Monday, December 15, 2008

diez

Kallid lugejad - oleme ikka veel elus ja teatame pidulikult, et reisisellus on meid l2bi uute tasakaaluharjutusi n6udvate kogemuste Kolumbiasse toonud!

Enne siiaj6udmist veetsime aga m6ned p2evad Panama turismi v2ljapanekutega tutvudes. Meie esimene peatuspaik David oli mittemidagiytlev v2ikelinn. Panama city seevastu tekitas publikus aplausi ja vaimustushyydeid. Casco Viejo nimeline vanalinn, El Cangrejo pangandus- ja torninduslinnak ja imelised road on esimesed muljed, mis meenuvad. Ehk et kui te muidu PC-sse ei satu, siis tulge kasv6i Ginza nimelise restorani p2rast, kust ma Pauli peale erakordselt maitsvat einestamist h2davaevu 2ra lohistasin (toit oli lihtsalt nii n2mma, et ta ei taht 2ra tulla noh:)). Ega me niisama seal udupeenes kohas ei k2inud, ikka t2htp2eva puhul. Nimelt oli 8. detsembril Kalju (Pauli papsi) synnip2ev ja no kuidas veel pidulikku syndmust t2histada, kui mitte suuremat sorti nuumamisega:) Siinkohal soojad tervitused ja t2nus6nad Kaljule!

Ja muidugi Panama kanal. Ajaloo6pikud ja -yrikud on pyydnud tulutult tabada selle ehitise massiivsust ja erakordsust, kuid antud juhul on kindlasti "oma silm kuningas" ehk et tegelikult saab kanali suurusest ja v2gevusest aru alles asja kohapeal uurides-puurides (pildinurgas siis n2itlikustav materjal k6igile tehnikahuvilistele Panama kanali luku t88p6him6ttest).

Kuigi reisikirjandus v2idab Costa Rica euroopalikkust, siis tegelikult on Panama v2ga gruuvi riik, kus on oluliselt v2hem turistimyra ja rohkem inimlikkust.

.m

Eelmise n2dala nael oli aga kindlasti meie unustamatu laevareis Panamast Kolumbiasse. Costariikas miskeid eestlasi kohates saime teada, et lisaks lennukile on v6imalik selle vahemaa l2bimiseks kasutada ka mereteed. Tehtud-m6eldud:) Ehk et leidsime sobiva pakkumise, mis meid viie p2evaga ihaldatud sihtkohta pidi toimetama. Reisimuljed on eredad! Plaani j2rgi pidime esimesed kolm p2eva veetma Panama territoriaalvetes San Blasi saartel ja umbest2pselt 40-48h yles6iduks kulutama.

San Blasi saared, kus elavad Kuna Yala inimesed, on postkaardilikult paradiisilikud - elu, kus kellal ega isegi n2dalap2eval pole vahet. Aeg kulgeb omasoodu... p2evitades, snorgeldades, kala pyydes (esmane kogemus harpuunipyygis kahjuks saagi m6ttes eba6nnestus, aga kirgetekitav oli kyll:)), nii et m6nus-m6nus-m6nus.


Ja siis p2rast lust-elu hakkas plaanitud kahe 88p2evane merereis Kolumbiasse. Kogu oma tagasihoidlikkuse juures tuleb tunnistada, et nautimisv22rset polnud selles midagi. Kuigi jah, osa laeva seltskonda kirgastasid pisut kalan2kkamised (Belgia tyybi fotoj22dvustused), aga ilmselt oli meil sel ajal iseendaga liialt tegemist, et fotoaparaatust haarata. Oksendama otseselt ei ajanud, aga ihu oli h6re ja k6hu66nes tundus ruumi olevat k6ikidele siseelunditele topelt. Aega tapsime magades, magades, siis natuke syya n2kitsedes ja l6petuseks magades. Edaspidi j2tkan elu teadmisega, et kyll on ikka tore tunda pinda jala all, mis ei k6igu - olgu selleks siis muru, liiv, muld v6i isegi betoon.

13-liikmeline reisimeeskond, sh 4 naisega oli sedav6rd kirev, et tasuks eraldi 2ram2rkimist. Kapten austerlane, kes ca 15a juba soojades meredes aega veedab. Tore 50ndates mees - kokk ja puha, omab Viinis 3 restot. Siis oli veel yks austerlane, koka s6ber, pundunud jalgadega. Ei teagi, kas h2rral oli viga varem kylges v6i l6i kuumaga jalad paiste. Kapteni sydamedaam, 15 aastat tagasi Austriasse pagenud tyrklanna. Siis kaks sakslast, kellest yks oli viimased 5,5a USA-s elanud ja nyyd aastaks aja maha v6ttis. Teine trippab enne "p2risellu" astumist 6 kuud. Belglane, kes m6ni aasta tagasi Mehhikos Aieseci intern oli ja hispaania keelt vabalt vuristas. Ameeriklaste paar, kes t88 kus-see-ja-teine j2tsid ja v6tsid n6uks tandemigi Argentiina l6una tippu ehk Ushuaiasse v2ndata. Prantslane, kes 5,5a Jaapanis elas, siis 1,5a USA-s ja nyyd teadmata kaua puhata plaanib. Siis austraallased, kelledest yks 2,5a Koreas elas-t88tas. Oh ja siis meie, no et mina ja siis minu kallis kaasa. Kes minu kui l6unaosariiklase jaoks ka justkui v2lismaalt - Saaremalt on:).

¨Inimesed reisivad ikka kiiresti ja hulgakesti¨, kui meie eelmist s6naosavat presidenti tsiteerida.

p.

T2naseks oleme pisut toibunud ja veedame 6ndsalt aega Cartagenas ehk endises Hispaania koloniaallinnakeses (no suts yle miljoni elanikuga v2ikelinn;)). Taaskord k6lavad me huulilt vaimustuskilked, sest siin on t2iesti uskumatult kaunis vanalinn. Valged ja erksav2rvilised majad nummide r6dude ja sisehoovidega, pargid, v2rsketest mahladest tehtud smuutid, j22tis ja 31c sooja. L2hemegi nyyd 6ue m2ngima:)


tsau,
meie

ps. oleme pyydlikult riputanud ka esimesed kaadrid meie reisist albumisse. kes tahab, see vaatab. Kiidame siinkohal ka kiiret Kolumbia internetti:)

2 comments:

annelisander said...

No olen püüdnud vastu pidada, kuid enam ei jaksa... NO OLEN KOHE KADE! Neid pilte vaadates on muidugi kõik, ma julgen lihtsalt välja öelda ;-))))))

Kolumbias närige igaks juhuks kõiki põõsaste lehti, seal pidi üks liik ikka tuju eriti püsti ajama... Kui Boliiviasse edasi suundute, siis seal vist sama teema.

Ja kui keegi pakub kuskil oma kotti tassida või mingit eset üle piiri vedada, ise matsutab toredasti neid lehti, siis ikka aidake kindlasti, sest ema kodus õpetas, et teisi inimesi tuleb aidata!!!

terv,
vend

terv,
vend

Unknown said...

kusjuures, kolumbia esimene koka pakkumine oli jube enne seda, kui hostelisse saime. mees teatas asjalikult, et ta omab paari t2navanurka ja just t2na 6ige p2ev osta, kuna tal synnip2ev:) ja hind all. Nyydseks oleme kaks pakkumist veel saanud, kuid vaatamata tohutule kiusatusele oleme suutnud loobuda:))))