ocho

Suvised lehvitused Eestimaa talve!

Eelmise postituse kommentaarinurgas avaldatud t2helepanelikkuse eest saab vimpli lugeja Avo. Raske majandusseisu t6ttu tuleb tuusik Nuustakule kahjuks siiski tal endal soetada:):):) Teistele kirjutajatele suured t2nud, j6udu ja jaksu ka uutele proovijate! Ootame v2ga teie kaasaelamisi! Teeme pai ja sygava kummarduse.

Nagu meil juba kombeks, muutsime vahepeal masterplaani:) Ehk et Liberia asemel podisesime paadiga hoopistykkis La Fortunasse. Seda seep2rast, et seal olevat eriti moekas aktiivne vulkaan, mida 88siti piiluda saab. No laava ja puha. Tehtud-m6eldud. Muidu oleks see kogemus kindlasti v2ga tore ja kaunis olnud, ainult et meie suur s6ber vihmapilv j6udis teisel p2eval meile j2rele, mis t2hendas, et vulkaani tipp oli pilve sees ja laavajoad meie silme eest peitu pugenud. Kohalikud seda v2ga trag88diliselt ei v6tnud, libistasid selle asemel tantsusamme ja kutsusid Pauligi diskole. (t6e huvides pean tunnistama, et ta ei l2inud). Mingi hetk sai meil doomino ja kaartide m2ngimisest isu t2is, pakkisime end kokku ja j2tkasime teed Liberia poole.

Nyydseks oleme siin veetnud juba pea seitse imelist p2eva. Kui kallis lugeja siiamaile r2ndama satub, siis soovitame 88bimisvalikuna kaaluda kindlasti meie praegust nummit hotelli Los Posada del Tope. Ja k6hupai jaoks kohalikku mereanni mekkimispaika Paso Real. Siit vaade kummalegi neist:

Oleme olnud tublid reisisellid ja k2inud vahepeal l2hedalasuvas Santa Rosa looduspargis kilpkonnade vaatlemislootusega matkasaapaid kulutamas. Enne teeleasumist kuulsime naaber-hotelli omanikult, et oleme pystihullud ja ihnurid, et l2heme omapead sinna seiklema. Esiteks pidavat me dehydreeruma, teiseks saama hammustada erinevatelt loomadelt ja yleyldse oleme napakad, et ei taha tema poolt pakutavat bussiteenust kasutada (hind 20$ per persoon). Tegime sydame k6vaks ja otsutasime oma saatusele hirmsatele 2hvardustele vaatamata vastu astuda. Pakkisime magamiskotid ja toidumoona selga ja asusime kohaliku bussiloksuga teele (hind 2$ per persoon). Pargi sissep22suputkas kohtasime t2di, kes ei tahtnud meile telkimispiletit myya (no ega meil polnd telki ka eksole). T2di inspekteeris meid kahtlase pilguga, p2ris t2pset aruannet toidu- ja joogivarude kohta ja kriiskas, et ainult magamiskoti sees pole v6imalik pargis 88d veeta. Meid pidavat ryndama tigedad moskiitod ja kurjad roomajad. Vaprate eestimaa poegade ja tytardena (manage pilt Marisest Muhu rahvariietes ja Paul murumuna-mytsis) pidasime ka sellist manitsust tyhiseks ning ostsime t2di rahustamiseks kavalalt ainult sissep22supiletid, et hiljem telkimise jaoks vajadusel eraldi v2ljaminek teha.

Pargi sissep22sust infoputkani on 7km ja sealt edasi randa ehk plaanitud 88bimispaika veel 13km. Loodusesse kapsates tundus esimene pooltund jube mannetu, j6udsime vist m6lemad korduvalt mainida, et kohalik dry forest on nagu eesti v6sa. Aga n2e n2e, vanajumalal oli meile paar yllatust ja vempu veel varuks. Mingi hetk hakkas jube ulg v6i miskit sellist. Vaatasime oma poppi matkaraamatut ja saime teada, et pargis elavad puumad - t6mbas olemise juba suti jahedaks. Ajendatult sellest h6redast olekust pidas Paul yht juurikat maoks (ka neid v2itis infolaua t2di ju leiduvat) ja Maris pidi seel2bi kreepsud saama. Aga ka see polnud veel k6ik... Marise tubli juhtimise hetkel, kui Paul Vana-Kuradi sigitatud sitikaid pikemalt uuris, saabus salap2rane vaikus. Jah t6esti, nutikas lugeja, nii see oli - t2hendab krokodill oli! See oli sedav6rd kriitine hetk, mis pani m6tlema, kas j2tkata seda teekonda v6i ei.

Vaatamata rohketele roomajatele:) ja kahepaiksetele, saime 6nnelikult oodatust isegi varem randa, kus siis 88d pidime veetma. 6htune kilpkonnade vaatlus kahjuks kilbude puudumise t6ttu nurjus, lahkusime positsioonidelt, kui silm enam ei seletanud ja kohalik rangerman meile selgeks tegi, et v2ljas telgita magades tulevad krabid ja koiotid ning kes-teab-veel-kes meid uurima, nii et pakkus sydantsoojendavalt oma tares tuba. Statistika m6ttes tuleks siinkohal mainida jumalapojad ehk meie vahvad toakaaslased, kes olid juba eelnevalt rangeripoisilt 88bimisloa lunastanud: sipelgad, gekod, s22sed, nahkhiired ja skorpionid ( kes v2idetavalt voodi all elasid, aga me 6nneks ei vaadanud).

P2rast kurja pimedat 88d saabus p2ike ja p2evavalguses tundus elu j2lle ilusam. Ranger Juan n2itas poolkodustatud madusid ja taltsaid iguaane. Vinkamatest tegelinskitest tegi Maris rangermehe tarvikutelt pildi koos ladinakeelsete nimetusega, no et loodusest enam huvitatud lugeja ka ladiana keeles neid isendeid j2rgneval korral kohvilaua jutus mainida saaks. Tagasiteel n2gime veel igatsorti karvaseid ja sulelisi, kellest m6ned saime ka fotolindile, m6ned mitte. N2iteks rannas hommikust syyes hullas ookeanis miskit sorti vaal, kuid kadus areenilt kodalike paadimeeste myrina t6ttu.

T2na oli n2ituseks plaan korra nii vupsti Nicaraaguast l2bi hypata. No kaugeltkandi inimesetena ikka m6tled, et eino kui juba siinkandis oled eksole... eks sai kirjandusest uuritud puuritud, et piiriyletus heal juhul 1,5h aega v6tab, kuid see hea juhu ei taband meid t2na:( ehk siis t2nase p2eva saldo: 1,5h s6itu piirile, 2,5h piiril j2rjekorras ja liikumist ca 5m (j2rts oli oma 25m pikk, nii et kogu protsess n2is liiga aegan6udev korra l2bihyppamise kohta. Lugejale veel t2psustuseks, et tegemist oli Costa Rica poole kontrolliga. Ilmselt sama "toredad" ootetunnid oleks ka Nicadel pakkuda olnud...), loobumine Nicaraguast ja tagasis6it suti moekama bussiga, mis tuiskas l2bi tuule sedav6rd kiirelt, et edimese hooga oma Liberia peatusest m88dagi panime.

Pura vida,

M. ja P.