Tähelepanekuid kulinaaria vallast. Toit ja kokkamine on meie rõõm, seega oleme lasknud meeled vabaks, et kogeda taas erinevaid maitseid. Einelate skeene on muidugi tohutu värvikirev, alustades kohalike poolt sütel suupärase sussutamisest, mida tarbitakse jooksvalt motika seljas või kusagil maas istudes, kuni kohalike warungideni, kus pakutakse laua taga täitsa praetaldrikul toitu. Harjumuspärased noad-kahvlid pole siinses kultuuris moes, süüakse kätega, sest muidu tuleb toidule metalli maitse juurde ja sedasi justkui ei austata ninaesist. Lääne inimesele tuuakse siiski küsimise peale kahvel ja lusikas abiks. Warungide hinnaklass on soodne, vegetoit võib olla alla euro ja kui soja, tempehi, kala või liha juurde võtta, tuleb rahataskut kergendada 1,5-2€ jagu. Võimalik, et selline "raha röövimine" on juba läbinud valge turisti hinnafiltri ja Bali enda klientuur tasub eine eest veel vähem. Lisaks eelnevatele asutustele on kohalikule kultuurile omane rollerile ehitatud liikuvad toitlustusasutused. Sealt pakutav on iga konkreetse tsiklisti oma nišš. Kes pakub burksi, kes mingit sorti riisirooga ehk gorengi, palju on õlis frititud ja taignaga kaetud tooteid. Toidu eest vastutasuks küsitav rahaline panus jääb taas tihti alla euro.
 |
| 1,5€ eest hangitud kalaroog riisiga |
 |
| Turu pealne warung ehk maakeeli toiduputka |
 |
| Burksimees meie koduukse ees |
Lisaks eeltoodule on muidugi tohututes kogustes kohvikuid ja restorane, mis on mõeldud saare külastajatele, kuna kohalike finantsvõimekus neid väisata ei luba. Valikuid on tõesti seinast seina, nii pakutava toidu kultuurilist tausta silmas pidades, kui ka maitsemeeli erutavaid nüansse arvesse võttes. Kesmine tase on väga hea. Kuna turist on kohalikule inimesele ennekõike liikuv rahapuu ja teenistusallikas, siis nendes einelates tuleb kõhutäie eest tavaliselt 5-8€ välja käia ehk siis koduse pealinna hinnaklassi arvesse võttes umbes 2 korda vähem. Sedasorti sööklad võivad ka tihtilugu olla seotud valgete omanikega.
 |
| Mama San, meie arm |
Turistile suunatud einelate ülemine ots on moodsad restoranid, kus õhtuseks laua saamiseks on kõvasti rebimist ja laua saamiseks on arukas teha eelnevalt broneering. Toit on olnud hõrk ja tihtilugu on kokad kunde meele erutuseks ka toidu välimusele agaralt rõhku pannud. Samas hinnaklass arvestades pakutava kõrget taset on väga mõistlik - kolmekäiguline õhtusöök võib jääda 25€ kanti.
Viimane ning üldse mitte väheoluline kõhutäite võimalus on kaubandusvõrgus või turult leitavast söögi prepareerimine. Juba kunagi varasemas kirjatükis kirjeldatud puuviljad on suussulavad, nendega alustame tihti oma päevi. Juurikad ja roheline kraam on samuti värsked ja ostma kutsuvad. Ning lõppeks teeb meelehead poes pakutav mereannisekser, millest pole tihti midagi korvi pistmata suutnud mööduda. Oma esimesed kalmaarid olen siin puhastanud ja valmistanud, võrratu elukas. Lisaks on pannile jõudnud kõiksugu kalade fileesid, millest enesele teada ja tuntumad mõõkkala, tuunikala ning punane riffahven (red snapper) kuigi lauale on sattunud ka mõni selline isend, kellele nime anda ei oska.
 |
| Molluskid enne.. |
 |
| ..ja pärast |
Seoses sellega, et vahetame täna oma eluaset (Villed naasevad kodumaa rüppe), käisime eile uut elukohta kaemas. Köök tundub ehk kobedamgi kui praegune, nii et omaloomingule saab anda veel küllaga voli vormumiseks. Meie kõhud on valmis!
No comments:
Post a Comment