veintiuno

Eelmine kord kui reisijutustus pooleli j2i, t2itsime oma k6htusid hea-paremaga La Pazis. Kui k6ik peenemad restoranid l2bi tuuseldatud, liikusime edasi Boliivia kuuldavasti k6ige kaunimasse linna Sucresse (muarust ysna sympaatne kant, kuid hr P oli v2he valivama meelega) ja sealt Potosisse. Viimase n2ol on tegemist h6beda- ja muu maagi kaevandusest rikkaks saanud linnaga. Ytleme nii, et see suur rikkus ei olnud esmapilgul kohe hoomatav, kui bussijaamast 6udne lehk ja vaesus silma hakkas.. Ilmselt suurimaks elamuseks oli kohaliku kaevanduse kylastamine, mis ei olnud mitte muuseum, vaid praeguseni t88tav institutsioon. Minu jaoks oli k6ige 6udsem ja 66vastavam, millistes tingimustes kaevurid ka praegu t88tavad - nagu LP kirjutab, siis ei ole suurt miskit muutunud peale koloniaalaega. Sisuliselt t2hendab see seda, et mehikesed lykkavad k2rusid pudrust saadud j6uga ja surevad ysna lyhikese perioodi jooksul (10-15a) myrgistesse silikooni vmt gaasidesse. Ja siis on kaevanduses sees mingid jumalakujud, mida nad kummardavas k2ivad ja millele suitsu+alkoholi n2ol andameid viivad.. Oijah. Kriipi muarust. Ma ei ole kunagi arvanud, et ma eriti klaustrofoobiline olen, aga seal k2ikudes tekkis kyll tunne, et tahaks tagasi v2lja:) Siin on yks v2gev vaade kohalike jumalale ja kollastes yrpides turistihakatistele:

88bussiga kolistasime Uyunisse, kus asuvad maailma k6ige popimad soolav2ljad. Meie kangelaslikest bussis6itudest on kallil lugejal t6en2oliselt juba kergekujuline allergia, aga see reis oli kindlasti yks meeldej22vamaid kogemusi. 2rkasin umbes 2-3 ajal selle peale yles, et olin peadpidi laes ja naaberpingi mutt kriiskas espanjoolikeeles mingeid 2rritunud lauseid. Tundus, et olime teelt k6vasti v2lja s6itnud ja kuskil padrikus, aga kuna keegi midagi ei seletanud ja mootorid v2lja lylitati, siis magasin sydamerahus edasi kuni hommikul taas mingi ime l2bi liikuma hakkasime. Kusjuures me ei saanudki teada, mis selle bussiga siis juhtus, et me mitu tundi v6psikus pidime passima:)

Uyunist. Ma arvan, et ma ei liialda kui ytlen, et soolav2ljade ja -j2rvede puhul on tegemist senikogetust k6ige omap2rasema loodusega. Maailmagruuvi oli s6ita autoga l6pmatusse:) Kuna tegmist taaskord tuurimeeste poolt pakutava teenusega, sattusime yhte autosse kahe brasiillase ja hollandlasega. Kui esimesed olid ysna adekvaatsed, siis hollandimaa kodanike n2ol olime sattunud aga k6ige imbetsillimate (see on peaaegu s6na, eks:)) ja ebaintelligentsemate inimeste otsa, keda siinse reisi jooksul kohanud oleme. Mitte et Eesti mitteteadmine oleks eurooplase jaoks just must, aga kui sa ei tea ka Soomet ja Rootsit, kuulad tr22nsi ja ajad suust rumalusi v2lja, siis ma ei pea vist rohkem kirjeldama. Olen jah vastik ylbik, aga no mis sa teed.

Peale soolav2lju transporditi meid v2ga armsasti Tshiili piirile, kust j2tkasime s6itu l2bi turistil6ksu San Pedro de Atacama kohalike suvituslinna La Serena poole. Yle pika aja tarbisime m66dukates kogustes p2ikest ja j22tist. Hetkel sahistame susse Santiagos ja n2dalal6pp n2eb ette viimase riigi, Argentiina vallutamist. Siin on nii.. teistmoodi. Kui yle piiri j6udsime algasid asfaltteed, inimesed k2ivad normaalsete riietega, vein on sigaodav (hakka v6i joodikuks) ja yleyldse elu lill. Korralike s88gituristidena oleme muidugi kohalike kalaturumeestega juba vanad s6psid ja soetanud neilt karpe, krevette ja miskit huvitava nimega (reyneta) kohalikku kala. K6ik oleme 2ra ka tarbinud. Jube n2mma on. S88dikud, noh:)

Ma nyyd j2lle p2iksele kylla.

tsau, Eesti!

m