Cuarenta y nueve

Tere, interneti avarus!

On aeg pühkida tolmukord blogilehelt ja avada järjekordne sissekannete voog. Seekord siis taas Bali saarelt, Indoneesiast. Jah, jälle siitsamast, kust pea kaks aastat tagasi viimatised kirjutised teele läkitasime, selles on ustaval lugejal tuline õigus. Mitte et see maamunal ainus koht oleks, kuhu reisida saab või et Bali kõikse-kõikse vahvamaks paigaks kuulutet on, aga läks kuidagi nii, muuhulgas natuke seekordsete reisisõprade soovidest lähtuvalt.

Aga olulised asjad kõigepealt. Blogi nimetuses võib nüüd Paulid mitmusesse kirjutada, sest vahepeal on meie perega üks väike armas tegelane liitunud. Paul juunior saab viieteistkümnendamal kuupäeval 9 kuuseks, omab kaht tutikat hammast ja liigub iseseisvalt käputades. Ehk siis üks igavesti triksis-traksis poiss, kes meie seiklusi maailma serval vahvalt kaasa võiks teha. Seega hea lugeja, ärgem sattugem segadusse, kui hilisemates tekstides võib sisse lipsata viiteid Pauli mähkmetest või rinnapiima lembusest.

Lennukiboss

Nüüdseks oleme esimese sissejuhatava nädala kohapeal olnud ja usinalt aklimatiseerunud. Sooja on, päikest on, vihma ka sekka. Hulgim on ka rollereid ja inimesi ning nende sagimisi, mis pisi-Paulile kõik uus ja huvitav tundub ning mille sarnast kodulinn Tartu kohe kindlasti ei paku. Eks see möödunud nädal ongi tasaselt rutiini paika loksumise lainel sujunud. Samas meile meeldib ja tundub, et poisile ka. On soe, oma bassein ja riidesse toppima ka ei pea. Justnagu väikestviisi lotovõit kombinesoone vihkavate beebide esivanematele:)

Lisaks eelkirjeldatud uuele reisisellile on seekord teistmoodi veel see, et meiega jagab katust 1,5 aastane Ville koos oma vanematega. No tegelikult ei jaga nad elamist meiega kuidagi juhuslikult, vaid täitsa organiseeritult. Ville on suur poiss, ehkki küll mitte niivõrd kasvult (väikesed härrad on üsna ühte mõõtu), kui just oma oskuste poolest. Tatsab kahel jalal ringi nagu homo sapiensile kohane ning on seeläbi ka Pauliitole suureks eeskujuks ja vaatamisväärsuseks, kui võib nii öelda.

Härrad enne väljasõitu

Päevad on meil siin üsna sarnased (moodsamalt öeldes stabiilsed) - tähtsate tegevuste hulka kuuluvad magamine, ujumine, söömine, poes ja turul käimine, raamatu lugemine ja seda erinevas rotatsioonis erinev hulk kordusi. Sisseelamine on kindlasti pikem, kui juba kogenud vandersell seda vajab, aga nagu öeldud, pole meie seltskonna kõik liikmed veel just tohutu rännumehe pagasiga. Näituseks tuli juunioril viimasel kodusel koristusel tolmuimeja müra peale pisut nutt kurku, nii et kohanemine siinse mootorite maailmaga võtabki omajagu aega.

Samas juba nähtu ja tehtu põhjal saab põnnile ainult kiitust jagada. Näiteks läks lennureis lõppeks sujuvamalt, kui mõni kodus Supilinnas veedetud päev, kui Paulisiito juhtumisi vasaku jalaga voodist välja on kalpsanud. Nii et tasapisi ja targu talitades saame ilmselt oma päevadesse ka väiksemaid väljasõite hakata planeerima. Tõele au andes käisime täna kolmekesi motikaga ringi põristamas, aga sellest juba järgmises postituses. Püsige lainel!

Seniks aga kodustele pöidlahoidjatele embused ja kotiga sooja ning päikest.

Perek. A

PS! Kes päkapikke juhtub nägema, see võib julgelt ka meie poolt neile "viis" visata 😊