veintisiete

No nii, aeg on taas haarata kirjasulg ning panna paar rida paberile. Mitte, et seda tunnet ei oleks suve jooksul korduvalt esile kerkinud, kuid päris selleni pole siiski kunagi ega kuidagi pärast pikka reisi Eestis olles jõudnud. Eks põhjuseid ole mitmeid - tormaks kodumaa elu ja tempokad igapäeva toimetused ning võib-olla seegi, et pole nagu reisinud ka kuhugi nii kaugele maale, et sobiks sel teemal sõna võtta. Jah, tõelaeka kaant paotades võib nentida, et reisusellid on vahepeal jalavarje trööbanud Itaaljamaal ja sai ka Saaremaal ning Hiiumaalgi ringi kolatud. Kuid nagu näha, pole see osutunud piisavaks, et märget teha.
Püüame ennast parandada, sest nii võib ju petumulje jääda, et elu Eestimaal polegi imetabane.

No igatahes kes veel ei tea, kuid vahel vanast harjumusest imetabase-elu lehte väisab, siis võtkem julgelt teadmiseks, et homme või kui nüüd üdini aus olla, siis juba täna 8st alustavad vandersellid taas teed.... Seekordne reisusiht on Mehhiko. Jah, ainult, eksole - aga asi seegi....

Nii et kui telefon kipub 6 okt-24 okt. tumm olema, siis võite kahtlustada, et mõni Juan või Pablo ei lase kõnet läbi.
Elame-näeme, kas Mehhiko ka internetiliini pakub, kuid entusiastlikult on esimene kanne tolmust puhtaks klopsitud blogisse taas lähetatud. Mehhiko, me tuleme!

Paul ja Maris

ps. paistab, et blogilugejatele tuleb mingi aeg ka teha järelaitamistund suvel juhtunud-olnust. Sest näituseks on meil nüüd Raivo. Ühtlasi tervitame siinkohal ka seda meie armast karvapalli, kes on seks reisiajaks Saaremaale Truuväärtude villasse nuumamisele asundatud:)