veintitres

Seiklused on v2ikesed (aga tublid) r2ndurijalad Tulemaale toonud. Mhmh, tegemist on Ushuaiaga, mitteametlikult maailma k6ige l6unapoolsema linnaga. No mingi kyla pidavat Antarktikale veel l2hemal olema, aga Ushuaiast antakse passi moeka olekuga tempel la ciudad mas austral del mundo (mis eestikeeli on rind-kummis-teatamine, et tubli turist on maailmal6ppu sattunud). Nii et 8eldagu misiganes, reisisellil on nina pysti ja asit6end taskus:)

Veider on see, et ma olen omast arust ykskord juba maailma l6pus k2inud, aga see oli yks teine, p6hjapoolsem ots. Muarust hoopis teistsuguse olemisega. No n2ituseks puudusid Teravm2gedel puud, p66sad, pingud (ofkoors), turistidehordid ja kindlasti polnud seal nii palju soojapygalaid. P6hjas ei kohanud mu terav silm ka surnud j2neseid ega sodikss6idetud laamasid teepervedel, sest seal neid lihtsalt polnudki (ei autoteid ega nimetet elukaid). Kokkuv6tvalt tahtsingi 8elda, et see siin on nats l6ks, kuhu heausklik reisisell v6ib sattuda. Mitte et ma nyyd ytleks, et 2rge siia mingi hinna eest tulge, aga pigem k2ige enne yleval 2ra, seal on palju vinkam:) Maailaml6pu-l6pmatuse tunne tekkis ainult korraks. See oli siis kui Ushuaia poole s6idetud sai. Bussiaknast praimsiidilt (teise korruse esimene rida on hea panoraamvaade) avanes ysna "huvitav" vaade, kus silmapiiril lookles ainult tee, igav liiv ja tyhi v2li (t2nud, Juhan!).


Enne siiaj6udmist l2bisime kohustuslikus korras ka El Calafate ja sealse (yllatus-yllatus) maailma k6ige popima liustiku Perito Moreno. Siinkohal teeme kniksu ja kraapsu ja noogutame agaralt v2itele kaasa. No polnud viga!:)


Seej2rel p6ikasime uuesti Tshiili, et tutvuda Puerto Natalese l2histel paikneva l6una-ameerika k6ige moekama rahvuspargiga (jep, ma tean, et see kisub huumorinurgaks, et k6ik siin nii k6ige-k6ige on!) ja Punta Arenase pingviinidega (vaestele pingudele polegi veel maailma k6ige 2nkamate tiitlit j6utud anda, aga kaugel seegi:)). Pingud olid igatahes ysna numskarid, kuigi ysna passiivsed.


Ma annan toru nyyd Paulile yle, kes edasist asjade k2iku kallile lugejale edasi yritab anda.

.m

L-Ameerika viimase haikimise tegime Tierra del Fuego nimelises pargis Ushuaia l2histel. Ei tea, kas vana hea Salomoni matkasaabas tundis ette, et reis hakkab seks korraks otsakorrale saama v6i mis, aga kahjuks eraldus saapal t2itsa endaalgatuslikult pool talda. Lugejale teadmiseks, eks see saabas oli juba omajagu tunde astunud ka, aga veider ikka, et nyyd siis surm sedasi peale tykkis. Embasime veel korra ja j2tsime hyvasti...

Park ise oli ok, jah just ok, sest selle reisi jooksul oleme kindlasti palju jahmatamapanevamaid vaated ning loodust n2inud. Matkasime 2 88d ja 2 p2eva ning ca 30km. Hitiks kujunes m2etipus poosetav rebane, kes t6ele au andes kyll ilmselt modellindusele sedav6rd r6hku ei pannud, kui esmapilgul tundus. Vaid kole n2lg sundis meitega s6prust sobitama.

Romantikud nagu me oleme (parematel p2evadel 7-8, kehvematel 3-4) ja muidugi Tulemaale kohaselt saime pargis oma reisu esimese l6kke tehtud. Oli jube ilus ja ka soojus oli omajagu abiks!


Igatahes igatahes on see kant nyyd end ammendanud ja 6htul l2heme lendu kui lind, et kand ja varvas juba BA 33kraadises soojusest tatsuma saada.

p.

ps. rahutus ei anna magada, kuna oleme ca 3 viimast n2dalat lugejale pildis v6lgu, kuid pyyame end l2hiajal parandada. Hoidke pea pysti!