Friday, February 27, 2009

veintidos

Buen dia Arhentiina veiniv2ljadelt ja shokolaadipoodidest!

Juba n2dala on tublide r2ndurite meeli ja keeli paitanud kohalikud delikatessid, p2ikeselised p2evad ja imekaunid maastikud. Santiagost viis 88buss meid Mendozasse, peenesse veinimekasse. Ei lasknud meiegi end pikalt veenda, vaid v6tsime rattad ja tuhisesime juuste lehvides m88da Maipu veinih22rbereid ning mekutasime poole p2evaga yheksat erinevat m2rjukest. Igale maitsmisele eelnes muidugi tubli annus ajaloo- ja tootmisprotsessi-tutvustust, aga kuna enamus veinituuritajatest on nooremapoolne kontingent, siis see osa paljudes "yllataval" kombel erilist huvi ei 2rata. N2ituseks kalpsasid yhed Shveitsi veinihuvilised istanduse uksest sisse ja kysisid otse, kas veini juba saab maitsta:P Ausad v2hemalt! (meie loomulikult austasime kohalikke traditsioone ja pidasime ajaloost lugu ning olime ryype ootamisega kannatlikumad:))

22rmiselt glamuurne oli v2nderdada Maipu oliivisalude ja viinamarjaistanduste vahel. Meil kui valge veini s6pradel, on Arhentiinas tiba keeruline elu, sest kohalikud on veendunud punase jumalatejoogi austajad. Veinigiiditshikid ytlesid, et ca 80% aastasest veinitoodangust on punane ja ekspordiks tarnitakse kogu massist ainult 30%. Kivipallur Jyrto s6nade kohaselt pole yksi pudeli 2ra tarbimine suur veinis6prus, vaid joodiklus:).


Mendoza oli ka hirmarmas. R2ndurite rahapaun tyhjeneb siin kyll nagu n6iav2el, aga me ei kurda:) Lisaks veinile on Argentiina tuntud kui steigi- ja lihamaa. Need numbrid mulle nii h2sti meelde ei j22nud, aga muarust ytles yksildase planeedi raamat, et tubli argentiinlane tarbib aastas ca 70kg lihakraami.. Lihapelgur nagu ma olen, tundub see 66vastavalt suur number. Kuigi t6ele au andes pean ytlema, et tegelikult on restoraanides pakutavad lihak2ntsud maitsvad ja nii pirakad, et me peame h2rra P-ga l6hkiminemise v2ltimiseks tihtipeale yhte portsu jagama.

Mendozast veeresime (jaa, kallis lugeja - veeresime, mitte kolistasime! Teadmiseks, et siinsed bussid on yberpeened - konditsioneeritud, ilusad poisid pakuvad kyppareid v6i v6ikusid, patju-tekke jms. uskumatu!!!) mitme 88bussiga Barilochesse, mis peaks kirjanduse j2rgi olema justkui shokolaadilinn ja maailma parima j22tise pelgupaik. Nujah. Mulle, kui teada-tuntud shoksis6ltlasele on see muidugi raske katsumus:) Head kraami myyakse iga nurga peal niiiii paljudes variatsioonides, et mul hakkab pea ringi k2ima! Kodune Kalevi kommipood on nende k6rval kukimuki.


Ja selle j2ta koha pealt j22n ma eriarvamusele ning oma h22le annan hoopis Santiagos pesitsevale heladeriiale Bravissimo. Kysida tuleks sellist toodeta nagu tres leches. Hissand, milline 6ndsus!

Praegu peame plaani Patagooniasse minekuks, nii et varsti tuleb karupyksid j2lle v2lja otsida ja pingviinidele tere ytlema minna;)

lehva,
maris ja paul

3 comments:

annelisander said...

No ärge lapsed shokolaadiga ülepunnitage, tulevad muidu kärnad selga, siis kõik ilus kariibipäevitus nässus :)

Tegelt räägib kadedus järjekordselt!

vend

paul ja maris said...

Tuginedes vanarahvatarkusele "yks pilt on rohkem kui sada s6na" lisasime m6ned ylesv6tted tshoksist ja muust heast kraamist;)

Yle punnitada ei ole vist v2ga v6imalik, sest kilohind on r88vellik 400eek:P

ps. Kariibip2evitus - Patagoonias oli vaja karupyksid jalga t6mmata, mis nyhkisid s22relt viimased pruunid raasud:(

Mihkel said...

Siblite nagu kirgub mööda maakaarti:) Katsuge siis Drake väina juures pidama saada - edasi läheb väga jäiseks:) Jõudu "hiiglastemaal" Patagoonias.

Mihkel