veintidos

Buen dia Arhentiina veiniv2ljadelt ja shokolaadipoodidest!

Juba n2dala on tublide r2ndurite meeli ja keeli paitanud kohalikud delikatessid, p2ikeselised p2evad ja imekaunid maastikud. Santiagost viis 88buss meid Mendozasse, peenesse veinimekasse. Ei lasknud meiegi end pikalt veenda, vaid v6tsime rattad ja tuhisesime juuste lehvides m88da Maipu veinih22rbereid ning mekutasime poole p2evaga yheksat erinevat m2rjukest. Igale maitsmisele eelnes muidugi tubli annus ajaloo- ja tootmisprotsessi-tutvustust, aga kuna enamus veinituuritajatest on nooremapoolne kontingent, siis see osa paljudes "yllataval" kombel erilist huvi ei 2rata. N2ituseks kalpsasid yhed Shveitsi veinihuvilised istanduse uksest sisse ja kysisid otse, kas veini juba saab maitsta:P Ausad v2hemalt! (meie loomulikult austasime kohalikke traditsioone ja pidasime ajaloost lugu ning olime ryype ootamisega kannatlikumad:))

22rmiselt glamuurne oli v2nderdada Maipu oliivisalude ja viinamarjaistanduste vahel. Meil kui valge veini s6pradel, on Arhentiinas tiba keeruline elu, sest kohalikud on veendunud punase jumalatejoogi austajad. Veinigiiditshikid ytlesid, et ca 80% aastasest veinitoodangust on punane ja ekspordiks tarnitakse kogu massist ainult 30%. Kivipallur Jyrto s6nade kohaselt pole yksi pudeli 2ra tarbimine suur veinis6prus, vaid joodiklus:).

Mendoza oli ka hirmarmas. R2ndurite rahapaun tyhjeneb siin kyll nagu n6iav2el, aga me ei kurda:) Lisaks veinile on Argentiina tuntud kui steigi- ja lihamaa. Need numbrid mulle nii h2sti meelde ei j22nud, aga muarust ytles yksildase planeedi raamat, et tubli argentiinlane tarbib aastas ca 70kg lihakraami.. Lihapelgur nagu ma olen, tundub see 66vastavalt suur number. Kuigi t6ele au andes pean ytlema, et tegelikult on restoraanides pakutavad lihak2ntsud maitsvad ja nii pirakad, et me peame h2rra P-ga l6hkiminemise v2ltimiseks tihtipeale yhte portsu jagama.

Mendozast veeresime (jaa, kallis lugeja - veeresime, mitte kolistasime! Teadmiseks, et siinsed bussid on yberpeened - konditsioneeritud, ilusad poisid pakuvad kyppareid v6i v6ikusid, patju-tekke jms. uskumatu!!!) mitme 88bussiga Barilochesse, mis peaks kirjanduse j2rgi olema justkui shokolaadilinn ja maailma parima j22tise pelgupaik. Nujah. Mulle, kui teada-tuntud shoksis6ltlasele on see muidugi raske katsumus:) Head kraami myyakse iga nurga peal niiiii paljudes variatsioonides, et mul hakkab pea ringi k2ima! Kodune Kalevi kommipood on nende k6rval kukimuki.

Ja selle j2ta koha pealt j22n ma eriarvamusele ning oma h22le annan hoopis Santiagos pesitsevale heladeriiale Bravissimo. Kysida tuleks sellist toodeta nagu tres leches. Hissand, milline 6ndsus!

Praegu peame plaani Patagooniasse minekuks, nii et varsti tuleb karupyksid j2lle v2lja otsida ja pingviinidele tere ytlema minna;)

lehva,

maris ja paul

veintiuno

Eelmine kord kui reisijutustus pooleli j2i, t2itsime oma k6htusid hea-paremaga La Pazis. Kui k6ik peenemad restoranid l2bi tuuseldatud, liikusime edasi Boliivia kuuldavasti k6ige kaunimasse linna Sucresse (muarust ysna sympaatne kant, kuid hr P oli v2he valivama meelega) ja sealt Potosisse. Viimase n2ol on tegemist h6beda- ja muu maagi kaevandusest rikkaks saanud linnaga. Ytleme nii, et see suur rikkus ei olnud esmapilgul kohe hoomatav, kui bussijaamast 6udne lehk ja vaesus silma hakkas.. Ilmselt suurimaks elamuseks oli kohaliku kaevanduse kylastamine, mis ei olnud mitte muuseum, vaid praeguseni t88tav institutsioon. Minu jaoks oli k6ige 6udsem ja 66vastavam, millistes tingimustes kaevurid ka praegu t88tavad - nagu LP kirjutab, siis ei ole suurt miskit muutunud peale koloniaalaega. Sisuliselt t2hendab see seda, et mehikesed lykkavad k2rusid pudrust saadud j6uga ja surevad ysna lyhikese perioodi jooksul (10-15a) myrgistesse silikooni vmt gaasidesse. Ja siis on kaevanduses sees mingid jumalakujud, mida nad kummardavas k2ivad ja millele suitsu+alkoholi n2ol andameid viivad.. Oijah. Kriipi muarust. Ma ei ole kunagi arvanud, et ma eriti klaustrofoobiline olen, aga seal k2ikudes tekkis kyll tunne, et tahaks tagasi v2lja:) Siin on yks v2gev vaade kohalike jumalale ja kollastes yrpides turistihakatistele:

88bussiga kolistasime Uyunisse, kus asuvad maailma k6ige popimad soolav2ljad. Meie kangelaslikest bussis6itudest on kallil lugejal t6en2oliselt juba kergekujuline allergia, aga see reis oli kindlasti yks meeldej22vamaid kogemusi. 2rkasin umbes 2-3 ajal selle peale yles, et olin peadpidi laes ja naaberpingi mutt kriiskas espanjoolikeeles mingeid 2rritunud lauseid. Tundus, et olime teelt k6vasti v2lja s6itnud ja kuskil padrikus, aga kuna keegi midagi ei seletanud ja mootorid v2lja lylitati, siis magasin sydamerahus edasi kuni hommikul taas mingi ime l2bi liikuma hakkasime. Kusjuures me ei saanudki teada, mis selle bussiga siis juhtus, et me mitu tundi v6psikus pidime passima:)

Uyunist. Ma arvan, et ma ei liialda kui ytlen, et soolav2ljade ja -j2rvede puhul on tegemist senikogetust k6ige omap2rasema loodusega. Maailmagruuvi oli s6ita autoga l6pmatusse:) Kuna tegmist taaskord tuurimeeste poolt pakutava teenusega, sattusime yhte autosse kahe brasiillase ja hollandlasega. Kui esimesed olid ysna adekvaatsed, siis hollandimaa kodanike n2ol olime sattunud aga k6ige imbetsillimate (see on peaaegu s6na, eks:)) ja ebaintelligentsemate inimeste otsa, keda siinse reisi jooksul kohanud oleme. Mitte et Eesti mitteteadmine oleks eurooplase jaoks just must, aga kui sa ei tea ka Soomet ja Rootsit, kuulad tr22nsi ja ajad suust rumalusi v2lja, siis ma ei pea vist rohkem kirjeldama. Olen jah vastik ylbik, aga no mis sa teed.

Peale soolav2lju transporditi meid v2ga armsasti Tshiili piirile, kust j2tkasime s6itu l2bi turistil6ksu San Pedro de Atacama kohalike suvituslinna La Serena poole. Yle pika aja tarbisime m66dukates kogustes p2ikest ja j22tist. Hetkel sahistame susse Santiagos ja n2dalal6pp n2eb ette viimase riigi, Argentiina vallutamist. Siin on nii.. teistmoodi. Kui yle piiri j6udsime algasid asfaltteed, inimesed k2ivad normaalsete riietega, vein on sigaodav (hakka v6i joodikuks) ja yleyldse elu lill. Korralike s88gituristidena oleme muidugi kohalike kalaturumeestega juba vanad s6psid ja soetanud neilt karpe, krevette ja miskit huvitava nimega (reyneta) kohalikku kala. K6ik oleme 2ra ka tarbinud. Jube n2mma on. S88dikud, noh:)

Ma nyyd j2lle p2iksele kylla.

tsau, Eesti!

m

veinte

Oleme kallile lugejale v6lgu loositavad p6lvikud ja vastuse kivikysimuse kohta. Esmalt soovime t2nada vapraid nupumehi, kuid p2ris 6iget vastust ei tulnud ka Kivitriinult;) Horacio kujutlusv6imele kohaselt on kivil kujutatud iidne inkamehe n2gu (vasem triip kujutab justkui silma ja parem suud), kuid eriti teravalt toonitati meile asjaolu, et inkal kokalehed p6ses on. No vaadake ise, see on ju ilmselge!

Igatahes igatahes ei maksa p2id norgu lasta, sest proovimine on pool v6itu ja julge hundi rind on haavleid t2is (sel korral siis jalad p6lvikuis) ehk et korraldame p6lvikutele lohutusloosimise! Auhinnalisele kolmandale kohale tuli Annelisander Harju KEKi meeskonnast. Aplaus! Sellest j2i kahjuks aga v2heks, sest kybarast hyppas v6itjanimega v2lja M6igu KEKi esindaja Mart. Palume auhinnale j2rele tulla! (hetkel veedame aega Tshiilis, nii et kui kiirustada, saab need Santiagost k2tte:) Kui pole mahti kauget reisi ette v6tta, tuleb see suusatalv ilma nende s22risteta l2bi ajada ja aprilli oodata, mil reisiseltskond kodumaapinnale naasma peaks).

orgkomitee esimees Paul ja peasekret2r Maris

diecinueve

Huayna Potosi 6088m!

1.p2ev - Saime hommikul 9st tuuripakkuja juures kokku, et pakkida varustus ja kohtuda giidi, koka ja autojuhiga - see siis oli meeskond, kelle toel pidime tippu ehk 6088m j6udma. 2,5h autos6itu La Paz'ist ja j6udsime esimesse baaslaagrisse 4700m peale. P2rast l6unat tegime liustikul t2isvarustuses treeningu, kuid v2idetavalt polevat meil neid k6iki oskusi tipu vallutuseks vaja - no nii elu teiseks juhuks vajalik oskus seljuhul:) Igatahes oli maru!

P2rast 6htueinet selgus, et peale meie on oma giidiga tippu pyrgimas ka 2 taanlast. Yks neist oli aga Vana-Kurja M2ehaiguse kyysi langenud. Kurjast vaimust vaevatud poisil pea l6hkus koledal kombel ja sisikond tahtis oksendades v2lja tulla. Me hoidnud tasa ja targu kaugemasse nurka, aga ei midagi. Egas isand M2ehaigus kysi, hakkab aga ausa inimese ja 6ige h6lma samamoodi. Eks ma Marisele 8elnud, et seda ukse kraapimist ja kerget ulgu oli enne taanlase ukse paotamist kuulda kyll, aga kus sa sellega, rumal riskiinimene ikka peab kohe uudishimulik olema ja kurja majja laskma. No n2ed nyyd siis palk k2es ja h2da kaelas. 88 m88dus meilgi pead valutades ja tunnikese kaupa magades.

2.p2ev - Kui hommikul 7st magamiskotist v2lja pugesin, l6hkus pea nii kurjalt, nagu oleks taas v6eramaa v2gijoogiga ihu nuhelnud. S88ki hommikul ei pruukinud kumbki, kyll oli abiks tassike paar vana head kummeliteed. 8st alustasime t6usu teise baaslaagrisse, mis asus 5150m peal. Eeldavalt pidi kogu yritus 2,5 - 3h aega v6tma. Retk oli kivine ja kohati n6lv nii j2rsk, et pidi k2e kalju kylge ronimiseks appi v6tma. Vuntsi v6ttis aga muigama, kui juba p2rast 1,5h tulekut oodatud majake paistis. Oi seda Maarjamaa poegade-tytarde sitkust ja tublidust! Edasine p2ev m88dus magades, syyes ja magamist yritades. Ei tea kas kiire tulekuga t6mbasime M2ehaigusel eest v6i mis, igatahes oli mul tervis ysna hea, Maris nii nibin-nabin. P2eva peale pudenes II baaslaagrisse veel 4 tippu ryhkijat - prantslane, jaapanlane ja poolakate tandem.

3.p2ev - Kell n2itas 00:15 kohalikku aega, kui giid hommikueinele ja kokaleheteele kutsus. Maris vaeseke oli seks ajaks ysna hullus peavalus ja paistis p6durik v2lja. Aga n2e, puhta tahtej6u pealt tirisime ikka m6lemad vatid selga ja botikud jalga. 01:25 astusid eelnimetatud turistid nagu 7 p2kapikku koos oma giididega esimesed sammud tipu suunas.

Olenevalt ilmast ja inimestest on plaanitav tippu j6udmise aeg 5,5 - 7h. Tammumine oli raske ja tuim, kokalehte p6ses l2tsutades. Ca 4:30 paiku saime giididelt teada, et oleme graafikust tublisti ees ja vanad hakkasid ise piduriteks, et me liialt enne p2ikest yles ei saaks. Kuna kylm aga hakkas kondi kallale, siis pikka puhkust ei nautinud. Nii et ca 5:30 olime riburada tipus (v.a poolakad). Oli pime, kylm ja k6le! Aga mis peamine "tehtud!" kui tsiteerida kodukandis "au" sees olevaid kogukaid kodanikke.

Maris on mul hiiglama tubli ikka!!!

paul

Pauli ilukirjanduslikule kokkuv6ttele lisaks tahaks prl vapperhiir ka veel natuke s6na v6tta. No kasv6i n2ituseks selles osas, et kuigi see k6ik k6lab jube kaunilt ja vahvalt, siis tegelikult oli see p2ris trikikas. Ausalt. Aga nyyd on endal muidugi jube uhke olla:)

Trikikuse t6estuseks on ilmselt ka esimesel p2eval laagrisse j6udes kohatud laused m2elt tulnud meeskodanikult, kes meile julgustuseks poetas, et "it's the hardest thing I have done in my life" ja "it was so tough that I cried". Ehk et kui ma enne seda retke algust kahtlustasin, et 2kki ma ei saa sellega hakkama, siis peale neid 6hutusk6nesid tundus asi p2ris kole:) Esimene 88 olin veel hirmus hakkaja ja tundsin m2ehaigust p6devale taanlasele kaasa. Nagu P enne kirjutas, siis suutsime ise m6ne tunni kaupa magada ja puha. Teine p2ev oli mul peale 5200m peale t6usmist nii keff olla, et ma ei jaksanud ei syya, juua ega magada. Syda oli paha ja pea valutas. 6udne kolepaha. Umbes 10 minutit enne 2ratust (s.o siis kesk88l) olin ysna veendunud, et j22n ylesronijatest maha, aga ei tiagi, mis jonn sisse tuli, et ikka riidesse ajasin, kokalehed p6ske surasin ja trampima hakkasin. Kahetseda pole midagi. Saime hakkama, yleval oli superkylm, aga maailmailus ka. No ja nyyd saan nina kuuetuhandeselt pysti ringi k2ia, eksole:) Ehk et teen meie tublile meeskonnale siinkohal kniksu ja pai (no kesse ikka saba kergitama tuleb, kui mitte ise).

tsau,

m

dieciocho

Oi jeekim, siin seitsme maa ja mere taga on tegemistekava n6nna tihedaks l2inud, et ei j6ua kohe jooksvalt k6igest lugejasperele kirjas6natsi teadagi anda. Igatahes viimati t6ttasime Arequipa bussile. Linna, milles peaks RG andmetel majadel selline eriti ilus s2delus peal peaks olema?! V6ta nyyd kinni, kas meie silm oli vidukil v6i mis, aga s2ra ei paist ei siit ega sealt. Kyll aga saime linnast tuuri Colca kanjonisse, mis erinevate kemplemiste kohaselt peaks maailma sygavuselt teine olema. Tuur ise oli turistim kui eales varem. Giid r22kis bussis mikriga ja puha ning k6iki tutvustati nimepidi, mille peale teised said suure lustiga k2si kokku lyya. Kui see giidi veider uuessaalik kiiks v2lja arvata, oli noorsand kodukandi ajaloo ilusti selgeks teinud ja oskas seda meilegi jagada. Colca kanjon on lisaks oma suurusele-sygavusele-ja-muidu-toredusele teada-tuntud ka selle poolest, et eriti v2gevad andide kondorid lendavad selle kohal (siinkohal tahab Maris tervitada HP tublit Kondori projekti meeskonda:)). L2ks meilgi 6nneks, on ikka piraks "kana" kyll :)

A ja Arequipa j22b meelde linnana, kus valmis parim peekoniga praekartul:)

Edasi vurasime Titicaca j2rve 22rde. Esiti polnud plaanis Peruu poolsesse linna nimega Puno j22da, aga kuna taas saime bussis6itu 2,5h lubatust rohkem nautida, siis ei hakanud pimedaga Boliiviasse punnima. Puno oli muidu ysna tagasihoidlik linnake, kui kesklinn ja sealne jalak2ijate t2nav v2lja arvata. Akna tagant piiludes tundusid restoranid nii peened, mida polnud siin maailmas varem n2htud. K6ikse roog yhte torni laotud ja kastmekest nii sips-sips-sips taldriku servale m22ritud.

Niisiis kyynlakuu saabumise puhul vahetasime taas riiki ehk yletasime Peruu-Boliivia piiri. Taas tore kogemus, kus dressides ja kampsikudes ametimehed meilt kysisid, egas meil juhtumisi riiki sisenemiseks viisat vaja pole?!

Titicaca Boliivia poolne turistil6ks nimega Copacabana suutis meilegi pakkuda tuuri Isla del Sol'ile. Ilm oli ilus, j2rv ja saar ka, aga sellest ei saanud t2pselt aru, kellele ja milleks me mingi piletiraha maksime. J22b loota kohaliku noorsoo hyppelisse arengusse...

Veidrate vaatamisv22rsuste nimekirja tuleb kanda kindlasti kohalik komme autosid (sisse)6nnistada. Protsess n2eb v2lja umbes nii, et n2dalavahetuse hommikuti aetakse oma massinad kirku ette, kus siis papp vehib viiruki ja pyha veega, mispeale autod ohtra shampuse (hinnatundlikum pyhitseja ajab 6llega asjad jonksu) ja lille6itega yle valatakse. Copacabanast pidime kiirelt p6genema, kuna miskit suur kyynlapyha ja palver2ndurite pidutrall tuli peale. T6tt8elda j2imegi oma bussiga keset teed laulu- ja tantsurahva kyysi, misp2rast s6idu j2tkamine ligi tunni v6rra harjumusp2raselt edasi lykkus:)

Boliivia pealinn La Paz on v2ega r22mas ja vaesusest karjuv linn, kus pea igal sammul tungib ninas66rmetesse ebameeldiv uriinilehk. Kyll aga oli tore ennast r66mustada kohalikes nooblimates toitlustusasutustes, millede hinnad on tengelpungale sobivalt madalad (toit oli nii isu2ratav, et v6ttis p2evapiltnikul k2e v2risema, mist6ttu j2rgnev asit6end on v2heke udus).

meie

ps. tunnistus sellest, et oleme ise ka ikka elus ja terved, kuigi kyll pisut karvakasvanud:)