quince

kiirteadaanne!
tulge k6ik Peruusse, siin on maailma2ge!

m

catorce

Et hoida tempo ja p6nevus yleval, j2tkaks teemal "Ecuadori piiriyletused". Kui lugejal peaks olema mahti maatsi Kolumbiast Ecuadori tulla, siis on, mida k6rva taha panna. Tuleb varuda aega ja kannatust. Meie Ecuadori tulek oli sihitud v2ga varajaseks kellaajaks, et saaks koha j2rtsus v6imalikult soodsa. Niisiis saigi juba 15 minutit enne 6 hommikul Kolumbia mig.ameti akna taga oldud ja nina nokkides kuute oodatud, et putkast v2ljamineku tempel saada. Mees hilines oma viisakad 5 min, kuid j2rtsus ootamine ja tembeldamine l2ks kiirelt ja valutult.

No ja siis tulid staarid Ecuadori poolelt. Esimene mitte nii magus uudis oli see, et nad avavad oma putka 7st. Massid hakkasid kogunema ja 6hus oli tunda sellist toredat ootamise lusti. 7st siis selgus, et meie soodne positsioon j2rtsus ei olnud piisav selleks, et esimeses satsis hoonesse p22seda. Jah, see oli selline peenem v2rk, et pidid kuhugi sisse minema. Nina haistis halba juba tegelt kohe, kui mingi jobu n2oga ametnik seda hoone ust avama tuli, et asi 6ige pole ja need kurjamid sellised yliasjalikud ametimehed paistavad.

4h ootamist ukse taga ja saime sisse (esimene seltskond ca 30 inimest oli siis nyyd ilusti l2bi t88tatud). Vahepeal muidugi oli piiriyletajate mass paisunud peris pirakaks ja ukseavajad ametnikud, kolm tyypi kodam88da k2isid ukse vahelt justkui imestunud n2gudega kiikamas, et oi-neh-n2ed-nyyd-siis-kuis-saba-kasvab-oi-yllatust. Igatahes p2rast 4h ukse taga passimist saime sisse ja siis selgus ka t6ehetk, mis see asi nii kaua aega v6tab. Passilaua tyyp oli ylimegagiga aeglane. Trykkis yhe s6rmega, seda ka siis mitu korda valesti, pudistas asju p6randale ja tegi kes teab mida veel, mis kuidagi protsessi ei kiirendanud. Nii et tegelt siis ootasime ja tembeldasime sees ka oma tunnikese kokku. Ukseavajad mehed muidugi korraldasid vahepeal sellise aruka tembu, et toimetasid kogu j2rjekorra yhelt poolt maja kylge teisele poole maja, hoides k2ed ikka pyydlikult t88d t2is. Kes teab milleks, aga ametimehed olid ise suht rahul oma tegevusega. Ja muidugi seks ajaks kui j2rjekorra ymber transportimene k2is, siis passilauamehed tegid ka v2ljateenitult kerge pausi.

Ecuadorist v2ljasaamine on lihtsam tegevus. Selle piiripunkti l2bisime 88bussis. Huumor oli muidugi piiriputka ja selle seinal rippuv kalender, kust templeid saime. Selline vahva puhevis blondide kiharatega rinnaka proua palja ylakeha pildiga, millelt ei puudunud ka hobune. No tule eile meile, t2is kreisiraadio.

Nyyd siis Peruust. A, et yldse Peruusse saada tegime esmalt tublid 12h bussis6itu ka Ecuadoris. Peruu esimesed vaated olid suht tagasihoidlukud, kui nyyd viisakas olla. Vaesus paistis silma siit ja sealt. Linnat2navad olid pooled kruusakad, getosid ning roomatimaju oli palju, prygi vedeles linnas ja maantee 22rtes. Pilt oli nii nigel, et v6tsime n6uks s6ita veel 9h, et esimesse linna saada, mis kirjanduse p6hjal ka turistile miskit pakub. Ja oh yllatust, t6esti sellise laga keskel on v2ga kena linn Trujillo - uskumatu. Nautlesime kohalikus pastakohas ja kohalike koogikestega.

Eile 6htul jalutasime linna peal, kui yks hetk mingid kohalikud seltsimehed inglismaa keeles juttu hakkasid puhuma. T2itsa marud sellid, nii et ei suutnud mitte neile 2ra 8elda yhe 6lle joomisest. Tyybid olid natuke huumormehed ka ja yhest 6llest kujunes selline pralle, et ma tegin kohaliku joogi piscoga pisut nii, et t2na ei ole v2ga hea olla.

bussipaul

ps! lugejatele, kes mu tervisliku seisu p2rast murem6tteid tundsid, siis neile teadmiseks, et nyyd juba nagu natuke peab.

trece

oh sa mu meie! Et k6ik ausalt 2ra r22kida, pean alustama sellest, et sellist eba6nne nagu meile siin Ecuadoris kaela on sadanud, pole varem olnud. Praeguseks oleme riigis olnud 13 p2eva ja mul on kaheksal neist olnud probleeme k6huga. Viimased kolm p2eva on sedav6rd pikali v6tnud, et ei ole jaksanud v2ga ise ei astu ei istu. Maris on tubli p6etaja olnud. Eile 6htul saime mingi arstiga ka yhendust, kes posu tablette kirjutas ja paar sutsakat veeni ja istmikusse tegi. T2na 88sel sai juba t2itsa magada ja asi paraneb ehk.? Eestlasena, kui suusa- ja ka klassikastiili harrastajana, soovin endale head pidamist:) Loodan ellu j22da...

Arsti soovitus juua caldo't ehk puljongit on osutunud t2ielikuks koshmaariks. Juba eelnevatel kuudel oleme tykati toitudes tundnud veidrat maitset. Oma teadmatuses pidasime seda selleriks. Tellisime eile-t2na kahes kohas leemekest ilma sellerita, kuid v6ta n2pust - supp suhu ei synni panna. T6e tagaajamisel l6puni uurides puurides selgus, et kurjajuur on koriandrinimeline herb. Taaskord vanarahvast, kui tarka rahvast tsiteerides: "rumal pea on ihu nuhtluseks".

paul

Nagu eelnevalt 8eldud, siis Paul on meil jah hetkel veel langenute rivides, kuid n2itab usinalt paranemise m2rke (loe: juba kostub naerupuginat ja pystiseismine on t2iesti teostatav tegevus). Ecuador on t6epoolest olnud natu kuri meie vastu. Lisaks k6ikv6imalikele Pauli tabanud k6hut6bedele, j2ime Quitos p2tipoiste kaasabil oma tengelpungast ilma. Ilmselt saavad vargad meie panga paroolikaartide numbreid p2he 6ppida ja ID kaartidega musta notsut m2ngida. Alla pole me veel 6nneks andnud - kui k6ik eduliselt l2heb, siis p6rutame homme oma praegusest asupaigast Riobambast edasi Cuenca poole ning n2dala l6puks j6uame ehk Peruusse.

Eks igas halvas asjas tuleb ka head m2rgata - seose Pauli haiguslooga olen suutnud oma ispaanjakeelset s6navara t2iendada v2ljenditega nagu uriiniproovitops, sisikonna tugev p6letik ja muude vahvamate algaja keelehuvilise jaoks vajalike s6nadega.

Kui eelnevalt kirjeldatud sekeldused v2lja arvata, on Ecuadoris kindlasti hoopis teistmoodi kui eelmistes viibitud riikides. Esiteks muidugi siinne loodus - vaprat reisiselli tabavad bussiaknast v2lja piiludes t2iesti uskumatud vaated (seda muidugi juhul, kui bussil yldse on aken. Yhel puhul 6nnestus meil saada istekohad papiga asendatud akna alla:)). Kanjonid, m2ed, j6ed ja vulkaanid palistavad teid igal kilomeetril. Enamus sisemaa linnu paiknevad ysna k6rgel (ilma vikipeediast vaatamata pakuks ca 3000m), mist6ttu n6uavad siinsed 6hutemperatuurid pigem teksa-kampsiku kooslust kui bikiine ja vupleid. Ka siinsed inimesed on hoopis teist "t6ugu" kui varasemalt kohatud isendid - enamus kohalikke on ilmselt inkade j2reltulijad, viljeledes ka t2nap2eval 22rmiselt huvitavat riietumisstiili. Inimesed on h2sti lyhikesed (ja r2pased), nii et ma tunnen ennast suure valge kollina:) Lapsed on neil 6udselt nummid. Pildi pealt on m6ned eksemplarid n2ha ka.

Pea kahe n2dala jooksul oleme j6udnud lisaks haiguste peletamisele ka m6nes turistil6ksus ja muidu toredas paigas viibida. Esimene kylastatud linn oli Otavalo, kus peaks reisirampside andmetel paiknema L6una-Ameerika k6ige popim turg. K2isime seda ise kaemas ja igatahes oli see v2ga moekas koht, kust poodlemishuvilistel on v6imalik soetada k6ike alates kana sisikonnast ja ubadest kuni nabakaunistuste ja pumppyssi pumbani v2lja. Meie saagiks langes ohtralt k6rvar6ngaid ja m6ni dollari eest ostetud k2sit88 toode. Suure plussina tuleb mainida majasuurust pitsat, mille me Otavalos Pauliga kahepeale sisse vohmisime. See oli p2riselt ka HIIGLASLIK!:)

Otavalost viis tee meid Quitosse. Tuleb tunnistada, et selles linnas pole peale vanalinna eksploreerimise eriti miskit teha, sest muudes linnaosades kohtab pigem kolearhitektuuri ja r2pasust. Paar tunnikest jalutamist ja v6ikski edasi liikuda. J2rgmises v6etud linnakeses nimega Latacunga k2isime Quilotoa kraatrij2rve 22res (vt pilti). Sealt kihutasime edasi Bañosesse, kohalikku veekeskusesse ja turisti meelispaika. Loobusime nende veeteenustest, kuna 10x20m basseinis oli umbes 100 000 murjamit. Ei tundunud eriti ahvatlev:) Kyll aga k2isime raftingul, mis oli 2raytlemata 2ge. Kui raskusklass III midagi lugejale ytleb, siis olgu see fakt ka siinkohal 2ra toodud. Bañosest oli plaan tulla Riobambasse siinse riigi k6rgemat tippu, Chimborazo vulkaani uudistama, aga selleni pole me siinviibitud nelja p2eva jooksul k6hukurjamite t6ttu j6udnud. Enam vist ei taha minna kah.

Huvitava t6igana v6ib veel mainida asjaolu, et otsustasime mingi hetk Pauliga Ecuadoris mitte dzunglisse minna (kohalikus keeles Oriente) ja h2sti tegime. Olles pikalt t6vevoodis ainsa meelelahutusobjekina ispaanjakeelne telks, oleme suutnud tuvastada, et Orientes on miskine m2ss ja p6rgulised paugutavad, mille tulemusena on teed suletud.

6nnejumal ei ole meid vist ikka p2ris maha j2tnud;)
maris

doce

On hea meel taas lugejaspere meeli toita ja v6tta s6na esmakordselt l6unapooluselt, Ecuadorist Quitost. Aga nagu juba vanad eestlased ytlesid, 2ra viska ... no see kaevuv2rk v6i siis 6igemini tahtsin 6elda, et teeks enne piduliku kokkuv6tte Kolumbiast.

Peale imelist Cartagenat valisime j2rgmiseks peatuspaigaks Medellini. Istmike r66muks 12h bussis, mis kohati oli ilmselt kerges miinuses. Panime Marisega poole jagu teekonnast kanget (loe: kylmetasime), kuid andsime bussijumala tahtele ja kylmale alla ning v6tsime alt magamiskoti appi. Kes ajalooga kursis, see teab, et tegemist narko-Pablo-onu linnaga, mis 80-ndatel maailma narkoturust 80% haldas-valdas-toimetas. Igatahes muljetavaldav number, kuid meite r66muks polnud sellest 2rist t2naseks p2evaks liialt m2rgatavaid j2lgi. Linn oli maru ja pirakas ning v6lus turistis6bralikkuse ja siinpool suurt vett m6istes puhtusega.




































Linnake (ca 400 tuh elanikku) nimega Manizales sai meie teele valitud p6hjusega kylastada Parque Nacional Natural Los Nevados rahvusparki, kus asub Kolumbia k6rgeim vulkaan ja yhtlasi teine tipp Nevado del Ruiz 5231 m. Tippu me vallutada ei yritanud, kuid hyva kogemus oli ka 5000m k6rgusel merepinnast viibida. H6re 6hk, k6rgus, lumesadu ja tuul olid ilmselt k6ik, andmaks oma panust sellele veidrale tundele, mis seal valdas.

S6itsime m6ne tunni jooksul ca 2000m k6rguselt 4800ni, mis t2hendas yhtlasi seda, et suurt aklimatiseeriumiseaega ei antud. J6udes napilt yle 4000m hakkas Marisel esimest korda v2heke pea ringi k2ima, aga kui yles j6udsime, tiris yks abivalmis meedik ta arstikabineti lavatsile toibumisprotseduuridele. V2lkreporter Paul kasutas juhust ja tegi ka paar kl6psu ajalooannalide tarbeks abitus seisundis viibinud kaasv6itlejast. Igatahes t6si on see, et iiveldus m88dus ja meie jaoks maagilised 5000m sai lumes ronides alistatud.





















Seej2rel nohistasime j6ulud tasakesi susside sahistades m88da Calis. Taaskord kipuvad huulilt libisema vaid kiidus6nad. Cali oli rohkes j6ulukaunistustes, puhas ja inims6bralik. A ja seal kylastasime v2idetavalt Ladina-Ameerika marumat loomaaeda, et v6tta pildipurki loomad, keda looduses kyll n2gime, aga seks hetkeks kaamera suurest hirmust v6i teab-millest-veel taskusse v6i kotti j2i.
















Kolumbia... nyydseks oleme selle riigi piiridest v2ljas ja v6ib takkaj2rgi targutada, et see ettekujutus ja kuvand, mis meitesuguste valgete reisisellide jaoks Kolumbiast l2bi filmi, kirjanduse ja meedia on tekkinud, pole kindlasti mitte see tegelikkus, millega meil oli v6imalus kokku puutuda. Jah, t6esti me ei h2nginud ringi k6ige padumates getodes, kuid samas said v2isatud tuntumad narkokartelli linnad Medellin ja Cali.

Tubli 4+,
Paul

once

Feliz Navidad amigos!


Lumised j6ulusoovid 5000m k6rguselt;)

m&p

diez

Kallid lugejad - oleme ikka veel elus ja teatame pidulikult, et reisisellus on meid l2bi uute tasakaaluharjutusi n6udvate kogemuste Kolumbiasse toonud!

Enne siiaj6udmist veetsime aga m6ned p2evad Panama turismi v2ljapanekutega tutvudes. Meie esimene peatuspaik David oli mittemidagiytlev v2ikelinn. Panama city seevastu tekitas publikus aplausi ja vaimustushyydeid. Casco Viejo nimeline vanalinn, El Cangrejo pangandus- ja torninduslinnak ja imelised road on esimesed muljed, mis meenuvad. Ehk et kui te muidu PC-sse ei satu, siis tulge kasv6i Ginza nimelise restorani p2rast, kust ma Pauli peale erakordselt maitsvat einestamist h2davaevu 2ra lohistasin (toit oli lihtsalt nii n2mma, et ta ei taht 2ra tulla noh:)). Ega me niisama seal udupeenes kohas ei k2inud, ikka t2htp2eva puhul. Nimelt oli 8. detsembril Kalju (Pauli papsi) synnip2ev ja no kuidas veel pidulikku syndmust t2histada, kui mitte suuremat sorti nuumamisega:) Siinkohal soojad tervitused ja t2nus6nad Kaljule!

Ja muidugi Panama kanal. Ajaloo6pikud ja -yrikud on pyydnud tulutult tabada selle ehitise massiivsust ja erakordsust, kuid antud juhul on kindlasti "oma silm kuningas" ehk et tegelikult saab kanali suurusest ja v2gevusest aru alles asja kohapeal uurides-puurides (pildinurgas siis n2itlikustav materjal k6igile tehnikahuvilistele Panama kanali luku t88p6him6ttest).

Kuigi reisikirjandus v2idab Costa Rica euroopalikkust, siis tegelikult on Panama v2ga gruuvi riik, kus on oluliselt v2hem turistimyra ja rohkem inimlikkust.

.m

Eelmise n2dala nael oli aga kindlasti meie unustamatu laevareis Panamast Kolumbiasse. Costariikas miskeid eestlasi kohates saime teada, et lisaks lennukile on v6imalik selle vahemaa l2bimiseks kasutada ka mereteed. Tehtud-m6eldud:) Ehk et leidsime sobiva pakkumise, mis meid viie p2evaga ihaldatud sihtkohta pidi toimetama. Reisimuljed on eredad! Plaani j2rgi pidime esimesed kolm p2eva veetma Panama territoriaalvetes San Blasi saartel ja umbest2pselt 40-48h yles6iduks kulutama.

San Blasi saared, kus elavad Kuna Yala inimesed, on postkaardilikult paradiisilikud - elu, kus kellal ega isegi n2dalap2eval pole vahet. Aeg kulgeb omasoodu... p2evitades, snorgeldades, kala pyydes (esmane kogemus harpuunipyygis kahjuks saagi m6ttes eba6nnestus, aga kirgetekitav oli kyll:)), nii et m6nus-m6nus-m6nus.


Ja siis p2rast lust-elu hakkas plaanitud kahe 88p2evane merereis Kolumbiasse. Kogu oma tagasihoidlikkuse juures tuleb tunnistada, et nautimisv22rset polnud selles midagi. Kuigi jah, osa laeva seltskonda kirgastasid pisut kalan2kkamised (Belgia tyybi fotoj22dvustused), aga ilmselt oli meil sel ajal iseendaga liialt tegemist, et fotoaparaatust haarata. Oksendama otseselt ei ajanud, aga ihu oli h6re ja k6hu66nes tundus ruumi olevat k6ikidele siseelunditele topelt. Aega tapsime magades, magades, siis natuke syya n2kitsedes ja l6petuseks magades. Edaspidi j2tkan elu teadmisega, et kyll on ikka tore tunda pinda jala all, mis ei k6igu - olgu selleks siis muru, liiv, muld v6i isegi betoon.

13-liikmeline reisimeeskond, sh 4 naisega oli sedav6rd kirev, et tasuks eraldi 2ram2rkimist. Kapten austerlane, kes ca 15a juba soojades meredes aega veedab. Tore 50ndates mees - kokk ja puha, omab Viinis 3 restot. Siis oli veel yks austerlane, koka s6ber, pundunud jalgadega. Ei teagi, kas h2rral oli viga varem kylges v6i l6i kuumaga jalad paiste. Kapteni sydamedaam, 15 aastat tagasi Austriasse pagenud tyrklanna. Siis kaks sakslast, kellest yks oli viimased 5,5a USA-s elanud ja nyyd aastaks aja maha v6ttis. Teine trippab enne "p2risellu" astumist 6 kuud. Belglane, kes m6ni aasta tagasi Mehhikos Aieseci intern oli ja hispaania keelt vabalt vuristas. Ameeriklaste paar, kes t88 kus-see-ja-teine j2tsid ja v6tsid n6uks tandemigi Argentiina l6una tippu ehk Ushuaiasse v2ndata. Prantslane, kes 5,5a Jaapanis elas, siis 1,5a USA-s ja nyyd teadmata kaua puhata plaanib. Siis austraallased, kelledest yks 2,5a Koreas elas-t88tas. Oh ja siis meie, no et mina ja siis minu kallis kaasa. Kes minu kui l6unaosariiklase jaoks ka justkui v2lismaalt - Saaremalt on:).

¨Inimesed reisivad ikka kiiresti ja hulgakesti¨, kui meie eelmist s6naosavat presidenti tsiteerida.

p.

T2naseks oleme pisut toibunud ja veedame 6ndsalt aega Cartagenas ehk endises Hispaania koloniaallinnakeses (no suts yle miljoni elanikuga v2ikelinn;)). Taaskord k6lavad me huulilt vaimustuskilked, sest siin on t2iesti uskumatult kaunis vanalinn. Valged ja erksav2rvilised majad nummide r6dude ja sisehoovidega, pargid, v2rsketest mahladest tehtud smuutid, j22tis ja 31c sooja. L2hemegi nyyd 6ue m2ngima:)


tsau,
meie

ps. oleme pyydlikult riputanud ka esimesed kaadrid meie reisist albumisse. kes tahab, see vaatab. Kiidame siinkohal ka kiiret Kolumbia internetti:)

nueve

Bienvenidos a Panama!

Peale umbest2pselt kuist costariikas seiklemist j6udsime t2na l2bi elu veidrama piiriyletuskogemuse Panamasse - kannatust, veel enne uute kogemuste kirjapanekut 6iendaks kiirelt m6ned toimetused eelnevast n2dalast.

P2rast Liberiat bussitasime ennast populaarsesse rannapiirkonda - Montezumasse. Tuleb tunnistada, et kohalikud biitshid olid t6epoolest kaunid ja lained hingematvad (s6na otseses m6ttes, nii et surfipoisid, lauad kaenlasse!). Muuhulgas saime ka oma snorgeldamisristsed - n2gime v2rvilisi kalu ja puha, kuigi kumbki meist nyyd snorgeldamisjumalale oma hinge kolme veretilga eest maha ei myynud. Teine eredam hetk seoses Montezumaga on kindlasti kohalikud s22sed. Oijah, kallis lugeja. Kui julged, vaata pildialbumisse, kuhu on salvestatud r88vloomade m6neminuti t88 Pauli reiepiirkonnas:) (n6rgan2rvilistel sellest pundund pildist heaga yle libiseda:))

Kuna CR kariibimerepoolne osa on yle ujutatud ja miskid kodanikud evakueeritud, siis j2i meil Puerto Viejo ja Cahuita avastamine kahjuks tegemata. Seevastu kostitasime detsembrikuu saabumisega oma istmikke 9,5-hse bussis6iduga linnakesse Puerto Jimenez, eesm2rgiga saada osa National Geographicu poolt 2ram2rkimist leidnud rahvuspargist nimega Corcovado. T2psuse m6ttes tasub esile t6sta t6ik, et egas me sellega veel parki kohale saanud:) selleks tuli lisaks j2rgmisel p2eval kohaliku collectivoga ehk autokuudis veel 2,5h loksuda. Ja siis ja siis kui me l6ppeks parki saime, j2i saldoks kaks 88d telgis, mis n2is Paulile m66tudega 1,5m x 1m, 9h jalutamist vihmas, tuules, p2ikeses ehk siis kohalikus wet forestis. Kahjuks uusi ja huvitavaid loomi ei n2inud:(

Piiriyletusest siis... seekord l2ksime piiri murdma eelinfoga, et protseduurid v6ivad v6tta several hours ja kulureale tuleb turistikaardi eest kanda 10 kohalikku raha ehk siiinmail USD. Vajalike tarvikutena sujuvaks piiriyletuseks kaasa v2tta sula 500USD ja Panamast v2ljalennu pilet. Veider eelinfo, kas pole, aga t2nu Marise kohusetundele, olid need totakad tingimused enne piirileminekut meite poolt ilusti-kenasti ettevalmistatud. Tehtud m6eldud, Panamasse peab ju saama!

Ja nyyd siis t6ehetk - Costa Rica poole migratsioonis v2ltas ca 2 min. T2itsime vormi, et l2hme riigist v2lja ja moos. Panama migratsioon oli veel v2hem ametlikum. L2bi kolme mehe juhatati meie juurde yks Juan, kes miski margi meite passi kleepis. See siis toimus lihtsalt kuidagi t2naval. Hinnaks pidi olema, 1200 coloni ehk 2,5 USD. Aga n2e neh, l2ks asi maksma hoopis 1085 coloni, kuna meil palju peenet j2rgi polnud ja margimyygi Juanil polnud ka suuremast tagasi anda. Ning l6petuseks said p2rast mingi klaasiaugu kaudu piletibronni ja sularahapaki etten2itamist meie passid uhkelt ja pidulikult California Polo Club s2rgis tegelase poolt tembeldatud. No igatahes v22rt kogemus lugejale, kui peaks tulevikus tahtmist Costa Rica poolt Panamat v2isata:) Protseduur kokku max 15 min ja nagu nipsti Panamasse sisenemiseks valmis.

Et Costa Ricaga aulikult otsad kokku t6mmata, siis m6ned m2rkamised selle rahva ja nende bussilembuse kohta:
* Costa Rica inimesed tarbivad k6ike kilekotist, olgu selleks siis kypsis topeltkiles v6i bussijaamas pakutav praad ja joogipooliseks limps v6i mahl, mida reisil tarbitakse! Ise nad paistavad h2sti rahulolevad selle tegevuse juures.
* Bussile minnakse viisakalt j2rjekorras, et seel2bi endale isekoht lunastada. Konks on aga selles, et v6hiklik reisisell saab v2ljumiskoha kohta aimu alles siis, kui sekundi jooksul on kuhugi posti juurde ilmatu saba moodustunud.
* Inimesed jala ei k2i, mille tulemusena peatub buss linnakestes-kylakestes iga 10m tagant - sellest ka siis kohalik distantsiloendur ehk tund, mitte kilomeeter.
* Graafikud seintel on puhas v2ljam6eldis, tark reisisell kysib kohalikelt v2ljumisajad yle (siin on sellised Will Smithi n2oga Juanid, kes bussi peatusesse saabudes v2lju h22lega sihtkohti yle terminalide h6ikavad).
* Igal s6idul on juhtunud, et h2rra bussijuht ajab muuhulgas ka m6ne oma tegemise mineku peal jonksu. No et peatab massina, krabamaks teepealsest saialast omale kakukest v6i peatub s6braga kiireks l2bi-akna-jutupausiks.

Aga ausalt - meile costariika meeldis. Tulge ise ka vaatama!

paul