dieciocho

Oi jeekim, siin seitsme maa ja mere taga on tegemistekava n6nna tihedaks l2inud, et ei j6ua kohe jooksvalt k6igest lugejasperele kirjas6natsi teadagi anda. Igatahes viimati t6ttasime Arequipa bussile. Linna, milles peaks RG andmetel majadel selline eriti ilus s2delus peal peaks olema?! V6ta nyyd kinni, kas meie silm oli vidukil v6i mis, aga s2ra ei paist ei siit ega sealt. Kyll aga saime linnast tuuri Colca kanjonisse, mis erinevate kemplemiste kohaselt peaks maailma sygavuselt teine olema. Tuur ise oli turistim kui eales varem. Giid r22kis bussis mikriga ja puha ning k6iki tutvustati nimepidi, mille peale teised said suure lustiga k2si kokku lyya. Kui see giidi veider uuessaalik kiiks v2lja arvata, oli noorsand kodukandi ajaloo ilusti selgeks teinud ja oskas seda meilegi jagada. Colca kanjon on lisaks oma suurusele-sygavusele-ja-muidu-toredusele teada-tuntud ka selle poolest, et eriti v2gevad andide kondorid lendavad selle kohal (siinkohal tahab Maris tervitada HP tublit Kondori projekti meeskonda:)). L2ks meilgi 6nneks, on ikka piraks "kana" kyll :)

A ja Arequipa j22b meelde linnana, kus valmis parim peekoniga praekartul:)

Edasi vurasime Titicaca j2rve 22rde. Esiti polnud plaanis Peruu poolsesse linna nimega Puno j22da, aga kuna taas saime bussis6itu 2,5h lubatust rohkem nautida, siis ei hakanud pimedaga Boliiviasse punnima. Puno oli muidu ysna tagasihoidlik linnake, kui kesklinn ja sealne jalak2ijate t2nav v2lja arvata. Akna tagant piiludes tundusid restoranid nii peened, mida polnud siin maailmas varem n2htud. K6ikse roog yhte torni laotud ja kastmekest nii sips-sips-sips taldriku servale m22ritud.

Niisiis kyynlakuu saabumise puhul vahetasime taas riiki ehk yletasime Peruu-Boliivia piiri. Taas tore kogemus, kus dressides ja kampsikudes ametimehed meilt kysisid, egas meil juhtumisi riiki sisenemiseks viisat vaja pole?!

Titicaca Boliivia poolne turistil6ks nimega Copacabana suutis meilegi pakkuda tuuri Isla del Sol'ile. Ilm oli ilus, j2rv ja saar ka, aga sellest ei saanud t2pselt aru, kellele ja milleks me mingi piletiraha maksime. J22b loota kohaliku noorsoo hyppelisse arengusse...

Veidrate vaatamisv22rsuste nimekirja tuleb kanda kindlasti kohalik komme autosid (sisse)6nnistada. Protsess n2eb v2lja umbes nii, et n2dalavahetuse hommikuti aetakse oma massinad kirku ette, kus siis papp vehib viiruki ja pyha veega, mispeale autod ohtra shampuse (hinnatundlikum pyhitseja ajab 6llega asjad jonksu) ja lille6itega yle valatakse. Copacabanast pidime kiirelt p6genema, kuna miskit suur kyynlapyha ja palver2ndurite pidutrall tuli peale. T6tt8elda j2imegi oma bussiga keset teed laulu- ja tantsurahva kyysi, misp2rast s6idu j2tkamine ligi tunni v6rra harjumusp2raselt edasi lykkus:)

Boliivia pealinn La Paz on v2ega r22mas ja vaesusest karjuv linn, kus pea igal sammul tungib ninas66rmetesse ebameeldiv uriinilehk. Kyll aga oli tore ennast r66mustada kohalikes nooblimates toitlustusasutustes, millede hinnad on tengelpungale sobivalt madalad (toit oli nii isu2ratav, et v6ttis p2evapiltnikul k2e v2risema, mist6ttu j2rgnev asit6end on v2heke udus).

meie

ps. tunnistus sellest, et oleme ise ka ikka elus ja terved, kuigi kyll pisut karvakasvanud:)