamiskirge rahuldada saame. Nii et oleme rõõsad ning rõõmsad ja loodetavasti on ülehomme juba tuul vaibunud ja päike väljas. Pöidlad pihku!<br />
<br />
Edit: postitus valmis juba 3 päeva tagasi, nii et järgmisel päeval kümblesime juba lõõskavas päikeses ja nüüdseks oleme jõudnud valge krudiseva liiva ja helesinise veega Boholi nimelisel saarekese paiknevasse Anda nimelisse külla. Jeee!<br />
<br />
Lõppu üks kassipilt ka;)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-9HJxtjXsdQGaRzw-MSAYuIqhH-jNezVEX5nCmhwpWgN2_Tfz7FMTsjqCRo-2MaDcF3Bn_5hU6bvcoko6ZEUP-O_4IYEg7gtYAqfSE2L9HNsVTN1ZvSFYKL8v5dK8fsC0JzvAj4nyWGOI/s1600/IMG_6106.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-9HJxtjXsdQGaRzw-MSAYuIqhH-jNezVEX5nCmhwpWgN2_Tfz7FMTsjqCRo-2MaDcF3Bn_5hU6bvcoko6ZEUP-O_4IYEg7gtYAqfSE2L9HNsVTN1ZvSFYKL8v5dK8fsC0JzvAj4nyWGOI/s320/IMG_6106.JPG" width="240" /></a></div>
<br /></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-67576301056708373352018-02-03T20:40:00.001-06:002018-02-03T20:40:50.585-06:00Sesenta<br />
<div style="text-align: justify;">
Et Ao Nangi kandiga meie perel haiguse tõttu põhjalikum tutvus sobitamata jäi, siis seda enam oli rõõm Koh Lanta päikesel end paitada lasta. Meie päevarütm loksus nädala jooksul mugavasti paika. See sisaldas endas loomulikult kõiki tähtsaid tegemisi - hommikune basseinikülastus, söömine, lõunauni, suplus mererannas, massaahe ja õhtusöök. Kui midagi vahele kippus jääma, siis andis Paul sellest loomulikult märku "ujumaaa" või "kuskile sööma" repliikidega. Viie aasta taguse käiguga on ka Lantal usinalt telliseid üksteise otsa laotud ja tänavad pea tundmatuseni muutunud. Saare külaliste seas on märgata rohkem rahvast hiinamaalt ja eakamat sorti eurooplasi. Kuid loomulikult ka väikelastega peresid Rootsimaalt, nagu toonagi. Söök on endiselt hea ja massaažida oskavad nad ka.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyMHHOgRBjTPURH5lUZJg9GU0596R22tVYHIluvj9fNbvlPDDM-eEElxc2m55kiF2b2V7eDwlmA20B0WVZCKnU8oWD846z6SVCbkTTap6ClbliAFoldjSQ1bS5xQdclwmC-A0XuE_uMMIl/s1600/ed005411-7265-4fe5-95a7-b5b378804222.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyMHHOgRBjTPURH5lUZJg9GU0596R22tVYHIluvj9fNbvlPDDM-eEElxc2m55kiF2b2V7eDwlmA20B0WVZCKnU8oWD846z6SVCbkTTap6ClbliAFoldjSQ1bS5xQdclwmC-A0XuE_uMMIl/s320/ed005411-7265-4fe5-95a7-b5b378804222.JPG" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJ0uPHOO1oCsLxp-EIZLY-rcbFZHd4yXm8m90gNsXEuFGAiSyf5JH5MkG1PbHVCPtlWwDfVS-cO9fDKjriuQ6dk_tvd6jfMTH_dhcPJXuKyr_M4vGqniNUR4WWrEkkhpkUkl0ZwQdunhHK/s1600/1e637907-07d7-45e9-b5ef-adb226ec2e5f.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJ0uPHOO1oCsLxp-EIZLY-rcbFZHd4yXm8m90gNsXEuFGAiSyf5JH5MkG1PbHVCPtlWwDfVS-cO9fDKjriuQ6dk_tvd6jfMTH_dhcPJXuKyr_M4vGqniNUR4WWrEkkhpkUkl0ZwQdunhHK/s320/1e637907-07d7-45e9-b5ef-adb226ec2e5f.JPG" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ühe erilise kogemuse sain, kui Pauli vanavanematega randa saatsime ja koos abikaasaga salongi külastastuse ettevõtsime. Proua, kelle käe alla sedapuhku sattusin oli pisut suurem ja tugevam kui keskmine daam Taimaal. Ja ossa poiss ja tuline jutt, kuidas ta mind mätsis ja pätsis. See kõik tekkitas erinevaid mõtteid. Kord olin justkui saiataigen, siis jälle matimees, kes Mäe Epuga tatamile sattunud. Kuna võitu loota polnud, lasin asjadel sündida. Armas abikaasa oli kõrval pingil mudimises, mis andis sooja tunde ka juhuks, kui kaelaväänamine fataalseks oleks osutunud. Ikkagi lähedane tuvastamas ja millegi hirmsa korral mind lihtsalt selle putka taha võssa ei visataks. Igatahes pärast sessiooni kui liha kontide küljest lahti võetud ja tagasi pandud sai, oli südame sees soe tänutunne. Mitte ainult selle eest, et eluvaim sees, vaid ikka selle eest, et korralikult läbi klopitud sain.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSf_Zb8fe8oqhDo7EFPOMMT_mRYNNJWhtpWP6UANMyHTkRt3i7K9_s1C_UH7cTlb-CbDXBjCKPnbcQQnqfXGs1nhTZeWS8tOU5sx3UD94Ig7Dtfb42mGe698QdFQW_kLGVwK4SfBIOvoc2/s1600/f9de7af7-9675-4c86-b98c-4d794cd35699.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1152" data-original-width="864" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSf_Zb8fe8oqhDo7EFPOMMT_mRYNNJWhtpWP6UANMyHTkRt3i7K9_s1C_UH7cTlb-CbDXBjCKPnbcQQnqfXGs1nhTZeWS8tOU5sx3UD94Ig7Dtfb42mGe698QdFQW_kLGVwK4SfBIOvoc2/s320/f9de7af7-9675-4c86-b98c-4d794cd35699.JPG" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFZi-xm_bmyGXlp25tHKU57LtX1eNpZCZBpLIK7LbN8aYtVvDzI1GDSYSz4cu_NuBeQkwdG9EF3xU2-3OoiZpMpAgDcaShA6ZlEL-L2Lv_fyMmj7oKOlubmZWUxu6IrsY6DHKApVGN9VTA/s1600/da968f13-417d-48c8-bc28-4493c14a3b65.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1599" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFZi-xm_bmyGXlp25tHKU57LtX1eNpZCZBpLIK7LbN8aYtVvDzI1GDSYSz4cu_NuBeQkwdG9EF3xU2-3OoiZpMpAgDcaShA6ZlEL-L2Lv_fyMmj7oKOlubmZWUxu6IrsY6DHKApVGN9VTA/s320/da968f13-417d-48c8-bc28-4493c14a3b65.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
See nädal läks kui linnulennul. Taipamine, et edasi reisime, saabus alles kohvri pakkimise järel, kui viimaste bahtide eest jäätis söödud sai. Krabi lennuväljal jätsime ka abikaasa suguseltsiga hüvasti ja reis võis jätkuda meie jaoks uude ja tundmatusse sihtriiki - Vietnami.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgI7YUGezomDR0L_cbo7Q-SOBShGRQFc5OWVUI62hyltrodE52Fud36H_p5o0dGjE97dDMxSx2l8DyUIEVy66gHdhvJtOT1N6KG2p6jHaq_M7O0OP5_FZppHn3OZJeCfXJpTIeBKVruPjop/s1600/ca1a7651-6ae8-4582-ad40-0dd7f156c3d0.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgI7YUGezomDR0L_cbo7Q-SOBShGRQFc5OWVUI62hyltrodE52Fud36H_p5o0dGjE97dDMxSx2l8DyUIEVy66gHdhvJtOT1N6KG2p6jHaq_M7O0OP5_FZppHn3OZJeCfXJpTIeBKVruPjop/s320/ca1a7651-6ae8-4582-ad40-0dd7f156c3d0.JPG" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-50852887151117137882018-01-24T11:15:00.001-06:002018-01-24T11:15:47.095-06:00Cinquenta y nueve<div style="text-align: justify;">
Head haldjad on mulle eluvaimu sisse puhunud ning nüüd pole enam pääsu kodustele kirjutamisest mööda hiilida. Sest põhjust ju jälle on - Türgi teraslinnud lennutasid meid nädala eest Taimaale. Valitud sihtkoht sai tugevaid mõjutusi taaskord reisiseltskonnast. Jaa, Paul on muidugi jälle meiega kaasas ja vahepeal mühinaga aasta jooksul kasvu ja kilosid kogunud ning tohutult uusi oskusi omandanud, kuid ettepanekut Taisse talvituma minna ta veel ei teinud. Selleks olid Pauli Memmu ja Papu, kes on muidu kuulsad päikesepüüdjad Egiptuse ja Türgi randades olnud, kuid soovisid seekord oma kehakumerusi just Taimaal pleegitada. Niisiis tädi Liinu ka punti ja la grande familiaga trippama.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Aga tagasi algusesse. Seekord sai märgilise tähenduse Bankoki hotellis esimese päeva esimest lõunaund tehes konditsioneer. See sunnik tegi kogend matkajale unepealt, selja tagant külma kraesse ja nii nädalaks tervise näppas. Lugeja küsimusele, kas soojal maal on külmetushaigus kuidagimoodi muhedam kandam kanda, siis vastus on kindel ei. Haigustel ja toredusel ole ei ühes lauses kohta. Köhad, nohud, palavik ja higistamine on ühtviisi kurnav ja nõme. Eriti kurva pöörde võtab see haigusejama siis, kui Paul noorem otsustab ka issi moodi olla ja laseb endki ahvatlevatel nümfidel nende punutud võrku tõmmata. Ja tulemuseks on laatsaret. Haigemaja, mis on higihaisust tihe ja just seda koledust peab majandama ja kantselda meie pere ilushing Maris. Ma olen seda emaduse imet ennegi kõrvaltvaataja rollist jõudnud kordi ja kordi imetleda, kuid seekord tuli üks selline mõte. Need armsad "suhkrust ja jahust ning maasikavahust tüdrukud" saavad lapse sünniga endalegi justkui uued algosad, milleks on tohutu kannatus, armastus, hoolitsus ja veel tuhksuhruks peale ports kannatust. See emaroll on lihtsalt imeline, millel harjal või turjal me kõik suuresti kantud oleme olnud. Nii et olgu siinkohal ema T-legi üks musi otsmikule ja pai teele saadetud. Ja teised tubliduse etalonid emad olgu ka kiidetud - maailmapäästjad nagu Epliku Vaiko laulu Silvester.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Üleeile väisasime kohalikku tohtrit ja lasime kopsud üle kuulata. Mul tuvastati krõbinat ja krabinat ning diagnoos bronhiit, mille raviks lühiajaline antibiootikumikuur. Paul on krõbinavaba kopsuga ja tema on haigusest emme armastusega võitu saamas. Ehk nüüd on siis tervisetrend otsa püsti saanud ja puhkus võib ka meie pere jaoks alata. Püsige lainel!</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPF4MSZuUckn4FGjRLDsK1krjVQxMsYvSDG4WlPr3Uqc8w0aM0-4weIM6qnn5of5y6MIX3Lka_lkAktspHBwqyb6dYTIdWxLHr00-FXeeACmGP4k7EICQ2coBlzL_GpZcKs4wpCu9E4j06/s1600/IMG_0910-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPF4MSZuUckn4FGjRLDsK1krjVQxMsYvSDG4WlPr3Uqc8w0aM0-4weIM6qnn5of5y6MIX3Lka_lkAktspHBwqyb6dYTIdWxLHr00-FXeeACmGP4k7EICQ2coBlzL_GpZcKs4wpCu9E4j06/s320/IMG_0910-1.JPG" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-49699925650972723082017-01-28T10:14:00.000-06:002017-01-28T10:14:12.432-06:00Cinquenta y ocho<br />
<div style="text-align: justify;">
Kallis kodumaa! </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Enam ei ole palju jäänud kuniks su rüpp meid tagasi enda juurde ihkab. Sellega seoses oleme ühtpidi rõõmsad (no et saab koduseid emmata ja ohjeldamatult juustu pugida), teistpidi aga pisut nõutud ja kurvadki, sest kontidesse pugenud soojus, ere päike, igapäevased puuviljahordid, ujumissessioonid ja muu toredus tuleb selleks korraks maha jätta. Näituseks on ühes meie kõrvaltänaval asuvas lemmikrestos võimalik ka jäneseid käppida. Kes siis sellele suudaks vastu panna! Igatahes lubame veel viimaseid päevi siin naudiskledes mööda saata, et juba saabuval nädalal kott kokku pakkida ja lennukisse astuda. Seekordne postitus on pühendatud pisematele Bali eripäradele, mida meie silm on märganud ja kõrva taha üles täheldanud. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4P__4Up2QZl5l5jScEbat0T_qP3HSc58bjYo95u1BZvtaIbTbM-N67rQ9fyHOqDnuKh7g3eWPzBEE6IckgpNrZu5mZ6a_kcWreFHTs6o2rXayPoIQ0sCRMLRqknf_6QqI_k27EfJ9zeGY/s1600/DSC_0707.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4P__4Up2QZl5l5jScEbat0T_qP3HSc58bjYo95u1BZvtaIbTbM-N67rQ9fyHOqDnuKh7g3eWPzBEE6IckgpNrZu5mZ6a_kcWreFHTs6o2rXayPoIQ0sCRMLRqknf_6QqI_k27EfJ9zeGY/s320/DSC_0707.JPG" width="180" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esmalt meenub poodlemisega seotud vahva iseärasus - kuna me Paul-poissi veel päris omapead koju mängima ei tihka jätta, siis käib ta meiega vapralt igalpool kaasas. Nii ka (väiksematel) kaubandustiirudel. Enamustesse poodidesse sisse astudes hakkavad poemüüjad ja -müüjatarid käsi kokku lööma, õhku ahmima ja Paulikesega tutvust tegema. Pärast kohustuslikke au meni mants (ehk mitu kuud) ja vatssa neim beibi (aka mis su nimi on, beebi), peetakse sõprus sõlmituks ning juunior rändab personali sülle, et esivanemad saaksid isekeskis riideid ja muud kraami näppida. Uskumatult mugav! Peab tõdema, et kui mõnikord teda ära ei krabata, siis tekib isegi väike meelehärm, et ma oma last süles pean tassima samal ajal kui on hädasti tarvis uusi plätusid imetleda:) Ja noh, igasugu selfisid ja endleid on ka need kauplusedaamid endast Pauli tuules klõpsutanud. Hakka või raha korjama.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Bali hoolsast ehitusmelust on ka varem juttu olnud. Kuna meie praeguse elamise kõrval on igapäevaselt usin ehitustöö käinud, siis on seda sagimist põnev jälgida olnud. Märksõnad on kiirelt ja odavalt ehk kodumaine termin "si*** saia tegemine" passib kirjelduseks hästi. See, kuidas või millest hoone valmib, ei oma vähimatki tähtsust kui värv lõpuks kõike tehtut katab ja terve kupatus justkui jonksus paistab. Kogu objektil olev kaader on ilmselt kordades värvikam kui kodumaine Kalevipoeg, kes üle lahe Soomemaal käies tööjuures tilkagi küprokit ei pane. Majad aga kerkivad justkui võluväel saatjateks kellu ja toores jõud, millele sekundeerivad nutikad lahendused a'la turvakaalutlustel rollerikiivriga katusekivide panija või bambustokkidega betoonvalu toestus. Suur osa on puhas käsitöö ja samas ei lööda millegi ees risti ette. Nii jutustas meile üks kanada noorhärra oma motopoe valmimisest loo, kuidas "elektrik" olevat 220 volti naha vahele saanud, tehes paljajalu vesimärjal põrandal omi toimetusi. Hea kolleeg ehitustandrilt oli seda särinat nähes kellu nurka visanud ja elektrifitseeritud tegelast päästma läinud, mille tulemusena mõlemad tegelased särtsu said. Oh elu elukest! Samas on balilased maru usinad - kopsimist ja puurimist on kosta varavalgest õhtul kella kümneni välja. Ja niimoodi kõik nädalapäevad ühtejutti, välja arvatud templipidustustel. Siis kukuvad tööriistad aegsasti käest, et asendada värviplekilised t-särgid sarongide ja teiste pidurüüdega. Tseremooniaid ja tähistamisi tuleb aga iganädalaselt ette, nii et mõningast hingetõmbeaega jääb ka usinale töömesilasele.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXrCbWBPrRgnWr2_OybgfAL-xGnX3A6Jw_06fPpr79XF1oeh9KdQql5RER6gdicZPNCydEsos9DQ61JZVIOdOksNhUQk5FcTMjGKs7d14izSdsK-BVrZws_QNe9YlYief7TakdslitQ9q6/s1600/DSC_0743.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXrCbWBPrRgnWr2_OybgfAL-xGnX3A6Jw_06fPpr79XF1oeh9KdQql5RER6gdicZPNCydEsos9DQ61JZVIOdOksNhUQk5FcTMjGKs7d14izSdsK-BVrZws_QNe9YlYief7TakdslitQ9q6/s320/DSC_0743.JPG" width="180" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzBS5bTd3n_pS6PVuus5Wq4NmRBNbrRIMH2JK4pW16wo3G8NHv9LwOTssRrT_p72_nc8nE1Z6t9WfUKnnC1iqk8CEv5X0-QEFYOwgN-Fbp4XzIrXymvE5iX6-NSk13Z6XcFIO-bNmzH2CV/s1600/DSC_0757.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzBS5bTd3n_pS6PVuus5Wq4NmRBNbrRIMH2JK4pW16wo3G8NHv9LwOTssRrT_p72_nc8nE1Z6t9WfUKnnC1iqk8CEv5X0-QEFYOwgN-Fbp4XzIrXymvE5iX6-NSk13Z6XcFIO-bNmzH2CV/s320/DSC_0757.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nagu eelpool kirjeldatud seik elektrikutega tõestas, siis selle ameti meestest on siin ilmaservas ilmselt tõesti puudus. Kaabeldus elektripostidel on vaatamisväärsus omaette, aga jo see tuleb sellest, et suurt pilti ei oma keegi ja iga "spetsialist" on oma juhtmega kusagilt tulema hakanud ning kusagile läinud. Justkui sõbrad Susa ja Pusa Karupoeg Puhhis.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKffKIACAMgZOwPz3kuRLtO58atEwXyMy-46H7_SLTAxTA9ZqzG42PZuvogj-2gWq2ombwZ4356bWwN7SJqQP0Sb1mYtJgvFWtHwChngs4ODriLjhDXVhgjmlTRyeWs7EOPQN5wGJWbMJu/s1600/DSC_0762.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKffKIACAMgZOwPz3kuRLtO58atEwXyMy-46H7_SLTAxTA9ZqzG42PZuvogj-2gWq2ombwZ4356bWwN7SJqQP0Sb1mYtJgvFWtHwChngs4ODriLjhDXVhgjmlTRyeWs7EOPQN5wGJWbMJu/s320/DSC_0762.JPG" width="180" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Bali kassidest me juba rääkisime, nii et tasakaalu tarbeks saavad äramärkimist ka koerad. Hakatuseks tahaks öelda, et neid on tohututes kogustes. Iga majapidamise ees pikutab või uimerdab mõni. Hommikujooksu tehes on ka kutsud pisu vilkamad, mõni viitsib isegi haugatada ja sõprade seltsis külatänaval patseerida või kukkede-kanadega jumalatele pandud andides siblida ning sealt head-paremat sortida. Sellised umbes kümnepealised ringi hängivad banded pole midagi eriskummalist. Palavamal ajal on kutsud aga enamjaolt kusagil pikuli lebos. Üldiselt on nad üsna sõbraliku meelelaadiga, kuid mõni on ka käredama suuga. Meie õnneks pole siiani ühtegi ekstsessi koertega olnud ja vast ei tule ka. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3QuM-fVB9eTAfUYkmbr0A3MC1ujkRAJeIWrowutqdbmCASOUUha0_QEJ9gr81PMliVGCyot_FpIA7Y5n_OGvrj8QiZfA3PoRDKhTfPZ_1Hr1ZEJISgy8_GREYDS5iZG0O9BZ_G03g7dIf/s1600/DSC_0666.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3QuM-fVB9eTAfUYkmbr0A3MC1ujkRAJeIWrowutqdbmCASOUUha0_QEJ9gr81PMliVGCyot_FpIA7Y5n_OGvrj8QiZfA3PoRDKhTfPZ_1Hr1ZEJISgy8_GREYDS5iZG0O9BZ_G03g7dIf/s320/DSC_0666.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Seni kuni meie veel peesitame ja mõnuleme, vaadake teie pilte!</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihDeXcS_1PHCh2KrVqs6l8tphhq5HDorDErGxA_LFl7WnHDWqJJ7GeeXj8eyx8zkC5iBif1GqbdDfJUICiBdqpLRsCP28WFdS7eJOih9ln80_QVLZ0AeH0nnySb8nVMKSrv0gwHg9XHtht/s1600/DSC_0829.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihDeXcS_1PHCh2KrVqs6l8tphhq5HDorDErGxA_LFl7WnHDWqJJ7GeeXj8eyx8zkC5iBif1GqbdDfJUICiBdqpLRsCP28WFdS7eJOih9ln80_QVLZ0AeH0nnySb8nVMKSrv0gwHg9XHtht/s320/DSC_0829.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_d3bpbFGUOf6nOcTZKD_vygst6Fz-wY1VyJr0IzKHSqxC7JwSbl-wJ9QUVnLf4u0DsCQ1_dJUZ8cRKyfQnB6BFhZUAyzsCfZjPBvBDgPrtVo4xtYZzvQLadDt69NSEdEZNv009OferwRZ/s1600/DSC_0807.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_d3bpbFGUOf6nOcTZKD_vygst6Fz-wY1VyJr0IzKHSqxC7JwSbl-wJ9QUVnLf4u0DsCQ1_dJUZ8cRKyfQnB6BFhZUAyzsCfZjPBvBDgPrtVo4xtYZzvQLadDt69NSEdEZNv009OferwRZ/s320/DSC_0807.JPG" width="180" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghtWVn6KHMT_cbeV6jSzyp7_RMZ5Ybz4KgFAry1xGZPb72XucOChgJOLGeF6mw9jXs38ZvEVM0mCKBetuGG15v6J1Cb5_YDLCSQRFPcIf6VRxjc1ZeNQNBqcR9AM4EpNSzOUNbL85WnwNu/s1600/DSC_0796.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghtWVn6KHMT_cbeV6jSzyp7_RMZ5Ybz4KgFAry1xGZPb72XucOChgJOLGeF6mw9jXs38ZvEVM0mCKBetuGG15v6J1Cb5_YDLCSQRFPcIf6VRxjc1ZeNQNBqcR9AM4EpNSzOUNbL85WnwNu/s320/DSC_0796.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-54920340355397332052017-01-21T07:54:00.000-06:002017-01-21T07:54:57.889-06:00Cinquenta y siete<br />
<div style="text-align: justify;">
Pura Ulun Danu Beratan on kirjanduses leiduva järgi üks maalilisemaid templeid, mida ikka ja jälle Bali saarel pildile püütud. Eks meiesugusel vandersellil ole sellest religioossest hierarhiast keeruline läbi närida, kuna templeid on tohutult palju ja tähtsaid ning väga tähtsaid ka omajagu. Kuna aga see kõnealune pühamu oli meil ainus nn top 5 omadest väisamata, siis tuli tahtmine ka see retk ette võtta. Meie jaoks tähendas templi külastus seni pikimat motomatka, kuna läbisime seks puhuks 110km. Lisaks läbitud istmikukilomeetritele võrri otsas teeb kompleksi eriliseks see, et ta asub mägedes, Beratani järve kaldal, mille kõrguseks merepinnast loetakse 1239m. Järv ise on Bali üks puhta vee varudest. Siinkohal tuleb internetis leiduvale infole jaatavalt kaasa noogutada, kuna vaated olid hunnitud ja sai hoolega pilte klõpsida. Remargi korras sooviks muidugi ära märkida maailma rahvaste mitmekesisuse. Nimelt kui eurooplane tuleb püha paika ennast kaema, siis turist suurelt hiinamaalt astub templivärava kõrvalt hoopis vesiratta laenutuse- ja kaatrisõitu pakkuvasse putkasse ning teeb mõned lustlikumad tiirud järve peal. Ja neile kohaselt kohe hulgakesi ja suurte bussidega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1kje25oJW35NljQF4DftUgjFqK2u_vMfzH612vTtLqdw1YO5z8TVPcnx0ulr8BLrho_SJvASNH57gPlAL6PkJ-GuQk7pBQf20AhHl3ImoOIdDnzoE-oM7rTS_0VRl_betRZ2ms6qPKUjT/s1600/DSC_0690.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1kje25oJW35NljQF4DftUgjFqK2u_vMfzH612vTtLqdw1YO5z8TVPcnx0ulr8BLrho_SJvASNH57gPlAL6PkJ-GuQk7pBQf20AhHl3ImoOIdDnzoE-oM7rTS_0VRl_betRZ2ms6qPKUjT/s320/DSC_0690.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiy6CGqz1zHkAPWj1g30-xnhRpLdxY03G-YI-Jzg-NZUkUpU075QXAb25LJwERBGyW3QLp3O_-oz6ag0tzMAOnCwkbDBpSq5MCw4G4-I_Ipa9r7imI3ZxFTwakUB2Ckf72O9tdUylUzZAQm/s1600/DSC_0697.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiy6CGqz1zHkAPWj1g30-xnhRpLdxY03G-YI-Jzg-NZUkUpU075QXAb25LJwERBGyW3QLp3O_-oz6ag0tzMAOnCwkbDBpSq5MCw4G4-I_Ipa9r7imI3ZxFTwakUB2Ckf72O9tdUylUzZAQm/s320/DSC_0697.JPG" width="180" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tänase päeva tähtsündmuseks oli kassikohviku külastus. Tegemist on asutusega, kus oma magusaampsu ja joogirüüpe kõrvale saad kohvikuelanikke ehk kasse silitada. Bali kiisud on hästi kribud ja kuigi prantslannast perenaine kiitis nende head isu, siis oma mõõtudelt jäävad nad meie Raivole kolm-neli korda alla. Üks huvitav asi jääb siinsete kasside puhul veel silma, nimelt nende saba. Tihti on see kõver, väga lühike või sootuks olematu. Perenaine teatas, et see olevat geneetiline eripära, kuna tihti paarituvad suguluses olevad kiisud. Kõver või lausa murtuna näiv saba võib kassile aga palju peavalu valmistada, sest ta jääb selle konksuga tihtilugu kuhugi kinni:) Paul poiss ilmselt tundis suuremat rõõmu kassikeste mänguasjadest kui karvakäppadest endist, aga vanemad olid rahul sellestki. Ja no tegelikult oleme ise maailmasuured kassilembud, nii et see kohvik oli küll üks ilmatuma tore koht!</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwGjneEXZV2L7ab7gxDcSmzt_qSaLBYVdYtwOCOM5TGlo3e4LNshmaFb4Ed_Yqy9y4jfOOeqa7x32NZDy8uRNPz06HAAK4EivCUCzzQDOoS-04o5vYzvu0iP0rZAQCGUdo24lAogXcG0Ri/s1600/DSC_0752.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwGjneEXZV2L7ab7gxDcSmzt_qSaLBYVdYtwOCOM5TGlo3e4LNshmaFb4Ed_Yqy9y4jfOOeqa7x32NZDy8uRNPz06HAAK4EivCUCzzQDOoS-04o5vYzvu0iP0rZAQCGUdo24lAogXcG0Ri/s320/DSC_0752.JPG" width="180" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Spordimehena on paslik ära märkida ka minu võrkpalluri debüüt kohalikul küla-areenal. Esimesel päeval nägin täitsa kabedat platsi meie tänava ääres ja olin vargsi mõtteid mõlgutanud, kes ja kunas siin palli togimas käivad. Möödus nädalake ja sattusin treeningule peale. Viisin Marise ja Pauli koju ja tulin ise tagasi. Pärast pisukest juttu ja soojenduslööke leidsin end platsilt. Peab mainima, et kohalikud poisid mängisid väga hästi, nii et nendega võiks vabalt mõnd maarjamaa rahvaliigat taguda. Seega sport oli kena, kuid väikse agaga. Nimelt polnud minu pehmed päkad harjunud selle betoon-vulkaaniliiva väljakuga, mistap kodus avastasin suure varba alt parajalt piraka tüki nahka eraldumas. Õnneks on meil esmaabi vahendid ühes, tänu millele sai õhtul seda musta liiva varbast välja nopitud ja nüüdseks paar päeva hiljem paterdan päkkade patsudes ilma muredeta ringi ning plaanin oma kella kuueste hommikujooksu ringidega jätkata.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Püsige lainel, </div>
<div style="text-align: justify;">
Paul seenior</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
PS! Kuna elame nüüd ookeanile lähemal ja rohkem looduse keskel, siis on avanenud võimalus oivalisi päikseloojanguid vaadelda ja naudelda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdzZZH1gRPdArq2QYLBhUNat82tl2P2ulgLskaqiXC_ifIovrHc7DXAiIlwc3KnleX9YeUh1id8Z2D8SY6bzMNkevCS8wc7nuUVERhREdUnEfZbgFdf1m1u1_JQ7XHW3jcEyap1MAZ9uON/s1600/DSC_0738.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdzZZH1gRPdArq2QYLBhUNat82tl2P2ulgLskaqiXC_ifIovrHc7DXAiIlwc3KnleX9YeUh1id8Z2D8SY6bzMNkevCS8wc7nuUVERhREdUnEfZbgFdf1m1u1_JQ7XHW3jcEyap1MAZ9uON/s320/DSC_0738.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJQneCw7dO6YHv5IVQJxU-42NwA31NwZHC9Y0Ve_zvUhZWc3Se4rLg_bBvwCR0pIiJHajq0I_aSAPNMCOel6yADFnQw3vVx-YJUSv1vDzq2JeSGDj_ax0ngG7ymR8Qnz3Bv3zug_truVvy/s1600/DSC_0729.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJQneCw7dO6YHv5IVQJxU-42NwA31NwZHC9Y0Ve_zvUhZWc3Se4rLg_bBvwCR0pIiJHajq0I_aSAPNMCOel6yADFnQw3vVx-YJUSv1vDzq2JeSGDj_ax0ngG7ymR8Qnz3Bv3zug_truVvy/s320/DSC_0729.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-37023369505311651682017-01-16T05:50:00.000-06:002017-01-16T05:50:04.357-06:00Cinquenta y seis<div style="text-align: justify;">
Oleme end nüüdseks mõnusasti Canggu nimelisse surfikülla sisse seadnud. Eelnevast korrast innustatuna tahtsime ka seekord mõnda aega siin peatuda, sest Canggu vaib ja olemine olid juba tookord konti- ja mokkamööda. Kahe aasta tagusega võrreldes on vahepeal maalrid ja ehitusmehed kõvasti vatti saanud, sest uusi hütte, hotelle ja spaasid on kerkinud nagu seenemikke pärast vihmasadu. Õnneks on see üsna osavalt roheluse ja riisipõldude vahele ära peidetud, nii et külahõngu on veel jätkuvalt tunda. Lihtsalt toidukohti, inimesi ja öömaja valikut on mõneti rohkem. Surfilainetesse pole me ise veel sukeldunud, sest ootame lapsehoidjat, kes nädalakese pärast meile külla peaks jõudma (tsau, L!). </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Vahepeal oleme teinud päevaseid väljasõite siia ja sinna, et rohkem Bali saare ilust ja võlust osa saada. Muuhulgas avastasime Uluwatu kandis ühe kauni valge liivaga ranna, millel nimeks Green Bowl Beach. Sinna jõudmiseks tuli esmalt umbkaudu 300 astmelisest trepist alla laskuda (ja pärast muidugi ka tagasi üles ronida). Sellest tulenevalt ei olnud see sinise sillerdusega mereriba just eriti ohtralt asustatud ja saime mõnusalt varbad vette susata. Samas oli niipaljukest klientuuri, et kohalikud tädid oma pudipadi müügiputkad vaevaks on võtt püstitada. Kel osmiku jaoks raha polnud jätkunud, see istus niisama maas, punus käepalu ja pakkus massaaži. Enamasti oleme me juba päris osavad vältimaks enese müügivõrgustikku sisse mässimist, kuid seekord langesime siiski lõksu. Nimelt istusin pahaaimamata kivirahnu taga väikese nubluga päikesevarjus ja asjatasime toitmisprotseduuridega, kui üks daam oma nodikotiga meile otsustavalt külje alla puges. Keeldusin viisakalt ostlemisest, kuid proua ei andnud alla. Pakkus, et teeb siis väsinud lapsevanemale vähemasti jalamassaaži. Mina ikka ei-ei-ei, aga tädi kahmas mu varbad omale juba pihku ja hakkas mudima. Olin jätkuvalt äraütlemisele meelestatud, aga kui ta sugugi alla ei andnud ja juba mõnda aega mind näppinud oli, siis leebusin ja lubasin naaaaatuke masseerida. Ilmselt oleksin muus situatsioonis minema kõndinud, aga Paulisiitole samal ajal süüa andes oli seda võrdlemisi tülikas teha. Noja siis ma murdusingi jah. Tõele au andes oli massaaž täitsa okei ja 1,5€ selle eest välja käia ei tundunud ka lõppeks just priiskamisena. Selline lugu siis. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMCRMcHvWnz0AZk4zVnmbbsDFcxxP09HFGfYke4Y29ucSlF8JcTL6JlvgSKvVr2BBBdb6gdjX8JcEKK0lM0by8-NeiGgQoI545L4OqDBJLKd1CEUYsWsGkJS7UJ3kbBUIeOKM0n7y8IjVd/s1600/DSC_0596.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMCRMcHvWnz0AZk4zVnmbbsDFcxxP09HFGfYke4Y29ucSlF8JcTL6JlvgSKvVr2BBBdb6gdjX8JcEKK0lM0by8-NeiGgQoI545L4OqDBJLKd1CEUYsWsGkJS7UJ3kbBUIeOKM0n7y8IjVd/s320/DSC_0596.JPG" width="180" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo6uiDLYKqnP_w9JrhSly1JW-PE6epaE8010b-JUBl76iM9_sAD48BUV16ZxZoTTGcoa4EKhh3vqBXC10Zv8We5XwQ16q01gmrHlqSgUt10ype4W-FejjUEbteQdQUK7HrbypseYQm-qVM/s1600/DSC_0590.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo6uiDLYKqnP_w9JrhSly1JW-PE6epaE8010b-JUBl76iM9_sAD48BUV16ZxZoTTGcoa4EKhh3vqBXC10Zv8We5XwQ16q01gmrHlqSgUt10ype4W-FejjUEbteQdQUK7HrbypseYQm-qVM/s320/DSC_0590.JPG" width="180" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mis massaaži puutub, siis seda teenust pakutakse ohtralt iga nurga peal. Oleme soovituste najal osavamad näpud välja peilinud ning siin-seal ka katsetamas käinud. Tuleb taaskord tunnistada, et mudimiskunsti valdavad kohalikud väga hästi ja kuna ka hinnaklass on ääretult meeldiv (tunnise sessiooni eest kasseeritakse üldjuhul 5-7€, kuigi soovi korral saab peenemates paikades muidugi ka kordades rohkem maksta), siis oleme lasknud end päris tihedasti näperdada, siluda ja õliga plätserdada. Ja see on oh-kui-meeldiv! </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Teise päevatripi tegime veel Ubudisse, et kalleid kaasmaalasi M-i ja R-i enne viimase kojunaasmist visiteerida. Ja noh, oma lemmikkohas massaažis käia ja väheke matkata. Kõndimiseks olime välja valinud sellise toreda tegemise nagu Campuhan Ridge Walk, mida ma miskipärast arvasin 9km pikkuseks rajaks. Tegelikkuses oli too maaliline matk kõigest 4km, aga abiks seegi. Igatahes tasub sinna minna varakult, sest nii on vähem kaasteelisi ning lisaks säästab matkasell selmoel end lagipähe lajatavast päikesest. Ütleme nii, et ka hommikul enne kella kaheksat võttis soe päris võhmale. Kuna aga pilt ütleb rohkem kui sõna, siis kaege kauneid vaateid. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzN8Nj7MkBLc7HhVGGK3PpdAI6Pu0IAQX17qLEI42mtpbBiTNAT8XtimNjNDHAQfgrLeMTeSPsIGxT9UzVXzI406HruLnSGKoIP2BizFYrODIJrUBQa3WXAjWxH3y88TMGDlDkAN72VRKT/s1600/DSC_0623.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzN8Nj7MkBLc7HhVGGK3PpdAI6Pu0IAQX17qLEI42mtpbBiTNAT8XtimNjNDHAQfgrLeMTeSPsIGxT9UzVXzI406HruLnSGKoIP2BizFYrODIJrUBQa3WXAjWxH3y88TMGDlDkAN72VRKT/s320/DSC_0623.JPG" width="180" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPhnyrptIBo3iaTnCKL2pcCoMU4mj6rUA3J31vobrlX8ln4_PirFrfdQDGHeiF6yrK0_MznqpZKmG22z6HJIU8iADB-5p-29Yltj_UP-yrc_NqglbpM4ZDUjifokPEkfWiheXZBjGt5HeT/s1600/DSC_0631.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPhnyrptIBo3iaTnCKL2pcCoMU4mj6rUA3J31vobrlX8ln4_PirFrfdQDGHeiF6yrK0_MznqpZKmG22z6HJIU8iADB-5p-29Yltj_UP-yrc_NqglbpM4ZDUjifokPEkfWiheXZBjGt5HeT/s320/DSC_0631.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWj2qTG6Z8meQnEOhIveAyNXcnR0EhwQdjKD2ZMIIapbwcMMgzoVR3O72co54v7nmWaDLcLKZpOCb5PV0tsVwEJ3V-z1ucrWAr_KKmXgSJ5LSMZdFlbXGZei9uWN35Jx8IhkM77wIveJg3/s1600/DSC_0624.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWj2qTG6Z8meQnEOhIveAyNXcnR0EhwQdjKD2ZMIIapbwcMMgzoVR3O72co54v7nmWaDLcLKZpOCb5PV0tsVwEJ3V-z1ucrWAr_KKmXgSJ5LSMZdFlbXGZei9uWN35Jx8IhkM77wIveJg3/s320/DSC_0624.JPG" width="180" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui meid just vihmasabin või mõni muu ootamatus ei taba, siis on homses eeskavas väidetavalt Bali kõige lummavama templi, Pura Ulun Danu Bratan, külastamine. Sellest siis juba järgmine kord. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Olge terved, meie
</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-72783408888510556042017-01-09T06:52:00.000-06:002017-01-09T06:52:03.530-06:00Cinquenta y cinco<br />
<div style="text-align: justify;">
Tähelepanekuid kulinaaria vallast. Toit ja kokkamine on meie rõõm, seega oleme lasknud meeled vabaks, et kogeda taas erinevaid maitseid. Einelate skeene on muidugi tohutu värvikirev, alustades kohalike poolt sütel suupärase sussutamisest, mida tarbitakse jooksvalt motika seljas või kusagil maas istudes, kuni kohalike warungideni, kus pakutakse laua taga täitsa praetaldrikul toitu. Harjumuspärased noad-kahvlid pole siinses kultuuris moes, süüakse kätega, sest muidu tuleb toidule metalli maitse juurde ja sedasi justkui ei austata ninaesist. Lääne inimesele tuuakse siiski küsimise peale kahvel ja lusikas abiks. Warungide hinnaklass on soodne, vegetoit võib olla alla euro ja kui soja, tempehi, kala või liha juurde võtta, tuleb rahataskut kergendada 1,5-2€ jagu. Võimalik, et selline "raha röövimine" on juba läbinud valge turisti hinnafiltri ja Bali enda klientuur tasub eine eest veel vähem. Lisaks eelnevatele asutustele on kohalikule kultuurile omane rollerile ehitatud liikuvad toitlustusasutused. Sealt pakutav on iga konkreetse tsiklisti oma nišš. Kes pakub burksi, kes mingit sorti riisirooga ehk gorengi, palju on õlis frititud ja taignaga kaetud tooteid. Toidu eest vastutasuks küsitav rahaline panus jääb taas tihti alla euro.<br />
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuKNX8UUwWVZDkZzMesNMzXMuKeDoF3u5lYsk1YxfHuG90Vg8CgppcTJzoECjqZcOzb3w8iXwGIUFusUrVosnz5CcASSKhqCpOfFV-yyvi-R5ak24ghSik6yg7WYeRBqrcLP2X-5q515fP/s1600/DSC_0606.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuKNX8UUwWVZDkZzMesNMzXMuKeDoF3u5lYsk1YxfHuG90Vg8CgppcTJzoECjqZcOzb3w8iXwGIUFusUrVosnz5CcASSKhqCpOfFV-yyvi-R5ak24ghSik6yg7WYeRBqrcLP2X-5q515fP/s320/DSC_0606.JPG" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">1,5€ eest hangitud kalaroog riisiga</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiP52uQu4eFpEQjuGQ-DURkBoNw88FWKJhq9aCWRUkQ-JEij_Vrj5HG4FYGH3sq_CB8CGG7GmaJqkwbPaZ_3DoQMKjrMhlH1acy5yYfmQB9bpQaV3kxfzEAwh3ejGk9uxTAVEgZDarzidvN/s1600/DSC_0617.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiP52uQu4eFpEQjuGQ-DURkBoNw88FWKJhq9aCWRUkQ-JEij_Vrj5HG4FYGH3sq_CB8CGG7GmaJqkwbPaZ_3DoQMKjrMhlH1acy5yYfmQB9bpQaV3kxfzEAwh3ejGk9uxTAVEgZDarzidvN/s320/DSC_0617.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Turu pealne warung ehk maakeeli toiduputka</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqXpKZIRufFP_Y4rrmrmKVXxA8CNhpp9HgaMRjZ28udypiajfC486LDtadIIxW1P62TVo6SWL2I2ZMxN0w2YEGsstaHuS3SEEhLQQqU4keLobgd3ld5TNyJ10IEFc0NVCo4iMEhjdyAX3z/s320/DSC_0578.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" width="180" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Burksimees meie koduukse ees</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqXpKZIRufFP_Y4rrmrmKVXxA8CNhpp9HgaMRjZ28udypiajfC486LDtadIIxW1P62TVo6SWL2I2ZMxN0w2YEGsstaHuS3SEEhLQQqU4keLobgd3ld5TNyJ10IEFc0NVCo4iMEhjdyAX3z/s1600/DSC_0578.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"></a></div>
</div>
<div style="text-align: justify;">
Lisaks eeltoodule on muidugi tohututes kogustes kohvikuid ja restorane, mis on mõeldud saare külastajatele, kuna kohalike finantsvõimekus neid väisata ei luba. Valikuid on tõesti seinast seina, nii pakutava toidu kultuurilist tausta silmas pidades, kui ka maitsemeeli erutavaid nüansse arvesse võttes. Kesmine tase on väga hea. Kuna turist on kohalikule inimesele ennekõike liikuv rahapuu ja teenistusallikas, siis nendes einelates tuleb kõhutäie eest tavaliselt 5-8€ välja käia ehk siis koduse pealinna hinnaklassi arvesse võttes umbes 2 korda vähem. Sedasorti sööklad võivad ka tihtilugu olla seotud valgete omanikega.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbPVFsA8NMdEX81xR3vcCMaDPbA7dgrQM1ZxeJlZDIWKzLM2HPTmWo_UgeroV0VVSema-9N91Xnk42SdDya3Pg4l4yfD0YhLO20VloRmbQPutyVWDva7BuPgoy8PdjQrT4mvtXmTCRP_zK/s1600/DSC_0505.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbPVFsA8NMdEX81xR3vcCMaDPbA7dgrQM1ZxeJlZDIWKzLM2HPTmWo_UgeroV0VVSema-9N91Xnk42SdDya3Pg4l4yfD0YhLO20VloRmbQPutyVWDva7BuPgoy8PdjQrT4mvtXmTCRP_zK/s320/DSC_0505.JPG" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mama San, meie arm</td></tr>
</tbody></table>
Turistile suunatud einelate ülemine ots on moodsad restoranid, kus õhtuseks laua saamiseks on kõvasti rebimist ja laua saamiseks on arukas teha eelnevalt broneering. Toit on olnud hõrk ja tihtilugu on kokad kunde meele erutuseks ka toidu välimusele agaralt rõhku pannud. Samas hinnaklass arvestades pakutava kõrget taset on väga mõistlik - kolmekäiguline õhtusöök võib jääda 25€ kanti.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Viimane ning üldse mitte väheoluline kõhutäite võimalus on kaubandusvõrgus või turult leitavast söögi prepareerimine. Juba kunagi varasemas kirjatükis kirjeldatud puuviljad on suussulavad, nendega alustame tihti oma päevi. Juurikad ja roheline kraam on samuti värsked ja ostma kutsuvad. Ning lõppeks teeb meelehead poes pakutav mereannisekser, millest pole tihti midagi korvi pistmata suutnud mööduda. Oma esimesed kalmaarid olen siin puhastanud ja valmistanud, võrratu elukas. Lisaks on pannile jõudnud kõiksugu kalade fileesid, millest enesele teada ja tuntumad mõõkkala, tuunikala ning punane riffahven (red snapper) kuigi lauale on sattunud ka mõni selline isend, kellele nime anda ei oska.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVn1mZeoRWL2Nyo7WJcEZRo3ZsdjwXPYsaBHo6FT62v7GjSMS6Bb_lRMWtj6OIhyphenhyphenmBBK_SplK4h_4Lmh1eXN94ycCNpoHb5nCZBuvZ97ksFIDEyEnasPlZkRxMz9FyokEwkuXTbMrqVqIC/s1600/DSC_0582.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVn1mZeoRWL2Nyo7WJcEZRo3ZsdjwXPYsaBHo6FT62v7GjSMS6Bb_lRMWtj6OIhyphenhyphenmBBK_SplK4h_4Lmh1eXN94ycCNpoHb5nCZBuvZ97ksFIDEyEnasPlZkRxMz9FyokEwkuXTbMrqVqIC/s320/DSC_0582.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Molluskid enne..</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdey6TJS1r_pHspn3tEvwHFRSRyFb7jbI6Dr9CLCITJPTtXbO8xEFWPTAsYz1_em7wBb_owqmwLFPIedWuwq4jQEinDdOWWkLiyxSHOgiZQ0QyF_BIn0SSU1Z5Su2gN4LncMxIK-aL2xVU/s1600/DSC_0512.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdey6TJS1r_pHspn3tEvwHFRSRyFb7jbI6Dr9CLCITJPTtXbO8xEFWPTAsYz1_em7wBb_owqmwLFPIedWuwq4jQEinDdOWWkLiyxSHOgiZQ0QyF_BIn0SSU1Z5Su2gN4LncMxIK-aL2xVU/s320/DSC_0512.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">..ja pärast </td></tr>
</tbody></table>
Seoses sellega, et vahetame täna oma eluaset (Villed naasevad kodumaa rüppe), käisime eile uut elukohta kaemas. Köök tundub ehk kobedamgi kui praegune, nii et omaloomingule saab anda veel küllaga voli vormumiseks. Meie kõhud on valmis!</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-64115304548294585032017-01-06T00:55:00.002-06:002017-01-06T00:55:29.356-06:00Cinquenta y quatro<br />
<div style="text-align: justify;">
Immigratsiooniterror. Eesti Vabariigi kodanikul on lubatud Indoneesias viisavabalt viibida kuni 30 päeva ja viisaga kuni 60 päeva ühtejutti. Pärast seda tehakse sulle tsaupakaa ja aetakse minema. Iga ületatud päeva eest kasseeritakse 300K ruupiat, mis teeb umbkaudu 20€ kopikatega. Meie veedame siin pikemalt aega, nõks alla 60 päeva. Enne sõitu uurisime viisaga seotud reegleid ja eeldasime naiivselt, et meie puhul saame esimesed 30 päeva viisavabalt mõnuleda ja siis teha tagumise 30 päeva kohaloleku loa (olgu siinkohal öeldud, et saatsime Indoneesia konsulaati korduvalt ka vastavasisulise päringu, millele kunagi vastust ei saabunud). Aga oh ei! Vahetult enne ärasõitu selgus, et kui tahad riigis viibida enam kui 30p, siis on tarvis esmalt teha 30p viisa saabumisel lennujaama ja maksta selle eest 35$ per persoon ja seejärel paluda pikendust, mille eest kasseeritakse umbkaudu sama taks. Hästi. Tundub tehtav, eks. Oh sa poiss, ka see oli vale eeldus.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Umbkaudu 10 päeva enne 30p sisenemisloa ekspireerumist tuleb alustada pikenduse taotlusprotsessi. Seda seepärast, et immigratsioonis tuleb käia ei grammigi vähem kui kolmel korral: esmalt avaldust sisse andmas, siis sõrmejälgi andmas ja piltide jaoks poseerimas ning viimast korda passi kättesaamiseks. Kõik algas sellest, kuidas ma olin eelnevalt põhjaliku kodutöö teinud, saamaks teada, kuidas kõige libedamalt ja sujuvamalt selle üritusega ühele poole saada. Muuhulgas oli mainitud, et kindlasti tuleb minna võimalikult varahommikul kõige lähemal asuvasse immigratsiooniputkasse. Panime kella 8 paiku motikale hääled sisse ja põrutasime guugelmäpsi järgi lähimasse asutusse. Kus peale esimesi manöövreid selgus, et oleme valesse kohta tulnud. Kuigi mäps näitas sinna 15km, siis Kerobokan ei olevat selle maja teeninduspiirkonnas ja sõitku me järgmisesse kohta. Kuhu oli omakorda 45 minuti tee. Mina muidugi jonnakana alla ei anna, mõtlesin pista ankeeti meie elukohaks suvalise hotelli Denpasaris. Otsisin juba aadressid ja jutud välja, valetasin ametnikule, et kolime varsti pealinna ja oleme sellega nende haldusalas. Rõhusin pisut Paulile ja nii ta leebuski. Hakkasin usinalt pabereid täitma kui abikaasaga juttu tuli, et äkki hakkavad, kurivaimud, andmeid kontrollima. Kui jõudsin selle kohani, kus tuli kolme veretilgaga andmete õigsust kinnitada, lõin põnnama, otsisin välja "õige" putka koordinaadid ja asusime juuste lehvides teele. Täpselt 45 minutit hiljem saime uue pataka pabereid, täitsime nood usinalt korrektsete andmetega ja juba pärast kolmetunnist sõidu- ja järjekorratamise saagat saimegi tagasi koduteele asuda. Siinkohal oleks paslik mainida, et passid korjati immigratsioonionkli poolt ära ja vastu saime paberilipikud, millel peal järgmise visiidi kuupäev. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ei möödunud nädalatki kui põristasime taaskord viimati külastatud viisalasse. Asutus avatakse kell 8, meie jõudsime ukse ette 8:04 ja leidsime eest inimhulga, kes kõik tahtsid järjekorranumbreid võtta (noh, nagu meil kodumaalgi pankades ja postiasutustes on). Selgus, et vastav aparaat oli tuksis ja vajas restarti. Turvamees sai sellega kärmelt hakkama ja juba me saimegi väikese paberikese tähisega C009. Ootasime viksilt oma korda kuniks tablool viskas ette meie numbri. Abikaasa läks proua juurde, kes pidi viisa pikenduse eest tasu kasseerima. Raha jõudis prouani, aga edasi saabus error - nimelt ei saavat ta meile järgmist paberit väljastada, millel kirjas tasumise info ja luba sõrmejäljesektorisse minna, sest immigratsiooniametnike IT programm olevat selsamal hetkel peakontorist hooldusesse suunatud. Kui mõistlik! Pärides oodatava hooldustööde lõpuaja kohta, arvas daam, et tulgu me homme jälle. See aga ei sobinud kuidagi meie plaanidega, sestap pakkusin, et ootame pisut. Ja juba ei rohkem ega vähem kui poole tunni pärast käis järgmine plõnn tablool, saime makse sooritatud ja tõendusmaterjali selle kohta oma valdusesse. Järgmiseks väljastas kõrvalputka onu meile sõrmejäljetoa järjekorranumbri, mis oli 009 asemel hoopistükkis 025. Ehk mingil imekombel oli süsteemi seisaku ajal 15 inimest vahele trüginud. Kuidas see võimalik on, teavad ainult Bali immigratsioonijumalad.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Kannatlikud nagu me oleme (eriti väike poiss, eks), ootasime nõks alla tunnikese veel, et siis oma näpud ja näod ette näidata. Kui meil lõppeks õnnestus kogu kambaga uksest sisse pressida, läks süsteem uuesti rikki. Seekord kõlgutasime pildiaparaadi toolidel 5 minuti jagu niisama jalgu kuniks immigratsiooniäpp uuesti käivitus. Fotosüüdistused niks-naks tehtud, sõrmed jäljendatud, saime järgmisest aknast uue lehe, kuhu oli kritseldatud viimase tagasipöördumise aeg. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
No ja juba kolme päeva pärast panime masinale taas hääled sisse, et viimast korda viisameestele külla minna. Tuletan meelde, et iga sõit vältab liiklusest sõltuvalt 30 minutit kuni 1h30. Kui enamasti on hommikuti teedel vähem sõitjaid, siis seekord oli tagasipöördumise lipikul kirjas vahemik kella 14 ja 15 vahel. Ehk tuleb olla erakordselt täpne. Muuhulgas on see ka kõige palavam aeg päevas, kus päike lagipähe lajatab. Vaprad viisahundid ei kohku aga millegi ees tagasi ja meie üllatuseks sujus ametis seekord kõik peaaegu viperusteta. Isegi kuupäev oli neil passi õigesti kirja saanud! Küll aga osutus tagasitee ääretult hulluks, sest liiklus lihtsalt seisis. Me sulasime seal motika otsas kogu perega ja mõtlesime, et rohkem küll enam jahmerdada ei jaksaks. Õnneks polnud tarviski. Tehtuuuud!<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaUvMgX8HQnq-21ee-aQEzc6IjF9FsC4BE_0cMCh48jOcbUcOHSE2QYRxskgdLimxxxZhpFA-yn3_otYOjF-PwcG1cG3YoyJBO1DlfW0kGbTsBNLu7hwAARREn5RaHY2h8Tj_GR0Z9Fe34/s1600/DSC_0606.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaUvMgX8HQnq-21ee-aQEzc6IjF9FsC4BE_0cMCh48jOcbUcOHSE2QYRxskgdLimxxxZhpFA-yn3_otYOjF-PwcG1cG3YoyJBO1DlfW0kGbTsBNLu7hwAARREn5RaHY2h8Tj_GR0Z9Fe34/s320/DSC_0606.JPG" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lammas all paremas nurgas ehk viisapikenduse tempel</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-80705326885592878602017-01-02T04:26:00.002-06:002017-01-02T04:26:51.951-06:00Cinquenta y tresHead uut aastat, armas lugeja!<br />
Musimopsti!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVhrPbLPYAXx5syS0x-of2d7AN2uFC0a4u3XwUv0TowwgJxMRBOdRk5Iztna9XnoXHDWfeKEzpKurJU5W6Yc5bgRHAPrOP2maj0Tqx4Iv403lRQYHVGH14B3mvnKrtBdj5WiboNmmfRHIm/s1600/20170101_080858.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVhrPbLPYAXx5syS0x-of2d7AN2uFC0a4u3XwUv0TowwgJxMRBOdRk5Iztna9XnoXHDWfeKEzpKurJU5W6Yc5bgRHAPrOP2maj0Tqx4Iv403lRQYHVGH14B3mvnKrtBdj5WiboNmmfRHIm/s320/20170101_080858.jpg" width="320" /></a></div>
<br />paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-89461762023606926562016-12-30T08:40:00.002-06:002016-12-30T17:36:57.839-06:00Cinquenta y dos<br />
<div style="text-align: justify;">
Nagu kallis lugeja juba teab, oleme kohalikku rollukultuuri sujuvalt sisse sulanud. Ja kuna ka juunior sõitu kõrgelt hindab, suigatades sel ajal tihtilugu une rüppe, siis oli meil julgust võtta ette esimene pikem väljasõit Ubudisse. Google maps näitas kilomeetreid umbes 30 jagu ja pakkus sõiduajaks tunnike-poolteist, olenevalt kui tihepunnis liiklus parasjagu on. Meeldetuletuseks järjejutu lugejale, et Ubud on siis Bali kultuurimekaks peetav linnake, kuhu nüüdseks ka turistihordid posijate juurde väge, tervist ja kes teab veel mida otsima tulnud. Kuna kahe aasta taguse reisi ajal olime usinalt tšakrate avamisega tegelnud, siis seekord saime pisut rahulikumalt võtta ja sõidu põhieesmärk oli M-i ja R-i külastus, kes sinna omale puhkuse ajaks peavarju valinud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Daamid muidugi ei suutnud kiusatusele vastu panna ja käisid enne püha jõuluaega ikka ühe preestrinna visiidil ka. Maris pajatab ise tehtust-nähtust mõned read. Meespere aga tegi samal ajal väljasõidu Tegenungan kose juurde. Vett oli, vaadet oli, pudi-padi müüjaid ka. Julgematel avanes kose all veemühas võimalus kuuma leevenduseks sabagi kasta.<br />
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVvpRCSSE3dCd_AHklcNf1_ijfkUF5-On3KizrvuvtspjpypVjkX4hyR-yI5EuQ63JUiAGT5-0q1z0K4MIfl6eor-nS9mgXEfILQEhyLQEiMMR4QINjZjyksRBWqDgVQC_1S7fpmM5yQ9b/s1600/IMG_20161223_122747.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVvpRCSSE3dCd_AHklcNf1_ijfkUF5-On3KizrvuvtspjpypVjkX4hyR-yI5EuQ63JUiAGT5-0q1z0K4MIfl6eor-nS9mgXEfILQEhyLQEiMMR4QINjZjyksRBWqDgVQC_1S7fpmM5yQ9b/s320/IMG_20161223_122747.jpg" width="180" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Jõulupäeva hommiku ja pärastlõuna promeneerisime Ubudi väikestel tänavatel, nosisime head-paremat ja rollerdasime õhtuks koduvillasse tagasi. Siin istusime küünlavalgel Ville perega ja lobisesime kodumaalt kaasahaaratud piparkookide krõbistamise saatel kuniks me kella 22 paiku jala pealt voodisse kukkusime. Kallile lugejale ka teadmiseks, et oleme siin end puha looduse ja valguse rütmi sättinud - alustame päeva 6 paiku ja kobime kotile 21-22 ajal, mõnikord tsipa varemgi. Uskumatult mõnus on! Jõulu jäid veel meenutama videoühendused kodumaaga, aga muul viisil läks see püha meist seekord kingikottide, jõuluvana ja salmideta mööda. Täitsa värskendav! </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esimesest kohalikust reisist innustununa, võtsime eeskavva väljasõidu Nusa Lembonganile, mis on pisikene saareke poole tunni paadisõidu kaugusel Balist kagu suunas. Turisti meelitavad siinsed valged rannad, vastukaaluks Balil endal vulkaanide tõttu leiduvale tumedapoolsele liivale. Oli rõõmu, kuna leidus ka hunnituid vaateid. Samas ka nukrust, sest turismiäri on saarele tohutult prügi jätnud ja seda vedeles igal teisel sammul kohe ikka hulgim. Täheldasime ka asjaolu, et ehitustegevus uute hotellikeste ja hüttide püstitamises on täies hoos. Mingit järelvalvet ei näi olevat või on see lihtsalt kohaliku Indoneesia kombe kohaselt korrumpeerunud. Eks see primitivne ja suures osas labida ja kellu abil püstitatud onnide kerkimine seal jätkub, et ikka veel rohkem vanderselle neile külla mahuks. Meile igatahes täitsa meeldis ja soovitame külastada kuniks veel kohalikku eluolu ka näha on.<br />
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1QxFilb3onDy-kfM4hU1Y7hQBR2z3En5uPFLqSioxmIxkNQg31W-lwS1E9yzFUvQd3YeE1ZHsSiIUJbZ619Wf5LuWo48g8UFi6gfKbO1d5VxRFtqNduCGqauQ-SEwFgFNoPXuK6hJ4ba3/s1600/DSC_0519.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1QxFilb3onDy-kfM4hU1Y7hQBR2z3En5uPFLqSioxmIxkNQg31W-lwS1E9yzFUvQd3YeE1ZHsSiIUJbZ619Wf5LuWo48g8UFi6gfKbO1d5VxRFtqNduCGqauQ-SEwFgFNoPXuK6hJ4ba3/s320/DSC_0519.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilu</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ1QIL74-6LP_E4iZonhL_FJ1w9VpF0Rw8KzEaHJjeuept1UxBxAwLHyd2CAwkiV6CB9_QkGmXdWuuIlgGJBq4B8xLkFwLMT4fDVaL_2BkyOC_ejHpQQN36pw_PeKwov-jWnUio2NFfwJN/s320/DSC_0554.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" width="180" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ja valu</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ1QIL74-6LP_E4iZonhL_FJ1w9VpF0Rw8KzEaHJjeuept1UxBxAwLHyd2CAwkiV6CB9_QkGmXdWuuIlgGJBq4B8xLkFwLMT4fDVaL_2BkyOC_ejHpQQN36pw_PeKwov-jWnUio2NFfwJN/s1600/DSC_0554.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"></a><br /></div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ1QIL74-6LP_E4iZonhL_FJ1w9VpF0Rw8KzEaHJjeuept1UxBxAwLHyd2CAwkiV6CB9_QkGmXdWuuIlgGJBq4B8xLkFwLMT4fDVaL_2BkyOC_ejHpQQN36pw_PeKwov-jWnUio2NFfwJN/s1600/DSC_0554.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"></a><br />
<div style="text-align: justify;">
Nüüd oleme taas reipalt tagasi ning valmistame meelt ette aastavahetuse pidustusteks. Plaanis on kohalik aastavahetus maha magada, et siis kodumaal saabuva uue aasta puhul kallite lähedastega taaskord videoülekandeid sooritama hakata. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Preestrinna kohta siis niipalju, et preili M oli imetabaselt meile sõidu ja vastuvõtu organiseerinud, nii et oleks olnud hullumeelsus kohaliku väikese ime juurde minemata jätta. Nimelt on preestrinna eripära see, et esmalt on ta naine ja teiseks maru noor. Kui üldjuhul on preestriteks vanamehenässid, siis Ida on kaunis noor naisterahvas, kes pühitseti juba kahekümnendais eluaastais ametisse. See on puha ennekuulmatu ja põnev lugu, aga ümberjutustama siinkohal ei hakka, vaid viitan õigesse kohta lugema: http://www.news.com.au/travel/travel-ideas/weird-and-wacky/the-balinese-priestess-who-returned-from-the-dead/news-story/50f03e44700af5ef47e443bc2eb06f1b. Igatahes käisime preestrinna juures puhastustseremoonial, kus mind sõna otseses mõttes püha veega üle kallati. Ei olnud selline tsip-tsip paar tilgakest pähe nagu ma ehk oodanud oleksin. Ma ei tea, mis väe ta sinna vee sisse posis, aga pärast protseduuri oli uskumatult mõnus ja rahulik olla. Ja ikka veel on, nii et eks teil tuleb endil ka minna!;)<br />
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuphoz3SswP1t1bc5A-mm3cJMWxT6WEylqZs-8wNlRu9HhEw37RwfsUOa2h_AHCFJILrwxuTX8Lf-D7x8vMeEQfMSd7QIAVUjsfU8YsaGjDebZnb6ejGw0rBGkPv1pTDqVRJjQSH-s3TZr/s1600/photo+1-4.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuphoz3SswP1t1bc5A-mm3cJMWxT6WEylqZs-8wNlRu9HhEw37RwfsUOa2h_AHCFJILrwxuTX8Lf-D7x8vMeEQfMSd7QIAVUjsfU8YsaGjDebZnb6ejGw0rBGkPv1pTDqVRJjQSH-s3TZr/s320/photo+1-4.JPG" width="239" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Enne..</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuypBRv6ElCRQPf7qSIc6jdubMw0zezwD1ciqPoksAHspu3uYz73FjcQLBKFt06gif6NOAJHrr4Afp8Y4Eq24TqhNX6xBgBgOfN3j_e7axylN8XhPiL4_mZ_M3g98YPaww_Ijwyt5zEcqt/s1600/photo+3-2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuypBRv6ElCRQPf7qSIc6jdubMw0zezwD1ciqPoksAHspu3uYz73FjcQLBKFt06gif6NOAJHrr4Afp8Y4Eq24TqhNX6xBgBgOfN3j_e7axylN8XhPiL4_mZ_M3g98YPaww_Ijwyt5zEcqt/s320/photo+3-2.JPG" width="239" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ja pärast "veega pähesaamist"</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Järgmine kord tuleb juttu kohalikust immigratsiooniametist ja sellest, kuidas meil oma viisade pikendamine õnnestus. Etteruttavalt võib öelda, et taaskord väga meeleolukas kogemus:)</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-43728361755902171602016-12-22T09:13:00.003-06:002016-12-22T09:13:54.505-06:00Cinquenta y uno<br />
<div style="text-align: justify;">
Seekord siis alustuseks eelmises postis lubatud majaga seotud viperustest, mis on toonud meite elamisse palju kuldsete kätega töömehi. Varasematel reisidel pole me nii paiksed olnud ja seetõttu üle 3-4 öö ühes kohas pesitsenud. Jube lihtne on olnud jamade korral reisimärss pakkida ja edasi liikuda. Nüüd aga väikeste sellidega on lugu teine ja üritame jooksvalt asjad joonde saada. Esiti tegi iga uus avastus tuska, mõne aja pärast tekkis aga juba puhtalt sportlik huvi, mis veel annab tuksi minna☺</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Saagu vahvad seigad ka siinkohal dokumenteeritud:</div>
<div style="text-align: justify;">
× esimese suure vihmaga lasi naabertoa katus läbi. Selle tarbeks tulid mehed kolmandal päeval, lappisid katusekivid ümber ja paistab seni pidavat.</div>
<div style="text-align: justify;">
× rohke vihmavee tõttu oli ilmselgelt probleemne kanalisatsiooni äravool. Ka selle asja klaarisid katusevennad.</div>
<div style="text-align: justify;">
Tõe huvides tuleb märkida, et üks pott ummistus ka seetõttu, et Ville Pauli vannipardi potis tekkivasse veekeerisesse viskas. Olgu sel pardikesel uutel elumerelainetel vähemalt sama vahva kui seni meiega.</div>
<div style="text-align: justify;">
× pliidi gaasiballoon hakkas lekkima, aga õnneks olime kodus ja saime koheselt reageeritud. Kas põhjuseks oli stutteri kulumisaste või andis balloonike lihtsalt oma peatsest tühjaks saamisest märku, jääb tema enda teada, meie aga saime taaskord töömehe kutsuda.</div>
<div style="text-align: justify;">
× majas on kolm konditsioneeri. Seni lakkamatus töös saaks kiita elutoas paiknevat isendit, mida aga kahjuks pole erilist vajadust kasutada. Magamistubade aparaatidega pole töökindlus esimene sõna, mis keelele tuleb. Töömehi on käinud asisemaid ja vähem asisemaid. Viimatine jutt oli mingist varuosa tellimise plaanist. Oleme ootel.</div>
<div style="text-align: justify;">
× ühel õhtul kadus majast tarbevesi. Hommikuvalguses maja ümber tiiru tehes selgus, et üks ühendus oli järgi andnud ja meite kraanivesi lahises lihtsalt palmide alla. Sain ise töömehe rollis olla.</div>
<div style="text-align: justify;">
× internett kadus koos elektriga. Kui elektri naasmiseks piisas kilbist kaitse sisse lülitada, siis võrguühendus taastus alles järgmisel päeval. Olla mingi suurem probleem meite piirkonnas olnud. Võib-olla jäi majahaldjal kõigi töömeestega sahkerdamise ja korralekutsumise tuhinas lihtsalt neti eest arve tasumata, kes teab.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Õnneks ei ole see töömeeste otsimine päris meite õlul. Sellega tegeleb meie majahaldjas Rai. Kuid egas see remonttööde värk pole tema tugevaim külg, sestap on ikka endal tulnud viipe- ja kehakeeles kohalike meistrimeestega probleeme lahendada. Seni on kõik mehed vähemalt lõpetuseks peale pikka pusimist midagi inglise keelset öelnud - nagu näiteks kõlav ja universaalne "ok" .</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Praeguseks ongi kuidagi juba nii enam-vähem majaga joonel. Ainult meie konditsioneer tahabki veel putitamist. Igavaks hakkab minema;) </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Helgematest tegemistest ka. Kuna meil on rattad all, siis on ka külastatavate einalate ring ja raadius laienenud. Näituseks sattusime üks päev karvaste ja suleliste surfarite kohta, kust sai imelist jäätist ja kauba peale ka pinksi mängida. Kuna juunior veel iseseisvalt püsti ei seisa, siis jäi talle kohtunikupukis istumise rõõm.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitg9x0ZuSW1qqe6KOVg0dZJvkIb9zpBFQzwk7iThhGEPuX4nm4kcFb3NGcR6DllVdGBrj3CiZYeAlEZhkoQuEkrGkWofM_-aBjcGtaVY6Wtb9hgvwGMBR9FCrMPTuB2xvZwI3V-JmtwwQD/s1600/photo+1-3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitg9x0ZuSW1qqe6KOVg0dZJvkIb9zpBFQzwk7iThhGEPuX4nm4kcFb3NGcR6DllVdGBrj3CiZYeAlEZhkoQuEkrGkWofM_-aBjcGtaVY6Wtb9hgvwGMBR9FCrMPTuB2xvZwI3V-JmtwwQD/s320/photo+1-3.JPG" width="239" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ja veel üks lõbus hiljutine seik. Paul-poisi tormiline areng on temas tekitanud soovi kärus istudes poeriiulitelt kõike kätteulatuvat haarata. Seega peab tubli esivanem kitsastes riiulivahedes erakordselt valvas olema. Kuna kaupa on tarbijale välja laotud lõputult ja kassasabas asjatades Marise tähelepanu hetkeks Paulilt hajus, sai teoks poisi esimene vargus. Tooted, mis tuli poodi tagastada, on pildil☺</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW2ohiwfcfP26f3jOAwt9I4QQKjfbcKzfyUaMnnno5VgjQEslcWHoau_2K_BA6lpewqRRnw7svQEGdtURrbBGefqyFO6tuWMT1yKMGso3DtdxeseL2uZXZPleT76e1Q2yWNoUTAXeulbu4/s1600/photo+2-3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW2ohiwfcfP26f3jOAwt9I4QQKjfbcKzfyUaMnnno5VgjQEslcWHoau_2K_BA6lpewqRRnw7svQEGdtURrbBGefqyFO6tuWMT1yKMGso3DtdxeseL2uZXZPleT76e1Q2yWNoUTAXeulbu4/s320/photo+2-3.JPG" width="239" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Häid jõule Sulle, kallis lugeja! Oled meie meelel ja südames.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Palvate tervitustega</div>
<div style="text-align: justify;">
Sinu, kliimapõgenikud</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-11828495177027754002016-12-19T07:45:00.000-06:002016-12-19T07:45:32.261-06:00Cinquenta<br />
<div style="text-align: justify;">
Oo, armas lugeja! </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
On taaskord aeg avaldada uus jutuke meie lõunamaa seiklustest. Vahepeal on meid tabanud sedavõrd palju sündmusi, et võtab pisut nõutuks, kust otsast pihta hakata. Kuna eelmine kord jäi jutt pooleli rolleri juures, siis teeme sealt algust. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kohaliku kombe kohaselt ei sõida me igaüks teps mitte oma motikaga, vaid istume kokkutõmmatud pepudega ühe isendi otsas. Enamasti näeb see välja nii, et juunior on linaga ühe esivanema külge aheldatud, pereisa keerab rooli ja proua katsub kuidagi pakiraamist kinni hoida. Tegelikult on see kõik siin täiesti tavaline ja igapäevane ning päris aus olles oleme kohalikega võrreldes ikka amatöörid - neid mahub ühe rollu selga ikka nelja-viie jagu. Siiani on ka väike härra täiel rinnal sõitu nautinud, lausa nii, et jääb aeg-ajalt poole tee pealt tukkuma:) See on muidugi ainult õnn ja rõõm esivanematele, sest nii saab teha ka pikemaid väljasõite kui ainult kahe une vahele jäävad tunnikesed. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Suureks sündmuseks ja pidupäevaks osutus möödunud reede kui kohalikel miskine tseremoonia tähistamist nõudis. Sebisime end oma majahaldja juurde koju, kes jagas kogu meie kolmepealisele seltskonnale sarongid ja muud kehakatted ning juhatas templisse palvusele. Ega me seal pikalt naudiskleda ei saanud, aga need hetked olid küllaltki amüsantsed. Ilmselt ei ole valge inimene sealses külatemplis just päris igapäevane nähtus, seda vähem beebi vormis. Olime suureks atraktsiooniks ja tõmbenumbriks, seda lausa sõna otseses mõttes - Paulikest rebiti erinevate prouade poolt sülle ja näperdati siit ja sealt küljest. Väike tegelane nautis oma kuulsusehetke ja naeratas oma hurmavat kahehambalist naeratust vasakule ja paremale. Saime riisiterad õnnistuseks otsaette, külakostiks veel püha veega kastetud banaane ja erkrohelist keeksi ning põristasime sealt tagasi koduvillasse. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQwZDiLTNVZskY6HG9cctDUJnz7OedTFvukyO9NtcqDSZfUQy38d6_6SySOh7miyxnTPe8CxAsVCLUP6awcm-KPWWEEC-Z9r9OaB7Qd7jQ6e7h95MnQk7jMc5suL_GwHppufgjf7oc89mH/s1600/photo+1-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQwZDiLTNVZskY6HG9cctDUJnz7OedTFvukyO9NtcqDSZfUQy38d6_6SySOh7miyxnTPe8CxAsVCLUP6awcm-KPWWEEC-Z9r9OaB7Qd7jQ6e7h95MnQk7jMc5suL_GwHppufgjf7oc89mH/s320/photo+1-1.JPG" width="239" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC40R9WH2hwxLMDkjlXB5iSx5yXf3k2-UiPP4IlqLNlCsPaxMeg7O61qSU-ixybQIyqQK-F3IJw4R_xx7915h-lMABAIV4q0lw_6ieLurBticPZPYYkppqndKLKJxIJclw9aVpxqEPZ03o/s1600/photo+2-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC40R9WH2hwxLMDkjlXB5iSx5yXf3k2-UiPP4IlqLNlCsPaxMeg7O61qSU-ixybQIyqQK-F3IJw4R_xx7915h-lMABAIV4q0lw_6ieLurBticPZPYYkppqndKLKJxIJclw9aVpxqEPZ03o/s320/photo+2-1.JPG" width="239" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Templis tädisid hurmamas</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
<br />Kuna oleme siin juba mõned nädalad peesitanud, siis kipuvad ka olmeteemad pinnale ujuma. Üks vajadus on pesupesemine. Kodus selle peale nii ekstra ehk ei mõtle, aga siin on tarvis oma nodi pesumajja viia. Mis ei olekski muidu probleem, kui just kohalikud ulmelist keemiakombinaati selle tegevuse läbiviimiseks eti tarbiks. Kuna me oleme aga suured loodusesõbrad ja harjunud odöörita ihupesuga, siis tuli võtta ette ökopöko pesumaja leidmine. Mr Guugel avitas koheselt, aga pesumajaga suhtlemine osutus tõeliseks komistuskiviks. Sain oma hinnapäringule järgmise vastuse: " We are price very2 chip for laundry service use eco friendly detergent, and here we submit for detergent we use.". Selline armas tšipp pesuteenus. Muidu ei nurisekski, sest nupukas reisisell saab ikka keelest aru, aga teenuse osutamise lubadused kestsid ligi 3 päeva kuniks me lõpuks nad ise üles otsisime ja (juba long overdue) pesu kohale viisime. Seal ootasid meid aga nii puukeelsed preilid, kes oskasid inglise keelt ainult numbrite jagu. Oli keeruline selgitada, mida me soovime ja appi võeti telefoni teel tõlk, kes siis tsipa rohkem keelt purssis. Päris humoorikas ja omapärane, aga saime lõppeks asjad enam-vähem aetud. Järgmisel hommikul oli kogu meie riidekraam niksis-naksis puhas ja lõhnatu. Jei!:)</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Teadaolevalt on siin soojemas kliimavöötmes rohkelt päris maitsega puuvilju saada. Hetkel on lisaks muule kraamile ka imemaitsvate ja magusate mangode hooaeg. Oleme omale turult puuviljatädi leidnud, kes alati juba eemalt kundesid silmates toolilt püsti hüppab ja "bananas for baby" hõikab. Käime siis oma aplale babyle sealt banaani, mangosid, draakonivilju ja veel miskeid teadmatute nimedega isendeid hankimas. Täna oli väike P nii näljane, et sikutasin ühelt mini-banaanilt pärast ostu sooritamist koheselt koored ümbert, mispeale naabrileti provvad P nosimist imetledes käsi kokku lõid. Tädid sattusid olukorrast sedavõrd suurde vaimustusse, et tõid oma varudest veel kolm banaani lisaks. No et komejanti ikka jätkuks. Ja ega P etenduse andmisega kitsi ei ole ka, isukas laps nagu ta on:) Kuna banaanisöömine on sellises eas võrdlemisi räpakas tegevus, siis koukisid prouad kohe ka salvrätimäed leti alt välja. Täisteenindus! </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Järgmisel korral jutustame teile oma villa-saagast koos kõikvõimalike ja -võimatute juhtumistega. Lisaks lõbus seik tänaselt poetuurilt. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3k6ejfg1zqJfaVdXA99PYlcdC5UuyqLHAlGHn2VSu6vYmXBVeBohOWhU_Zuu6cIGuRbqk17xjHAeTU0t-WkTGA5SmqxFY-A_aF6CLVVW9xJIakGPcMmbYFJ3CL5KEuItrpqf7FY4yoeXg/s1600/photo+1-2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3k6ejfg1zqJfaVdXA99PYlcdC5UuyqLHAlGHn2VSu6vYmXBVeBohOWhU_Zuu6cIGuRbqk17xjHAeTU0t-WkTGA5SmqxFY-A_aF6CLVVW9xJIakGPcMmbYFJ3CL5KEuItrpqf7FY4yoeXg/s320/photo+1-2.JPG" width="239" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie siin niisama pulli tegemas</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-35187232420104555502016-12-13T06:58:00.003-06:002016-12-13T06:58:29.007-06:00Cuarenta y nueve
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tere, interneti avarus!</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
On aeg pühkida tolmukord blogilehelt ja avada järjekordne sissekannete voog. Seekord siis taas Bali saarelt, Indoneesiast. Jah, jälle siitsamast, kust pea kaks aastat tagasi viimatised kirjutised teele läkitasime, selles on ustaval lugejal tuline õigus. Mitte et see maamunal ainus koht oleks, kuhu reisida saab või et Bali kõikse-kõikse vahvamaks paigaks kuulutet on, aga läks kuidagi nii, muuhulgas natuke seekordsete reisisõprade soovidest lähtuvalt.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Aga olulised asjad kõigepealt. Blogi nimetuses võib nüüd Paulid mitmusesse kirjutada, sest vahepeal on meie perega üks väike armas tegelane liitunud. Paul juunior saab viieteistkümnendamal kuupäeval 9 kuuseks, omab kaht tutikat hammast ja liigub iseseisvalt käputades. Ehk siis üks igavesti triksis-traksis poiss, kes meie seiklusi maailma serval vahvalt kaasa võiks teha. Seega hea lugeja, ärgem sattugem segadusse, kui hilisemates tekstides võib sisse lipsata viiteid Pauli mähkmetest või rinnapiima lembusest.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_ucH5DBDqrpfgFD0BO-cp13Y74NAkurGTaRzFONXg5h5qsrpga00vPS0rgGU7cyscnH-fIIBwXVG4hy-fWbSm1img-ayWvJHiu60M3WDzQyi6H8OFwMXUCoMbtYhAVZmz3-Ouu08kvX4A/s1600/DSC_0476.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_ucH5DBDqrpfgFD0BO-cp13Y74NAkurGTaRzFONXg5h5qsrpga00vPS0rgGU7cyscnH-fIIBwXVG4hy-fWbSm1img-ayWvJHiu60M3WDzQyi6H8OFwMXUCoMbtYhAVZmz3-Ouu08kvX4A/s320/DSC_0476.JPG" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lennukiboss</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Nüüdseks oleme esimese sissejuhatava nädala kohapeal olnud ja usinalt aklimatiseerunud. Sooja on, päikest on, vihma ka sekka. Hulgim on ka rollereid ja inimesi ning nende sagimisi, mis pisi-Paulile kõik uus ja huvitav tundub ning mille sarnast kodulinn Tartu kohe kindlasti ei paku. Eks see möödunud nädal ongi tasaselt rutiini paika loksumise lainel sujunud. Samas meile meeldib ja tundub, et poisile ka. On soe, oma bassein ja riidesse toppima ka ei pea. Justnagu väikestviisi lotovõit kombinesoone vihkavate beebide esivanematele:)</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lisaks eelkirjeldatud uuele reisisellile on seekord teistmoodi veel see, et meiega jagab katust 1,5 aastane Ville koos oma vanematega. No tegelikult ei jaga nad elamist meiega kuidagi juhuslikult, vaid täitsa organiseeritult. Ville on suur poiss, ehkki küll mitte niivõrd kasvult (väikesed härrad on üsna ühte mõõtu), kui just oma oskuste poolest. Tatsab kahel jalal ringi nagu homo sapiensile kohane ning on seeläbi ka Pauliitole suureks eeskujuks ja vaatamisväärsuseks, kui võib nii öelda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQM8ovoghItxt8mRaaMLkGVcHqTEGsheHLiuXnR7HqR7lrnN0Cci_EqCYxmW6i3WIkBfUUI0T7igrTeFfGNjGKC8rI2UADStHSKdrDe9MgtD_L57VphnUO8Rb28_LS1-59t2ssgNSXl_BP/s1600/DSC_0488.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQM8ovoghItxt8mRaaMLkGVcHqTEGsheHLiuXnR7HqR7lrnN0Cci_EqCYxmW6i3WIkBfUUI0T7igrTeFfGNjGKC8rI2UADStHSKdrDe9MgtD_L57VphnUO8Rb28_LS1-59t2ssgNSXl_BP/s320/DSC_0488.JPG" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Härrad enne väljasõitu</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Päevad on meil siin üsna sarnased (moodsamalt öeldes stabiilsed) - tähtsate tegevuste hulka kuuluvad magamine, ujumine, söömine, poes ja turul käimine, raamatu lugemine ja seda erinevas rotatsioonis erinev hulk kordusi. Sisseelamine on kindlasti pikem, kui juba kogenud vandersell seda vajab, aga nagu öeldud, pole meie seltskonna kõik liikmed veel just tohutu rännumehe pagasiga. Näituseks tuli juunioril viimasel kodusel koristusel tolmuimeja müra peale pisut nutt kurku, nii et kohanemine siinse mootorite maailmaga võtabki omajagu aega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samas juba nähtu ja tehtu põhjal saab põnnile ainult kiitust jagada. Näiteks läks lennureis lõppeks sujuvamalt, kui mõni kodus Supilinnas veedetud päev, kui Paulisiito juhtumisi vasaku jalaga voodist välja on kalpsanud. Nii et tasapisi ja targu talitades saame ilmselt oma päevadesse ka väiksemaid väljasõite hakata planeerima. Tõele au andes käisime täna kolmekesi motikaga ringi põristamas, aga sellest juba järgmises postituses. Püsige lainel!</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Seniks aga kodustele pöidlahoidjatele embused ja kotiga sooja ning päikest.</div>
<div style="text-align: justify;">
Perek. A</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
PS! Kes päkapikke juhtub nägema, see võib julgelt ka meie poolt neile "viis" visata 😊</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-53925487296685394232015-03-06T10:28:00.000-06:002015-03-06T10:28:14.014-06:00Cuarenta y ocho<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Hei!</div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Olles nüüdseks teinud päkkade patsudes tiiru koduõue murul (mis tõe huvides on suuresti veel lume ja jää all peidus ning tatsuma pidi harjumuspäratult talvesaabastes), on paras aeg teha kokkuvõte reisi viimasest nädalast. Jah, eile naasesime isamaa rüppe ja katsume jõudumööda kohaliku kliima ja kommetega kohaneda.</div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Esimene mõte, mis kodus diivanil istudes ja aknast välja vaadates pähe tuleb on see, et viimane nädal oli valge, päikseline ja soe - no nagu need kõik teisedki Balil vedetud nädalad, mida põhjamaa talvedes kohe üldse ei kipu olema. Ja kindlasti ka värviline. Nii loodus, kui inimese poolt loodu. Pöidlad pihku - ehk on see maarjamaa kevadki juba kukesammu kaugusel.</div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Aga nüüd siis asjast. Suursündmuseks võib kindlasti pidada meie esimest surfikogemust. Või siis õigupoolest kaht juhtumit, sest käisime lauaga lainetes kahel järjestikusel päeval hullamas. Kuna meil nii moodsat tehnikat polnud, millega fotosüüdistusi otse laineharjalt esitada, siis tuleb leppida sellega mis allpool, kus rõõmsad gigantsed eestimaised surfarid koos treener Mariga pildile püüti. </div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK8fX4IfqHo1rKny-P7og61SYeY93_SKOeoapFyZ1t4rVuqXexnkiS2_Q680aNBsQmm6z4NWPz4IMdgl6dqwG0RRVGvpbR2pwUcVh-oduAgerp7W9YD9oME7pdRFIMJDg90C5g-2_qsP8w/s1600/photo+5.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK8fX4IfqHo1rKny-P7og61SYeY93_SKOeoapFyZ1t4rVuqXexnkiS2_Q680aNBsQmm6z4NWPz4IMdgl6dqwG0RRVGvpbR2pwUcVh-oduAgerp7W9YD9oME7pdRFIMJDg90C5g-2_qsP8w/s1600/photo+5.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Tuleb tunnistada, et s<span style="font-size: 12.8000001907349px;">urfamine on väga vahva, kuid ka ääretult väsitav. Mingi võrdluse ehk saaks sellest, kui lumelauaga sõitmiseks tuleks iga kord mäe otsa ise jala vantsida. Kuigi erinevus tuleb sisse sellest, et kui mäest alla tulles on sõit justkui garanteeritud, siis algaja surfari puhul pole suure ujumise peale sõidumõnu nautimine alati võimalik. Küll võib põhjuseks olla asjaolu, et positsioon sai pisu valesti valitud ehk laine murdub liiga vara enne sind või läheb kõrgeim lainevall sinust sootuks mööda. Ja no lisaks sellele veel väike nõks, et kui sa ka peaksid olema end ideaalselt positsioneerinud, siis võid mõne tehnilise apsuga lauale tõustes oma liuglemise juba eos nurjata. Nii et mulle tundus, et surfamine tähendab ka paljus ootamist ja kannatlikkust ning kui oma paaritunnise vees ligunemise peale kasvõi ühe eriti hea laine püüad ja pikalt sõita saad, võib iseendaga rahule jääda.</span></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<span style="font-size: 12.8000001907349px;"><br /></span></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Hirm selle suure veeseina ees kaob lauaga vees olles sootuks. Pigem tekib soov ikka suuremat lainet ja mõnusamat sõitu saada. Esimesel päeval kui kohalik spetsialist Mari meile näpunäiteid jagas, olime nn longboardidega ehk algajatele mõeldud laudadega, mis suuremad ja stabiilsemad. Meie õnneks ja rõõmuks saime juba esimene päev üsna edukalt hakkama, nii et järgmine hommik usaldati meid juba omapäi ja vahvate ning värviliste "päris" laudadega vette. Alljärgnevalt on esittud fotomaterjal peale veest naasmist.</div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUXfVgeiYyhOQtuaGQCYmY3iqFegoclxZ7ccN6IWXDvhyphenhyphenv9p4JrTvwbEoD-gQhdwqlb2RAq_j9KPa92AY8_h3pD_L09WOGlP1xT0Uk-HYqF6LrE0Jz42MTPDl4NBy6tU0LGfxDo5JZHamA/s1600/photo+1+(1).JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUXfVgeiYyhOQtuaGQCYmY3iqFegoclxZ7ccN6IWXDvhyphenhyphenv9p4JrTvwbEoD-gQhdwqlb2RAq_j9KPa92AY8_h3pD_L09WOGlP1xT0Uk-HYqF6LrE0Jz42MTPDl4NBy6tU0LGfxDo5JZHamA/s1600/photo+1+(1).JPG" height="320" width="239" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjk5xjq8f8wQyATahcSJ8VvcJNEHlb8184Is0vAaktIcrRVDQ-Z6xPud0lcRVc2QTEgGDKhwj8bOmObPWVbo79DWYXPJqasPTdvijdIbAsoDnocl0wG2BSNmHwicH8p8Y9CoCNum2sheqV9/s1600/photo+2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjk5xjq8f8wQyATahcSJ8VvcJNEHlb8184Is0vAaktIcrRVDQ-Z6xPud0lcRVc2QTEgGDKhwj8bOmObPWVbo79DWYXPJqasPTdvijdIbAsoDnocl0wG2BSNmHwicH8p8Y9CoCNum2sheqV9/s1600/photo+2.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Viimasel nädalal hängisime Canggu kandis ka ühe pool-kodustatud eestlannaga ringi. Tegemist siis umbes 6 kuud Balil elanud näitsikuga, kes arvas end sinna elama jäävatki. Juskui filmiklassika, kus hr. Abeli kehastatud Johni proua lakaluugi vahel kinni olles ütleb: " Ma ei kavatsegi siit ära tulla". Preili K on maailmarändur, kes oma koha just sel saarel leidnud ja kui õnne, siis saab mõne aja pärast ka tema Bali elust kirjutatut ehk Eestimaal raamatu kujulgi lugeda. Nii et siinkohal veelkord tänud K-le kohalike kommete ja muidugi parimate einelate tutvustamisel.</div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjl7cFRCPncKhZvksYQoHtKoRE7Mr8Dx-2SYyOBJfX-tB29B4Nw40_XTYrFqu2rEF9v4fWs2RxIHr9aXXHe1rNocb6Vhxv_RDDiPGI7P0q2l3VvIFj9NKn-MnLseRYQmgnwpX2OawuMv_50/s1600/photo+1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjl7cFRCPncKhZvksYQoHtKoRE7Mr8Dx-2SYyOBJfX-tB29B4Nw40_XTYrFqu2rEF9v4fWs2RxIHr9aXXHe1rNocb6Vhxv_RDDiPGI7P0q2l3VvIFj9NKn-MnLseRYQmgnwpX2OawuMv_50/s1600/photo+1.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3647V-Hzxcvh79JTExojK3Afh3NdGhxN4Ex986jYSr9u9-3eSpOSyf2j2dz-jmkqLwfheyAfS44Q7_gUeO6BDblQaX7KzNIrWzBUTDStGVogRwQOTEKMjIJ__4WgGY6Fo9xu9UcIFVMnq/s1600/photo+3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3647V-Hzxcvh79JTExojK3Afh3NdGhxN4Ex986jYSr9u9-3eSpOSyf2j2dz-jmkqLwfheyAfS44Q7_gUeO6BDblQaX7KzNIrWzBUTDStGVogRwQOTEKMjIJ__4WgGY6Fo9xu9UcIFVMnq/s1600/photo+3.JPG" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">hea kohviku teevad heaks ägedad töötajad</td></tr>
</tbody></table>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Üks asjaolu, mis Bali puhul kindlasti äramärkimist väärib on see, et me ei kohanud seal ühtki kerjust. K väite kohaselt neid seal polegi. Usk, kultuur ja elukombed ei näe sellist asja võimalik olema. Kodanikke on seal umbes kahe Saaremaa suurusel maalapil küll palju, oma 4 miljoni jagu, kuid neil kõigil näikse olevat mingi töö või tegevus, et oma kõht täis ja ihu kaetud saada. Jah, see töö pole võibolla esmapilgul valgele inimesele väga mõtekas ja efektiivne (näiteks kääridega muru pügamine või einelas kümnekesi kahte kundet teenindada, kuid see on väga oluline sellele balilasele ja kogukonna jaoks). Ja kindlasti ei saa balilaselt küsida, kas ta on usklik. Bali hinduism on iga kohaliku jaoks sama loomuomane, kui hingamine või söömine. See lihtsalt on neil nii - miski, mille järgi elatakse ja toimetatakse. Midagi, mille järgi joondutakse, kasvatatakse lapsi ja kasvatakse ise.</div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
Aga jah - Bali on ilus. Maris ja Paul soovitavad;)</div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwmymkXYXd8m9IEFa8ifrTJ6UBC_QRJy_oA_DO5C38sI4ng6TrBZ_046USA9liefxrEYhmt1lmDjYZHbfonFV7D9wMgvLDXtzTp-ywu90qXO8_WnSJkUmTnohNyKcD3lQODOps4oh8VulH/s1600/photo+4.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwmymkXYXd8m9IEFa8ifrTJ6UBC_QRJy_oA_DO5C38sI4ng6TrBZ_046USA9liefxrEYhmt1lmDjYZHbfonFV7D9wMgvLDXtzTp-ywu90qXO8_WnSJkUmTnohNyKcD3lQODOps4oh8VulH/s1600/photo+4.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div dir="ltr" style="background-color: white; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 12.8000001907349px;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: 12.8000001907349px;">Kevadet oodates,</span><span style="font-size: 12.8000001907349px;"> </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: 12.8000001907349px;">P.</span></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-90831654856274808352015-02-28T20:25:00.000-06:002015-02-28T20:25:45.977-06:00Cuarenta y sieteHei,<br />
numbri- ja statistikahuvilistele saaks siinkohal justkui lembitukuuselikult oma stopperiga suure kase juurest suusasõidu vaheaegu vahendades edasi őelda, et abikaasa trombotsüüdid on tõusutrendis! Alates teisipäevast 48, 53, 78, 108, 136, 330K. Viimatine mõõduvõtt leidis aset eile hommikul, kui arsti palvel veel kontrolli korras visiidi Denpasari hospidali tegime. Ka põetaja kinnitab patsiendi visuaalse vaatluse põhjal hästi taastunud ja haigusevimmast krapsakalt kosunuks olevat:) On rõõm!<br />
<br />
Huvitav on see, et aeg on justkui teise voolamise saanud pärast neljapäeva hommikust haiglast pääsemist. Päikest ja lusti ning muidugi oivalisi einelaid on siin Canggu nimelises kandis märkimisväärselt rohkem, kui raviasutuse seinte vahel. Canggu ise on aga ennekõike tuntud ja maailmakaardile end surunud, kui surfimeka. Tõesti-tõesti - laudadega karvaseid ja sulelisi sellises konsentratsioonis pole meie ilma näinud silmad enne kohanud. Eks lugejal teki kindlasti õigustatud mõte, kas oleme ka selle laineharjal liuglemisest isegi osa saanud? Hetkel on vastus ei. Kogume veel julgust:) Tõsi ta on, et korra proovisime surfarite kohast niisama ujuma minna, aga see lainetemöll ei tekitanud tuhinat sinna tagasi trügida. Pigem oli üsna liivaterakese tunne, mida ookeani vesi pillutab omatahtsi, sest kui õigel ajal lainevalli sukelduda ei suuda, siis sellest seinast üle ujumine osutus võimatuks. Rannas istudes oli kuidagi mugavam vaatleja rollis olla, kui see paari meetrine veesein kedagi teist taga ajab, kui iseennast.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1M2p77qXZT4ablLBegygZo3Fa7mYlxGhXsmm6pnhf3Z2_Buj0FKat-YDvpdodpSnBlDxMkeWGvTPGPH1GmAS5jbC0L4I9YRQ07XU3_puSh1Ty4eJfjWxQNGMvJSSRitubCI0jC9CZYXp1/s1600/photo+3-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1M2p77qXZT4ablLBegygZo3Fa7mYlxGhXsmm6pnhf3Z2_Buj0FKat-YDvpdodpSnBlDxMkeWGvTPGPH1GmAS5jbC0L4I9YRQ07XU3_puSh1Ty4eJfjWxQNGMvJSSRitubCI0jC9CZYXp1/s1600/photo+3-1.JPG" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Õhtune surfimees päikseloojangul</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Lisaks käisime ka lähikonna kultuurilisi vaatamisvääsusi uudistamas. Selleks siis reisiraamatu kohaselt enim külastatav Bali tempel Tanah Lot. Kõik oli kaunis ja vaated oleks hunnitud, kui oleks kuidagi sellest inimmassist mööda või läbi suutnud kaeda. Siia toodi kauge hiinamaa inimesi lausa suurte bussidega. Kas just otse hiinamaalt, aga kusagilt oli neid sellele maalapile koletus koguses kokku kuhjatud küll. Ja üks mis kindel - tehnika võidukäik on olnud meeletu kasvõi Ladina-Ameerika reisi aegadega võrreldes. Ja kummalisel kombel meeldib inimestele ikka pildistada iseennast, vaatama sellele tohutule looduse ilule.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEN8ax9mmWFt_BoKNswV0chRgHV7Sbw5UWbMaYllSxPogXYIQpe0xIY1owVxxz_CnB3Po9pM4lV5tYioatfEJaUdVjBG1_A_m3d8aDClQr1ozbZZwwiZAaKNDSi7HhJx3NK3umrhihOeE0/s1600/photo+1-2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEN8ax9mmWFt_BoKNswV0chRgHV7Sbw5UWbMaYllSxPogXYIQpe0xIY1owVxxz_CnB3Po9pM4lV5tYioatfEJaUdVjBG1_A_m3d8aDClQr1ozbZZwwiZAaKNDSi7HhJx3NK3umrhihOeE0/s1600/photo+1-2.JPG" height="239" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tanah Loti huvilised</td></tr>
</tbody></table>
Reedese päeva võib kokku võtta kui motomatkajate seikluse, sest kokku olime rollerisadulas enam kui 100km. Ja ennekõike seda selleks, et Maris saaks hommikul arstiga kokku ja pärastlõunal näeksime oma silmaga Bali postkaardivaateid Ulu Watu randadelt. Ilus, maaliline! Vaadake ise:)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbTpeSuX27haaV37p0Y0f405ei-7rBCX0EZutYu2kCEug0yb7_CLLtEqvHR1Leec8YtObfF7M5BeBfrvk3hhQ44hFhgUNDcdFaBO7aC_eDBDsUaDy9ohKgRekStnBNaVy0s_80Kzdv-Jb8/s1600/photo+2-2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbTpeSuX27haaV37p0Y0f405ei-7rBCX0EZutYu2kCEug0yb7_CLLtEqvHR1Leec8YtObfF7M5BeBfrvk3hhQ44hFhgUNDcdFaBO7aC_eDBDsUaDy9ohKgRekStnBNaVy0s_80Kzdv-Jb8/s1600/photo+2-2.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
Bali liiklusest ja selle kultuurist või kultuuritusest oli mingi märkus ka varasemas postituses. Egas seda ongi vist võimatu kuidagi kirjelda, tuleb lihtsalt kogeda. Olla selles liiklusvoos ja lasta tal end kanda, vahepeal kaardilugejalt juhiseid saades, kui mõnes "delta alas" peaksime suunda muuta soovima. Ja üks mis kindel - <span style="text-align: center;">kaherattaline liiklusvahend on ajavõit. Sellega poetakse igast võimalikust august läbi ja paljuks ei peeta ka kõnniteel vuramist, sest jalakäijaid pole - kõik sõidavad ju rolleritega:)</span>paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-44727254768253279022015-02-23T20:33:00.000-06:002015-02-23T20:33:56.337-06:00Cuarenta y seisPärast kõikvõimalikke puhastusrituaale templites, massaažipreilide juures ja nõidarstide haardes, oleme nüüd täpselt nädala jagu olnud hoopis teistsorti purgatooriumis. Või noh, mina olen ja P toetab nagu oskab. Ei, tegemist ei ole moeka detoksprogrammi ega ajurveedalike turgutusprotseduuridega peenes Bali spaas, vaid hea ja tuntud lääne meditsiini haigemajaga.<br />
<br />
Kõik algas sellest, kuidas tundsin pärast Lempuyanist allavantsimist ja hotelli jõudmist, et pea hakkab tuikama. See on ebaharilik, aga arvasin selle päikse toimeks ning pikutasin puhkamiseks niisama veranda peal. Mingi hetk kolisin voodisse ja saatsin härra üksinda õhtueinele, sest pigem tundus olemine ka õrnalt palavikuline. Kahtlustasin korraks päikesepistet ja otsustasin selle välja magada. Kosutavate unemaa-rännakute asemel kostitasid mind mõne tunniga hoopis külmavapped, 39,2C palavikku, meeletu peavalu (võid kujutleda tunnet, et Su aju on paisunud nii suureks, et ei taha kolju sisse ära mahtuda) ja tõhus iiveldus. Ma ise ei suutnud enam püsti seista, sestap hankis P mõned paratsetamoolid ja nende toel õnnestus hommikuni magada. Uus särav päev ja mõneks tunniks tundus, et vast ongi peaaegu hästi. Oo, milline ennatlik mõte! Haigusekoll võttis lihtsalt vahepeal hoogu, et kurjemini tulla. Kui ma sain aru, et süüa ega kõndida pole võimalik, palavik on kõrge ja pea tahab lõhkeda, siis tundus arstile minek ainuvõimalik. Me olime end muidugi tsivilisatsioonist kaugele Amedi ära potsatanud ja turistikeelt kõnelevasse kliinikusse tuli pea poolteist tundi mööda auklikke teid sõita. Enam ei mäleta, kuidas ma sellega hakkama sain, aga taksoga me igatahes kohale jõudsime.<br />
<br />
Viskusin haigevoodisse ja lubasin teha neil kõike, mis nad tahavad (no peaaegu, P oli ikka ka kaasas ju:)). Kuulati ja mõõdeti, testiti ja kaaluti ning arvatati, et äkki denge viirus. Kinnitus pidavat tulema aga vereproovist, mille tulemused hilisôhtuks laekuma pidid. Saime koduteele kaasa valuvaigistid, vitamiinid ja lasime end Amedi tagasi viia. Midagi roosilisemaks ei läinud. Lamasin oimetuna valu ja iiveldusega ning püüdsin teha nägu, et mind ei ole olemas. Paratsetamool ei tahtnud ka koostööd teha. Olime eelnevalt dengega juba kursis, kuna üks tuttav härra (tsau, M!) seda paar aastat tagasi põdes. Mäletan juba tollest ajast, et see olevat üks kolepaha haigus.<br />
<br />
Õhtul teadustati kliinikust P'le, et denge, mis denge ja nii ma topeltannuse valuvaigistitega magama jäin. Muideks, see on selline tropiline viirus, mille vastu ei ole vaktsiini ega ka ravi. Lihtsalt põed, ootad ja loodad kõige paremat ehk parenemist võimalikult kergelt ilma verejooksudeta. Vaatad, kuidas su trombotsüütide arv veres langeb 250k pealt 163 peale, siis 113ni, tšillib seal pisut ja kukub näiteks 48ni. Samal ajal loed netist, kuidas alla 50k on puha kriitiline (eks internetist leiab muidugi kõiksugu infot, mistap tuleb seda terve talupojamõistusega võtta).<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2dIgt8fCGDXncL44XIAH5zz0JW5xyzFbIn54Nq52A6tCyAz7okzQ0_-xsLkvTan9kHVW96oph-IpjGq1yBFH78MUo4Ha25HA0Js-k9iEdaOOHPSBNREFS4l6WjQQPR_RXuOg2_J4bEI4C/s1600/photo+1-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2dIgt8fCGDXncL44XIAH5zz0JW5xyzFbIn54Nq52A6tCyAz7okzQ0_-xsLkvTan9kHVW96oph-IpjGq1yBFH78MUo4Ha25HA0Js-k9iEdaOOHPSBNREFS4l6WjQQPR_RXuOg2_J4bEI4C/s1600/photo+1-1.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Kui hommikuks ei olnud seis karvavõrdki parem ja hakkas saama juba 48h sellest hetkest kui mingi toidupala suhu läks, oli mul tekkinud juba väga suur tahtmine, et keegi midagi teeks. P pakkis asjad, korraldas auto ja sõitsime kliinikusse paberite järele. Sealt vist ehmatati pisut, sest mind toimetati kärmelt esmaabi ruumi, pandi tilguti, manustati suukaudseid ravumeid ja pakuti kiirabiga edasisõitu suuremasse haiglasse. Olin juba päris rõõmsalt uimastatud ja et elus tuleb ikka asju proovida, siis lükati mind raamiga kiirabibussi ning kihutati tuhatnelja haigla poole. Ka sinna oli selle pisut hullunud kiirsõiduga (hiljem P jutustas, kuidas me vandaalitsesime jalakäijate teid pidi sahistades) tunnike minna. Ma arvan, et taksoga oleks mul see sõit väga vaevaline olnud, sest juba esimesel lõigul olin oksekotti ühtteist endast maha jätnud.<br />
<br />
Igatahes haigla oli maru moekas, kõik oskasid inglise keelt ja peale mingi imerohu sissesüstimist tundsin ennast eelnevaga võrreldes nagu paradiisi sattununa (oh, miks inimesed kohu aeg haiglas ei ole? Siin on ju nii tore!). Taas tuli väike ekstsessikoht, sest kindlustus teatas, et tegemist olevat liiga kalli haiglaga ja nemad selle eest ei maksa. Korraldasid järgmise kiirabi ja sain veel sõitu:)<br />
<br />
Haiglad on siis päris ägedad - eraldi perepalatid või üksikud kuubikud koos oma vannitoaga; 5 lk menüü, millest omale 3x päevas süüa valida (minu isutuse tõttu on küll P sellest 90% omale saanud), armsad õed-põetajad, kes vabandavad iga kord kui süstlaga verevõtmiseks Sind torkavad, joviaalsed raviarstid ja nuppudega voodid. Lisaks olen endale kodustanud uue jalutussõbra tilgutivarre näol, P toob vahepeal Starbucksist sooja kaneelisaia ja ma saan täiel rinnal Haige olla:) Hea küll, mul on tegelikult vahepeal ikka üsna kasin enesetunne ka, aga laias laastus on siinne paastulaager täitsa meeldiv. Pole vaja templisse sõita, riisi otsaette panna ega midagi. Hangi endale viirusega nakatunud sääsehammustus, oota nädalake ja küll siis alles näed, kuidas kõik on läinud! Kaasaarvatud jaks, noorus ja ilu takkapihta😇<br />
<br />
Denge kulminatsioon on enamasti peale 5. päeva. Kui sinnani vastu pead, siis on edasi virsikud ja maasikad. Minu viies päev oli üleüleeile ning oma taaselustunud 39 kraadise palaviku ja iiveldusega ei uskunud ühtegi arsti. Kuuenda päeva hommik ja voilà! Silmad tulevad lahti, jaksad üksi püsti tõusta (ajutiselt), palavikku pole, iiveldab minimaalselt. Vahi aga! Natuke nukker on see, et mu trombotsüütid on laiskvorstid end taastootma, kõigutavad jalgu ja puhkavad veel. Sestap peab natuke veel siin pikutama. Aga kui nad virguvad, siis lubati homme välja!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvnG9pExhaugJ5mfHkrM4f5FTMPblIrJucDNqt9RoNWy2MhCru_eVMYpZdhASuDHjtYgt7L4v15cJU3L3w1HU2WEfeV0RUwIMmeXxNItsKhAt5-jfKWXOIiQTcVevszw86HCI7Vi_Xmo1Y/s1600/photo+2-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvnG9pExhaugJ5mfHkrM4f5FTMPblIrJucDNqt9RoNWy2MhCru_eVMYpZdhASuDHjtYgt7L4v15cJU3L3w1HU2WEfeV0RUwIMmeXxNItsKhAt5-jfKWXOIiQTcVevszw86HCI7Vi_Xmo1Y/s1600/photo+2-1.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Maris<br />
<br />
Ps. palun saatke hapukurki, olen nõus ka naiseks tulema. Või noh, seda enam ei saa. Toon siis midagi ilusat kaasa!<br />
Pps. Põetaja-Pauli teenused olid ka esmaklassilised. Ma leian, et kui tal praeguses ametis igav peaks hakkama, saab alati end haiglasse appi pakkuda;)<br />
<br />
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------<br />
Pôetaja ääremärkused<br />
<br />
Kui Maris 48h polnud peale poole banaani midagi hammaste taha saanud, tundus haiglasse sõit ja abi palumine vältimatu. Sõit lõpp-peatussese sisaldas 2 kiirabiautot ja kokku 10 erinevat voodiaset, kuhu patsient pikali sai vajuda. Hunnikutes paberied ja muidugi filmilik stseen kindlustusega suhtlemisest. Mingi Toivo ajas läbi väga katkendliku telefonisideühenduse esmalt, et kõik saab tasutud, siis valetab, et haigla ei aksepti nende garantiikirja ja lõppeks tuleb justkui kolmas pakkumine, et sõidame veel järgmisse hospitali, kuna see olevat liiga kallis. No mida veel?! Krt, kui Maris poleks vahepealsest imeravimist silmi lahti saanud, oleks nad pikalt saatnud. Aga no, kuna kohaliku raviasutuste hinnakirja silma ees ka polnud, siis tuli edasi liikuda. See viimane haigla on võrdlemisi ok. Ilmselt 80ndate lõpus, kui hoone ilmavalgust nägi, oli tegemist kirka ehitusšedöövriga.<br />
<br />
Õnneks on patsient tubliste kosunud ja hetkel trükin, pöial pihus, et homme siit välja kirjutatakse. Muidu pole ehk miskit, aga kogu menüü on läbi maitstud ja diivani asemel keeraks parema meelega voodis külge.<br />
<br />
P.<br />
<br />paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-64466035613385901892015-02-20T01:30:00.000-06:002015-02-20T01:30:04.401-06:00Om Swastiastu!<br />
<br />
Reisiseikluste kajastamine jäi viimatisest sissekandest pooleli Ubudist. Ja kuna sellest nädalake juba möödunud, oleks paslik armsale lugejale tagasivaate korras tehtust ülevaade anda.<br />
<br />
Huvitava kogemuse osaliseks saime Tirta Empuli nimelist veetemplit külastades. Tempel on rajatud ca 1000 a. tagasi ja pühadus seisneb suuresti puhtas vees, mis templisse ehitatud looduslikus basseinis end maapõuest välja ajab. Legendi järgi olla head ja halvad jõud siinkandis iidsetel aegadel rammu katsunud ning pahad olla häid mürgitanud. Selleks aga, et headuse eest edasi võidelda ja seedetrakti puhastada, olla üks hea jumal oma oda maase löönud, kust siis tänaseks seda head puhastavad vett pinnale pressib.<br />
<br />
Meie retk templisse algas hommikul koos kukelauluga (siinsed kirejad alustavad oma repertuaariga umbkaudu 6st), kui kohalik preester või posija Dewa meid hotellist peale võttis ja sihtkohta sõidutas. Varajane kellaaeg oli tingitud ennekõike sellest, et turistihorde vältida. Sõit pühariitusele oli juba omaette kogemus, sest sai kohaliku mehe suu läbi Bali elust ja inimestest kuulda. Näiteks neljast kohalikust sotsiaalsest kastist, mis oma olemuselt Indiale sarnanevad. Shudras, Wesias, Ksatrias ja Brahmins ehk talupojad (90%), kaupmehed, sõjamehed ja pühamehed. Väidetavalt tänapäeval see kastisüsteem karjääriredelil ja ameti muutmisel takistuseks ei saa, ent inimesed siiski teavad, kust nad pärinevad. Näiteks Dewa ise kuulub kaupmeeste kasti ning teenis algselt ka sellega leiba, kuid nüüd preestri ametit peab.<br />
<br />
Ja nüüd siis riitusest endast. Esimese asjana tuli end kohalike kombe kohaselt kangasse mässida ehk riietuda sarongi. Seejärel viibutas preestrihärra viirukiga, et pahad vaimu eemale saaks ja asusime kümblema. Kümblus nägi ette rinnuni basseinivees olles jooksva pühavee pähe laskmist ja pisut maitsmist ning näo pesemist. Just sellel pealaele suliseval veel pidi väge ja rammu olema ning kõiksugu ilmahädadele ravi leiduma. Pealaele ennekõike seepärast, et sedasi järjest kõik tšakrad lahti saada. Ja loomulikult kui tšakrad lahti, siis on õnn ja tervis iga kümbleja rinnus ning õuel. Meie energikakeskuste sujuvale avamisprotsessile andis oma osa ka üks kohalik madu. Või nimetagem uss, sest eks ta kodumaise rästiku mõõtu oli. Igatahes saabus see siug kusagilt kivide vahelt ja soovis hirmsasti meitega basseini tulla. Olukord oli pisut ootamatu, ent lahenes õnneks rahumeelselt, kui ussike mingi hetk veepinnale liugles ja siis pühamehe tekitatud lainetuse saatel läbi bassu ujus, et oma tegemisi järgmiste kivide all jätkata. Vat ei teagi, kas kohalik teadmamees püüdis valgeid reisuselle rahustada või olla ussindus seal veesilmas tõepoolest haruldus ja ka temale alles karjääri teine kohtumine.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM1zoigM5oWBhZTp8b2yqDDh8cTaVumJ3Laov3VAySYnBhG-QBNMVm8UItpu4_yJgy7VhZHxQT732EY2cD_zHk-j1OCh_U_DgdpmMvB2wV2poz2EdPtDxMdW11N4MjMzsmVlzC8FK_dODN/s1600/veetempel.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM1zoigM5oWBhZTp8b2yqDDh8cTaVumJ3Laov3VAySYnBhG-QBNMVm8UItpu4_yJgy7VhZHxQT732EY2cD_zHk-j1OCh_U_DgdpmMvB2wV2poz2EdPtDxMdW11N4MjMzsmVlzC8FK_dODN/s1600/veetempel.JPG" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tirta Empuli veetempel</td></tr>
</tbody></table>
Pärast veeprotseduure saime veel pisukese posimise osaliseks. Lisaks pandi riisiterad kolmanda silma kohale, rinnale ning mõni tera anti ka suukaudseks manustamiseks. Kui selle kõigega ühel pool, siis võis pilti teha ja ennast Facebooki täägida, sest nagu hiljem selgus oli preestrihärra seda võimalust varmalt ise kasutanud. Oh seda tänapäeva ilmaelu:)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfK5fI_CuvYlG_3LVnfghgRw58r5ar4joO763ofUlwoLy8FddgFyLzQ71yUjoMFCDhoJW1lml_GApuf9L3DuNULqp3qVvQ3yHTDmcYlkRpPIneZxK4AktbvBzzylUQ7LFSj38rF3yt3UdD/s1600/kolmas+silm.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfK5fI_CuvYlG_3LVnfghgRw58r5ar4joO763ofUlwoLy8FddgFyLzQ71yUjoMFCDhoJW1lml_GApuf9L3DuNULqp3qVvQ3yHTDmcYlkRpPIneZxK4AktbvBzzylUQ7LFSj38rF3yt3UdD/s1600/kolmas+silm.JPG" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Abikaas riisiga</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Vat ei teagi, kas tšakrad lahti ka saime, aga kindlasti oli see kümblus kargemat sorti vees ihu äratava loomuga ja no ussikogemus virgutas ka meeli:)<br />
<br />
Edasi pakkisime kompsud kokku ja sõitsime idarannikule Amedi kalurikülla. Kui nüüd faktiliselt päris täpne olla, siis lõplikuks peatuspaigaks järgnevaks neljaks ööks sai Bunutani nimeline asula. Lihtsalt Amed oli esimene kaluriküla siin piirkonnas, kuhu turism end hotellide ja restoranidega sisse seadis ja sestap on kogu 14 kilomeetrine rannariba Amedina tuntud. Siin tegelesime enneķõike päiksevannide võtmise ja einestamisega. Korraks saime ihud ka soolasesse vette kasta. Rannad on kivised ja musta liivaga, sest Bali kõrgeim tipp, vulkaan nimega Agung (3142m), mis viimati 1963 tuld sülgas, asub 30km raadiuses.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPBt-Gr_q2l2jqYsZEWaumKIRlX6XdzYFko5cAMpDkc8Ak2N-f-QU5nOuhTaVL_dXmkHrgnD1z9evUUw29M5_FzS8pPGATmcQgDjpQ5aQqtdDfOJvY6D8r_3Ic8UIJL0-prQxqjHpQvKNE/s1600/photo+1-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPBt-Gr_q2l2jqYsZEWaumKIRlX6XdzYFko5cAMpDkc8Ak2N-f-QU5nOuhTaVL_dXmkHrgnD1z9evUUw29M5_FzS8pPGATmcQgDjpQ5aQqtdDfOJvY6D8r_3Ic8UIJL0-prQxqjHpQvKNE/s1600/photo+1-1.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
Usina kehakinnitamise ja lebotamise vahele tuli mõte tutvuda ühe järjekordse templiga - Pura Lempuyang. See sai plaani võetud ennekõike seetõttu, et asus lähedal mägedes ja sinna jõudmiseks oli vaja astuda kirjanduse kohaselt 1700 trepiastet. Parasjagu selline tervisesportlase väljakutse, mida ilmset kodutrepis astmeid kogudes hulluks läheks. Mõeldud-mõeldud, rentisime rolleri ja asusime hommikul 8st teele. Tee peal saime aimu balilaste "päris" elust ehk väisasime külasid, kuhu hotellindus pole jõudnud. Tee oli nõnda kitsas, auklik ja mägine, et paar korda oli bensiinimootoriga suksul tõrkumismõtted peas ja tahtis vägisi matkahuvilised enne Lempuyangi jalameheks jätta. Suure meelitamise ja hellitamisega saime õnneks ikka kaubale ja jõudsime tunnikesega õige mäe jalamile. Matk oli tore, soe ja higistama ajav - taaskord pisut saunane tunne:)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilUGT1YROqPbW6LoizUcHOrbt9ZJIksi5k8qVTuWBasuUaSQa5jY58zUI67TlggWWWlY2v1zt-b99C1bWxgFiVY2MC9Bwyd56uFVzeb18yN0xP0aWU4xSAtXoysMJfIiM1kU4qss3pO9_H/s1600/photo+3-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilUGT1YROqPbW6LoizUcHOrbt9ZJIksi5k8qVTuWBasuUaSQa5jY58zUI67TlggWWWlY2v1zt-b99C1bWxgFiVY2MC9Bwyd56uFVzeb18yN0xP0aWU4xSAtXoysMJfIiM1kU4qss3pO9_H/s1600/photo+3-1.JPG" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nendest ustest edasi algasid 1700 trepiastet ülesmäge</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Pärast 2,5 tunnist kõmpimist taas alla jõudnuna ja infokeskuses pähkleid nosides, tuli üks giid meiega usinalt juttu puhuma. Omasõnutsi internetis väga kuulus mees ja tal olevat sõpru Euroopast ja Austraaliast. Oli au sellise kuulsa külamehega lobiseda:) Samal ajal liitusid meiega ka kaks kohalikku noort daami, kes meid modellipoose võttes huviga jälgisid.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-s6Wde6fNeEQW_NFKMAwqceX83qVUUrJdF-psdvP_5LznH8NO5J3Hw1A8AkZe-3D0VjNbROo7mMhkpL0CX5SvfBOsCgfRBrVJok6j7QRV4hApC7m5Ppom-OUUkdmUxLZKW6FapoQb6z1Y/s1600/photo+2-1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-s6Wde6fNeEQW_NFKMAwqceX83qVUUrJdF-psdvP_5LznH8NO5J3Hw1A8AkZe-3D0VjNbROo7mMhkpL0CX5SvfBOsCgfRBrVJok6j7QRV4hApC7m5Ppom-OUUkdmUxLZKW6FapoQb6z1Y/s1600/photo+2-1.JPG" height="320" width="239" /></a></div>
<br />
<br />
Olge terved,<br />
Paulpaul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-89930141829924071942015-02-13T01:30:00.001-06:002015-02-13T01:30:37.316-06:00Cuarenta y quatroTere taas,<br />
<br />
nüüd siis oleme jõudnud selle reisi lõpp-peatusesse ehk Balile. Seadsime end esmalt sisse siinsesse vaimumekasse Ubudi. Tegemist on popi sihtkohaga. Teisisõnu võib siin kohata nii läänemaailma pidulembelisi noori, Jaapani elu-läbi-kaamerasilma-jälgivaid keskealisi paarikesi kui ka igast ilmakaarest saabunud maa ning taevaga üheks saada soovivaid eatuid kodanikke. Viimati nimetatud grupp on spirituaalsete kogemuste otsingul olev punt,, keda on Balile hulgaliselt toonud ka proua Gilberti söömise-palvetamise-armastamise raamatu ja filmi üllitamine pool dekaadi tagasi. Balile tulles tuleb meel vabaks lasta ja olla valmis proovima miskit uut, millele koduses mugavustsoonis ehk nina krimpsutades "ei" ütleks. Niisiis oleme reisi esimestel päevadel usinalt selles vaimsuse ja tervenemise praktikate laines hullanud.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXbwSuCJPuBaLIYqtr5_zghADw7knkOS_4Fi2qRUQmjlbPoPoV6P1kN1AiaZkbaHahF-TaVvQOrpqaXKaQAiNKwr26TQ10UKCdloyQJym1DuVHenmdPPRIphuI4fhIrgf1vzCrV9B-3XfL/s1600/photo+3+(1).JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXbwSuCJPuBaLIYqtr5_zghADw7knkOS_4Fi2qRUQmjlbPoPoV6P1kN1AiaZkbaHahF-TaVvQOrpqaXKaQAiNKwr26TQ10UKCdloyQJym1DuVHenmdPPRIphuI4fhIrgf1vzCrV9B-3XfL/s1600/photo+3+(1).JPG" height="320" width="239" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tervitusi kohalikelt</td></tr>
</tbody></table>
Enne kui sisusse süübin, annan heale lugejale remargi korras teada, et läbisin vahetult enne reisi kodumaal (edukalt!) Marise algajate joogakursuse. Ikka selleks, et pisutki sellest võimlemispraktikast aimu saada. No ja nüüd siis saan kohe oma kogemuste listi täiendada ka ühe Bali joogatunniga. Alustuseks tuleb öelda, et tegemist polnud mingi kohaliku suurmehega, vaid prouaga meerikamaalt. Kindlasti muutis see kogu õhustikku ja olemist läänelikumaks ning polnud selline viirukihõngune habemikega ühes taktis praktiseerimine. Rahvast oli tunnis kõvasti - lausa nii, et sardiinitunne vägisi peale tükkis. Kodumaisele macholikumale blogilugejale sooviks siinkohal julgustavalt lisada, et meesterahvaid leidus joogaseltskonna hulgas vast lausa veerandi jagu. Tundus, et suurem osa painutas ikka enda jaoks ja võibolla mõni ka selleks, et jooga nii moekas tegevus on. Minusugusele algajale võimlejale oli tund ja kohalik kliima sedavõrd leemetama ajavad, et kohe kodune saunalaval olemise tunne peale tikkus. Selline mõnus ja soe ja higine:) Kogu selle pingutuse ja punnimise lõppfaasis juhtus aga ka väike ekstsess, kui selgus, et mu spordipesu ootamatult jalgevahelt järele anda otsustas. Probleemi sain piinlikusest punastamata klaaritud tänu augu särgiga katmise tehnikale.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigQATNMuwJk3UcD2WtKJHNOuCzL2l6F3fXKAAW5y5xkFJDIoYVzQeTmkc4w2oSdAgCYqyxBusB-CDL5mub5YfQiBTcszUL7yS5kdqpxEiwapa3zVQOwNp82Nq9mdKuSItTsaHEmUtXRlOT/s1600/photo+1+(1).JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigQATNMuwJk3UcD2WtKJHNOuCzL2l6F3fXKAAW5y5xkFJDIoYVzQeTmkc4w2oSdAgCYqyxBusB-CDL5mub5YfQiBTcszUL7yS5kdqpxEiwapa3zVQOwNp82Nq9mdKuSItTsaHEmUtXRlOT/s1600/photo+1+(1).JPG" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Balilase koduuks</td></tr>
</tbody></table>
Järgmine päev viis meid refleksioloogiaseansile. See siis nägi välja midagi sellist, kus üks kohalik vuntsidega onu jämedama sukavardaga tallaaluseid sudis. "No pain no game" oli tema mantra ja eks ta siis andis valusamatele puntidele ikka pihta ka. Korraliku koduse kasvatuse tõttu karjuma ei tihanud hakata, aga valust tõmblevaid grimasse sai kõvasti poosetatud. Päris täpselt jäigi mul aru saamata, miks ma mingi kepikesega veel põlveõndla kõrvale vitsu sain, aga ju oli mingi tsirkulatsioon pisut kehva. Või siis pisu rohkem kui pisu, sest kepisaamine tahtis silmad niiskeks võtta. "No pain no game" pole muidugi just minu lemmik-loosung, aga tänaseks on valu ammu unustatud ja saan juba kindlasti palju hoogsama vere- ja energiaringlusega edasi kepsutada:)<br />
<br />
Meiesuguseid toidunautlejaid erutab muidugi ka kohalik toiduskeene. Oleme usinalt kapsakrõmpsutamise ja rohkete puuviljade manustamisega tegelenud (kodustele südamerahustuseks, et tegelikult saab siin riisi- ja liharoogi ka tarbida, lihtsalt nad ei ole just ülemäära fotogeensed:)).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQQpaolBlY5yD6MSjCbCPwsNV-193n3xWnxdwDEu_54LhdRycGRfsUt8SfaDScFUL8qyduD_UjBa_9OL4o-84meuQ49Y2cDcaiYt7hh3wUvD32WcLQDTff3hyphenhyphenyXyaF6UYvk_M9R5FlRtTx/s1600/photo+2+(2).JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQQpaolBlY5yD6MSjCbCPwsNV-193n3xWnxdwDEu_54LhdRycGRfsUt8SfaDScFUL8qyduD_UjBa_9OL4o-84meuQ49Y2cDcaiYt7hh3wUvD32WcLQDTff3hyphenhyphenyXyaF6UYvk_M9R5FlRtTx/s1600/photo+2+(2).JPG" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kapsaeine</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Paul</div>
<div style="text-align: justify;">
Ps. Sattusime ühel õhtul ka balilaste rahvatantsuetendusest mööduma. Juutuubist saab meki suhu ja pildi silma ette: <a href="https://youtube.com/watch?v=9QE9Fp0OnBA">https://youtube.com/watch?v=9QE9Fp0OnBA</a></div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-38329755454664746332015-02-08T09:36:00.000-06:002015-02-08T09:38:45.432-06:00Cuarenta y tres<br />
Tere armas sõber,<br />
<br />
reisisellid on taaskord kodumaa tolmu (kui täpne olla siis lume) saabastelt pühkinud ja laia ilma rändlema läinud. Seekordne reisisiht on Bali saar Indoneesias, kuid sinna peaksime plaani kohaselt jõudma alles homme, sest tegime vahemaandumise Singapuris.<br />
<br />
Singapurist on jäänud tunne, et neil on siin ruumiga kitsavõitu. Linna ilmestavad õhtupimeduses lummavad panoraamvaated, kus kõik see majadepere end tuledesäras taevasse küünitab. Torne on palju, enamik erksas valguses ja vahvamad veel vilguvad või plingivad ka takkapihta. Tehnikavärk! Inimene tundub imepisike putukas selle kõrval, mis siia ehitatud ja taevasse kõrguma pandud on.<br />
<br />
Ruumipuuduse kohta on ka ilmekas fakt meie siiansest öömajast, milleks on kolmekordne nari. Tegemist pole mitte mingi lihtsa kasarmutüüpi lebolaga, vaid ka see on naride hightech - moodne kahene voodiboks oma riiuli ja lukustatava kapiga. Ja seda kõike meetrijagu kõrges boksis ja kokku kolmes kihis. Privaatsuse eest peaks varju andma kardinad, mis aga praktikas vaid ilutiluliluks kôlbavad.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixSQ-r3jVtdQpAKIyAGh5kKk8RdgewXm72c3_k4xwe9ChlaS1q81DbuXkauvTAOMZ_qVGUd1TtPIK-Dbjwc__FW13Iwsszv7DQcqzLGUX_KrzVkUJFE2s9Fn5X8PwTCUennZjVXj7zogtO/s1600/photo+2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixSQ-r3jVtdQpAKIyAGh5kKk8RdgewXm72c3_k4xwe9ChlaS1q81DbuXkauvTAOMZ_qVGUd1TtPIK-Dbjwc__FW13Iwsszv7DQcqzLGUX_KrzVkUJFE2s9Fn5X8PwTCUennZjVXj7zogtO/s1600/photo+2.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
Esimesel õhtul juhtuski pentsik ja pisut näotu seik. Olin meie kuudis aadamarüüs une ooteks valmistumas, kui äkki sahh! kardin eest tõmmatakse ja imestusega kuulen, et see ase hoopis sissetungijale kuuluvat. Kuna olin pisut ebasündsas olekus, saatsin kalli abikaasa asja klaarima. Selgus, et üks itaaljamaa neiu olla eelmine öö selles koikus une veetnud ja pisukese segaduse tõttu järgneva öö enesele teadmata mujal kardina taga mööda saatma pidi. Olukord lahenes sujuvalt, lihtsalt selgitamist oli pisut peale seda hetke, kus üks pool väitis, et egas ta väga midagi ei näinud ja teine pool kostis, et ega seal midagi uut ja üllatavat poleks kah näha olnud.<br />
<br />
Teise Singapuri päeva ja õhtu trampisime mööda linna ringi, ahmides endasse kogu suurlinna ilu ja võlu. Tegime ka mõned fotojäädvustused lisaks rohketele mälupiltidele.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw3AlfsSsHA1WUJRTWXPY_WHYN5v1f6CmFVeVfm2BSf6oct0R8WG9jheYmhDbeeIf88DhfRx8F4O8RiYP6jl9pMz5kExOjpw0q582th4GaCWjuIWhQ7ig12JNDMGLIuoBDsWqyAop2s6Nv/s1600/photo+4.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw3AlfsSsHA1WUJRTWXPY_WHYN5v1f6CmFVeVfm2BSf6oct0R8WG9jheYmhDbeeIf88DhfRx8F4O8RiYP6jl9pMz5kExOjpw0q582th4GaCWjuIWhQ7ig12JNDMGLIuoBDsWqyAop2s6Nv/s1600/photo+4.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYaYmpZUlhhHvAEN7LWkug9zKoh7eVh1ezBxClCzChjEMItjSZ9V60u3BSVUOP8p_7FUP91CcUudlgpDs8UT4szmAE-d1RUxYJeeQwGpTZcSeBTiOsFZf1INlxMhizCNexxoESOcral1eU/s1600/photo+1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYaYmpZUlhhHvAEN7LWkug9zKoh7eVh1ezBxClCzChjEMItjSZ9V60u3BSVUOP8p_7FUP91CcUudlgpDs8UT4szmAE-d1RUxYJeeQwGpTZcSeBTiOsFZf1INlxMhizCNexxoESOcral1eU/s1600/photo+1.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXi6WaGKy9mM4htpd4uer6VhwkO62_9I96cpz20YOcX7XNAaoveI9cEEk_xkkqdFoutwnBq_FhDMDxKHH3D7WSzAfs1JNcEktUgWBQuAshpgIIaNoq3u-wEQfXoWzx2UMDOpa2d1XaFhyphenhyphenF/s1600/photo+3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXi6WaGKy9mM4htpd4uer6VhwkO62_9I96cpz20YOcX7XNAaoveI9cEEk_xkkqdFoutwnBq_FhDMDxKHH3D7WSzAfs1JNcEktUgWBQuAshpgIIaNoq3u-wEQfXoWzx2UMDOpa2d1XaFhyphenhyphenF/s1600/photo+3.JPG" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
Olge terved,<br />
<div style="text-align: justify;">
Paul</div>
paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-49313023785453261352012-04-01T02:55:00.007-06:002012-04-01T03:04:45.374-06:00Cuarenta y dos<div style="text-align: justify;">No nii, olles nüüdseks juba mõned nädalad tagasi kodumaal, on paras aeg kokkuvõtete tegemiseks. Alustama peaks kindlasti sellest, et soe on (meie) inimloomusele kuidagi rohkem kontimööda ja eestimaine lumehang ei olnud saabudes ülemäära meelierutav. Ja ja suusasõbrad, usun teid, et ka sellel on oma võlu, kuid jätaks selle talvekuudesse ja hoiaks nüüdsest kodusele päikesele pöialt jaksu ja rammu kogumisel:)</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNM5Nu-zIZD4yYF1Jko00UKY3lXBbodkH_1caY-qPI1FFp3CyOXoqdBIKYue7-DwuQ3Z8NYeFSAFBTI-EOGUEOsqMOj-cVrs936FNFAOeE-GR0jt5oAv-yc0EDODa77_4rPvEtTO3_u1ai/s320/Tai+2012+307.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5726355171870597378" style="display: block; margin-top: 0px; margin-right: auto; margin-bottom: 10px; margin-left: auto; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px; " /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><br /></span></div><div> <div style="text-align: justify;"> </div> <div style="text-align: justify;">Reisu viimased 2 päeva olime Bangkokis. Kättesaadava kirjanduse põhjal ca 9 miljonile inimesele koduks olev linn pidavat oma keerukate tänavarägastikkudega olema peavaluks paljudele turistidele, kes sinna üüratusse linna hulkadena eksima kipuvad. Meiesugused julged reisusellid muidugi tahtsid ka seda ilmaimet oma silmaga näha, jalaga katsuda. Üldse mitte uhkustades tuleb tunnistada, et LP kaardisalv oli piisavaks infohulgaks, et ilusti-kenasti soovitud sihtkohtadesse jõuda. Nendeks olid siis erinevad pühamud ja turud ja Hiinalinn ja muud atraktsioonid.<br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLhikgH2z2GBUQhV7oZpNOEjEp-ng2TvQ4eOFZkLYdsQ0ShsdgfyPf6Z5gJLdCvplMhl2qrM5x8-7u385-ZK6q2FZuQL0HArbFBYFwGM0jsks8oPZZA5Xtw1VYQ2AOCw6KM0NY0_4jXtgm/s320/Tai+2012+573.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5726354761489705714" style="display: block; margin-top: 0px; margin-right: auto; margin-bottom: 10px; margin-left: auto; text-align: center; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px; " /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><br /></span></div> <div style="text-align: justify;"> </div> <div style="text-align: justify;">Templitest oli meeldejäävaim kompleks Wat Po, kus pikutas lamav Buddha oma täies ilus. Seda ilu oli eksponeeritud 43m pikkuselt ja 15m kõrguselt. Alahindamata kohalike taide usklikke kalduvusi, arvan, et selle härra näol oli tegemist ehk liigagi grandioosse ettevõtmisega. Peesitav kõigevägevam oli nii pirakas, et turistihordidel oli keerukas teda kogu ilus ühele kaadrile saada:) Pingutasin minagi ja parim klõps on siin.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEislhNvaKz60O9upV7LyiqdoiOjkxW_c7Mb79rUoPPq3XuK0xIxMxA9Tmc2pxUdG3jS-nGWD5nEh4OCGcWy7N2HK2WYh_NFcl8TUtOFADgdXOhs7xYKEpbn2utNyr5TwwijplShIgkTKoON/s320/Tai+2012+537.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5726355036584794818" style="display: block; margin-top: 0px; margin-right: auto; margin-bottom: 10px; margin-left: auto; text-align: center; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px; " /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><br /></span></div> <div style="text-align: justify;"> </div> <div style="text-align: justify;">Üldisemas plaanis on taid väga sõbralikud ja viisakad. Huumorimeel on neil kindlasti täitsa olemas ja õiges kohas. Naljad võivad kohati kasina inglise keele oskuse tõttu jääda küll Juku anekdootide tasemele, aga nad üritavad ja neil endil on hirmus hea meel sellest, kui nendega keskustellu laskuda. Turvalisuse pärast ei pidanud hetkekski muret tundma. Näinud-käinud reisisellidena me kindlasti oma rahamärssi liialt ei eksponeerinud, kuid samas polnud ka kordagi varahimustavaid silmi endal tunda nagu seda tihti Lõuna-Ameerikas juhtus.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div> <div style="text-align: justify;"> </div> <div style="text-align: justify;">Ilmselt on iga maarjamaalane kuulnud kirjandusgigandi Ernesti öeldut, et igas sadamas leiduvat vähemalt üks eestlane. Sellest vallast siis ka lõpetuseks kaks pikantset seika. Esimene neist Chiang Maist, mis tõele au andes pole küll sadamalinn, kuid peitis sellegipoolest enda kõhus mõne kodumaist keelt kõneleva valgenaha. No ja mitte lihtsalt mingeid eestikeelt kõnelevaid kaasmaalasi, vaid lausa minu kursavenna TÜ stuudiumi päevilt. Iseenest täitsa kohmetuks tegev olukord, kui ükshetk märkasin, et G ka turulettide vahel oma kaasaga ringi tukerdas. Ega's midagi. Tervitasime viisakalt ja avaldasime imestust maailma suuruse üle. Teine juhtum oli Ko Lantal, kui ühes hotellis kogu oma tagasihoidlikkuse juures ei suutnud ma kuidagi ära hoida üht aevastust, mille peale mööduja mulle viisakalt "Terviseks" poetas. Reageerisin kombekohaselt ja vastates sulaselges kodukeeles "aitäh", suutsin heasoovlikule tädile peaaegu roosi ehmatada;)</div></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVY2MUfzcI1_Y0s01TOg87DkGySWeF4fBLAZuTVza1nfjMKdfheoy7oqCFBJdMW2c-0Ld-p7f_TXLLykW1v8qAHBYGuoO9bmbiIuqnw0l6skdHbxyqt7cUMo0PG9s3ZgyE24fRGYLkiz6l/s320/photo%252826%2529.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5726355400169914962" style="display: block; margin-top: 0px; margin-right: auto; margin-bottom: 10px; margin-left: auto; text-align: center; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px; " /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(0, 0, 238); -webkit-text-decorations-in-effect: underline; "><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">seiklemisteni,</div><div style="text-align: justify;">P.</div>paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-5456646567014500222012-03-11T07:43:00.004-06:002012-03-11T08:21:01.056-06:00Cuarenta y uno<div style="text-align: justify;">Mineva kord sai l6petatud sellega, et Kata ranna kuri p2ike tegi meile pisut liiga ning nahav2rv muutus kenalt jumekaks (loe: punaseks). Sestap tegime enne edasist reisi yhe taastumisp2eva ning seej2rel suundusime edasi Ko Lantale. Esmalt oli m6te m88daminnes ka Di Caprio Leonadro "The Beachilt" ehk Phi Philt l2bi p6igata, kuid kohkununa ohtratest turistihordidest, j2tsime selle yrituse vahele ja seilasime kohe j2rgmise paadiga otsejoones sihtpunkti. Ylevaade olukorrast on ilmselt see, et siin on tore... ;) hmm, siin on tegelikult ikka v2ga m6nus. Inimesi on meeldivalt v2hem (muuhulgas ei ole kohanud yhtegi l2rmavat Andrjuushat) ja enamus kaasteelisi on sallisahistajatest skandinaavlased, kes eriliste etteastetega k6rva ei kriibi. Selgituseks, et me pole tegelikult rassistlike kalduvustega ja omame v2ga meeldivaid vene rahvusest s6pru, aga Phuketis kohatud m6ned seltsimehed olid .. ysnagi ebameeldivad.<br /></div><div style="text-align: justify;"><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtb_n3kaYWRcSmcMh3ZwZZTZa86BdAg5J4CgBaFwwz-1EVwYBkFvRVwWFzobhivsBm7Yf25qbciEbUN3dtoUC-tcfHOj5COxvyrTSZZYxewT-hQbbkl1B9nh94p8esC97umElhGP_Y7MCM/s1600/DSCF5811.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtb_n3kaYWRcSmcMh3ZwZZTZa86BdAg5J4CgBaFwwz-1EVwYBkFvRVwWFzobhivsBm7Yf25qbciEbUN3dtoUC-tcfHOj5COxvyrTSZZYxewT-hQbbkl1B9nh94p8esC97umElhGP_Y7MCM/s320/DSCF5811.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5718644165569716258" border="0" /></a><br /><br />P2evad kulgevad m6nusas rannatamise ja s88mise rytmis. Sinna vahele ka rolleriga saart pidi tuuritamist, lugemist ja kreemitamist. Jah, just. V2ltimaks teistkordselt samale rehale astumist oleme usinalt UV faktor 30 kasutajateks hakanud. P2ike on siinmail ilmselt k2redam kui kusagil varem kohatu, nii et p2iksekaitsevahendite ja pisukese pilvitusega oleme julgelt p2iksevarjude alt v2lja pugenud ka oma s22ri tuunima.<br /><br />Reede 6htul nautisime kohalikku kultuurielu tippsyndmust ehk Lanta Lanta 9ndat festivali (Kreisi Raadio s6pradele k6lab selle yrituse nimi sarnaselt ehk Oja Peetri sketsiga mootorispordi s6pradele, kus Oja ajakirja "Mootorid ja Mootorid" kaanepoisina sisuka intervjuu andis), aga 6nneks v6i 6nnetuseks polnud siinne pidu6htu yldse selline huumorinurk, vaid tegemist oli ikka t6simeelse kohalike rahvatantsus6prade kokkutulekuga. Olime aulises esireas ja tegime tantsumemmedest ka m6ned ylesv6tted.<br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7edB-gOMtoWC-yHd5FzjQP6QWPvjcEE87zwAbJ9qOpc8_-g2GCwNlTpuFIcWW93mgDMRMzW84VA4JB8yEh4sdIlAnzttZrtY4l5Mcd6ohClKhY0Fdr4BuPSHvYVZtGbqYmTKjmePDzBok/s1600/DSCF5707.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7edB-gOMtoWC-yHd5FzjQP6QWPvjcEE87zwAbJ9qOpc8_-g2GCwNlTpuFIcWW93mgDMRMzW84VA4JB8yEh4sdIlAnzttZrtY4l5Mcd6ohClKhY0Fdr4BuPSHvYVZtGbqYmTKjmePDzBok/s320/DSCF5707.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5718643949773101634" border="0" /></a><br />Ja t2na saabus selle reisi ilmselt eredaim hetk - p2evane v2ljas6it Ko Rokile. Tegemist siis Ko Lantast veel l6una poole j22va saarega, mis kuulub koos l2hedalasuva saarestikuga kohaliku rahvuspargi koosseisu. Ko Rok oli imetabane eesk2tt seet6ttu, et see on puha asustamata (v.a kohalikud rangermanid), samas on sealsed rannad valgemast valgema liivaga ja korallid ning mereelukad snorgeldamishuvilistele h6lpsasti nauditavad. Tegime taas jagamiseks fotosyydistuse;)<br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCEuY9X6Frg80UZ4klhTFMJ2tyOOnL7hbvlyLF3tlPuNOMYVVS-9r3mOKckG0a_Lw9zxOIXRNU5Ran68gip5h7rKJW8vUKOhAXGbiqwD9pj7uwfiXzGWSLRl9HmY2ZgSPlQf3yPvSrKXk3/s1600/DSCF5756.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCEuY9X6Frg80UZ4klhTFMJ2tyOOnL7hbvlyLF3tlPuNOMYVVS-9r3mOKckG0a_Lw9zxOIXRNU5Ran68gip5h7rKJW8vUKOhAXGbiqwD9pj7uwfiXzGWSLRl9HmY2ZgSPlQf3yPvSrKXk3/s320/DSCF5756.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5718644077935240978" border="0" /></a><br /><br />Homme on veel viimane p2ev siinsetel liivadel ja edasi lennutame end Bangkoki Skytraininga s6itma ja hiinalinna kaema!<br /><br />Paul<br /><br /><br /></div>paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3954010951849202501.post-67062176464704695702012-03-02T00:32:00.009-06:002012-03-02T01:33:51.827-06:00Cuarentatervitused punanahkadelt!<br /><div style="text-align: justify;"><br />n2dalaga on palju uusi p6nevaid seiklusi aset leidnud, mistap asun usinalt neid yles t2hendama. esmalt tahaks j2tkuvat imestust avaldada siinse kaubanduse yle - p6him6tteliselt on saada k6ike, mida oskad ette kujutada ja v2hemalt p6hjapoolsemates provintsides on tegemist ka imeodavate hindadega. n2iteks saab 160 bahti eest kaks paari 2gedaid haaremipykse v6i 50 bahti eest taldrikut2ie jalustrabavaid kevadrulle. h2mmastav! ja turul tasub tingida (tegelikult meile tundub, et myyjatele on see nagu v2ike meeldiv flirt, milleta ostlemine poleks yldse niiv6rd p6nev), sest kui myyjat2di esialgne hind on n2ituseks 400B, siis peale kauplemist v6ib v2ljavalitud toote omanikuks saada lausa kaks korda soodsama l6pptulemusega. sellest johtuvalt oleme siin pisut ostlemislainel olnud ja yhtlasi m6ningast kahetsustunnet evinud, sest "nii palju" kraami sai kaasa pakitud (selgituseks, et tulime kahepeale yhe seljakotiga:)).<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqKpEJoRnvdZPfVJpKAixRxl7ZEgyRRsee0DxtBICL0WhMyQvk880u2887bSSxl6hzF1fGL0KgoAYej7VQVRvNlt3igcaA7XusH0yah67C64iOfte62BL7n4kQHmf5_5wd0McNwSKcA5VD/s1600/Picture+028.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqKpEJoRnvdZPfVJpKAixRxl7ZEgyRRsee0DxtBICL0WhMyQvk880u2887bSSxl6hzF1fGL0KgoAYej7VQVRvNlt3igcaA7XusH0yah67C64iOfte62BL7n4kQHmf5_5wd0McNwSKcA5VD/s320/Picture+028.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5715199074244092818" border="0" /></a><br />loomulikult on kogu pakutav kaup ehe ja algup2rane. saab Gucci ja Vuittoni kotte, RayBani ja Chaneli p2iksekaid ja k6ike muud h2davajalikku, mida hing ihkab. t2navatel on end yles seadnud r2tsepmeistrid, kes on klaasi taha v2lja pannud ylikondade n2idised a la Armani v6i Hugo Bossi l6ige. muarust on see t2itsa armsalt neil tehtud siin. v6tab naeratama kyll.<br /><br />rohketest massaaziv6imalustest ei saa ka mitte vaiki olla - olen siiani proovinud Tai kondiv22namist, jala-, 6lgade- ja peamassaazi ning muidugi kalan2kitsemist. viimase puhul on tegemist v2ga k6ditava teenusega, mis n2eb v2lja nii, et sirutad oma valged varbad akvaariumisse, kus aplad kalapoisid neid n2kitsema asuvad ja yritad siis kilkamist hoolega tagasi hoida. l6bus!<br /><br />transporditeenused on siinpool maakera m6neti sarnased L6una-Ameerikas kogetuga. tuk-tuk ja kohalik pirukakastitransport on olnud meie peamisteks liiklusvahenditeks. samas ei maksa unustada ka rolleriga s6itmist, mida kohalikud ise peamiselt eelistavad. eks tahtsime meiegi moega kaasas k2ia ja proovisime asja. esialgu sai v2he arglikumalt siin ringi kolistatud, aga vilumusega tekkis julgust juurde ja l6ppkokkuv6ttes k2isime abikaasaga yhel 6htul rolleriga lauas linna peal h2ngimas. see tundus kuidagi liiga naljakas, et seda vahele j2tta, nii et selles kastis on meil ka nyyd "tehtud" m2rge.<br /><br />Chiang Mai on kultuurilembelistele hea stardipaik, sest sealt saab igasugu p6nevaid matku ja ettev6tmisi korraldada. me andsime end muidugi kokanduskursustele yles, mis kujunes 22rmiselt meeleolukaks ja k6htut2itvaks syndmuseks. seltskond oli muhe, toidud keelt-suust-viivad ja ilm loomulikult meelt paitav. pildil muideks on hommikusel turutiirul yles v6etud konnanylgimise protsess. iiik!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghsEogjGqx8lUuxtIzOPiGKgHw0dlXDdx4A57oN9Pc2SXQv4fZlSm9Tr5N2ukvF7fCQW6bJe_ZbcTtaTPWCRVBV3beo3E_XeNHu_4dVyjpJOAGhy4KPRPTPCnFrCkG8FQSjZoDVl13ATT0/s1600/Picture+004.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghsEogjGqx8lUuxtIzOPiGKgHw0dlXDdx4A57oN9Pc2SXQv4fZlSm9Tr5N2ukvF7fCQW6bJe_ZbcTtaTPWCRVBV3beo3E_XeNHu_4dVyjpJOAGhy4KPRPTPCnFrCkG8FQSjZoDVl13ATT0/s320/Picture+004.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5715197352740584466" border="0" /></a><br />meie viimasel 6htul Chiang Mais koperdasime j2lle turul ja n2gime yles vuntsitud ladyboysid, keslahketl tasuta kabareed vaatama kutsusid. no kuidas me saaksime sellisest ahvatlevast pakkumisest 2ra 8elda:P (t6ele au andes oleks abikaasa hea meelega sellest yritusest loobunud, aga minu uudishimu ei andnud kuidagi asu, nii et naispoole v6idukal juhatusel liikusimegi seda ilmaimet kaema). ohsapoiss! kultuurielamus missugune! osad h2rrad olid end ikka v2ga h2sti 2ra maskeerinud, nii et t2naval ei oleks ilmselt osanud kohe arvatagi, et meesterahvastega tegemist. teine osa olid j2lle niiv6rd kandilised ja yldse mitte naiselikud, et nina kippus tahtmatult kirtsu minema. aga huvitav ja pisut ehk shokeerivgi oli kogu see kabaree kogemus kyll.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqybZK3RfvUFxTzoqdEdVvxHz-kdxllb8vOAW1hZpF-L6tSrr6ipBeiuw0guPJIH9sWTMOyquXS7pvKUXoiJiOMu7vq7fpfoRwzGu73eYcZtjw4u_jKV-ZYQtaOcBEB6WQ0DGDBYL4XqvS/s1600/untitled.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 182px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqybZK3RfvUFxTzoqdEdVvxHz-kdxllb8vOAW1hZpF-L6tSrr6ipBeiuw0guPJIH9sWTMOyquXS7pvKUXoiJiOMu7vq7fpfoRwzGu73eYcZtjw4u_jKV-ZYQtaOcBEB6WQ0DGDBYL4XqvS/s320/untitled.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5715197777491106386" border="0" /></a><br />paar p2eva tagasi pakkisime kotid ja lendasime kohalikesse l6unaosariikidesse (teisis6nu Phuketisse), kus koondusime perekond U. ja S.-ga ehk kallite s6pradega kodumaa pinnalt. igatahes asusime abikaasaga eile l6puks projekti "p2evitamine" juurde ja noh. khm. k6rbesime 2ra. liigne agarus on.. punetavad palged. rehabiliteerume t2na konditsioneeride l2heduses ja tubastes tingimustes. eks oligi aeg k6iki kaasataritud raamatuid lugema hakata;)<br /><br />l6ppu veel yks pilt sellest, kuidas P. sitikatega maiustab.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxa0cgn3EX5Bxu4QkARTAK7H8FduLW08r97Iqxb2jdndouUOCEmtOgXjQSGETyEVcx21lgAhgK1sVYy9Yra7t6puupqR6XLVhbn4cN647X9WkU7T1PpuviDE2fupvDbuDQm2_-l-tvPkpV/s1600/Picture+010.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxa0cgn3EX5Bxu4QkARTAK7H8FduLW08r97Iqxb2jdndouUOCEmtOgXjQSGETyEVcx21lgAhgK1sVYy9Yra7t6puupqR6XLVhbn4cN647X9WkU7T1PpuviDE2fupvDbuDQm2_-l-tvPkpV/s320/Picture+010.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5715197576546626482" border="0" /></a><br />palju kallistusi,<br />.m<br /><br /></div>paul ja marishttp://www.blogger.com/profile/08050866372360823636noreply@blogger.com2