Cinquenta y dos

Nagu kallis lugeja juba teab, oleme kohalikku rollukultuuri sujuvalt sisse sulanud. Ja kuna ka juunior sõitu kõrgelt hindab, suigatades sel ajal tihtilugu une rüppe, siis oli meil julgust võtta ette esimene pikem väljasõit Ubudisse. Google maps näitas kilomeetreid umbes 30 jagu ja pakkus sõiduajaks tunnike-poolteist, olenevalt kui tihepunnis liiklus parasjagu on. Meeldetuletuseks järjejutu lugejale, et Ubud on siis Bali kultuurimekaks peetav linnake, kuhu nüüdseks ka turistihordid posijate juurde väge, tervist ja kes teab veel mida otsima tulnud. Kuna kahe aasta taguse reisi ajal olime usinalt tšakrate avamisega tegelnud, siis seekord saime pisut rahulikumalt võtta ja sõidu põhieesmärk oli M-i ja R-i külastus, kes sinna omale puhkuse ajaks peavarju valinud.

Daamid muidugi ei suutnud kiusatusele vastu panna ja käisid enne püha jõuluaega ikka ühe preestrinna visiidil ka. Maris pajatab ise tehtust-nähtust mõned read. Meespere aga tegi samal ajal väljasõidu Tegenungan kose juurde. Vett oli, vaadet oli, pudi-padi müüjaid ka. Julgematel avanes kose all veemühas võimalus kuuma leevenduseks sabagi kasta.

Jõulupäeva hommiku ja pärastlõuna promeneerisime Ubudi väikestel tänavatel, nosisime head-paremat ja rollerdasime õhtuks koduvillasse tagasi. Siin istusime küünlavalgel Ville perega ja lobisesime kodumaalt kaasahaaratud piparkookide krõbistamise saatel kuniks me kella 22 paiku jala pealt voodisse kukkusime. Kallile lugejale ka teadmiseks, et oleme siin end puha looduse ja valguse rütmi sättinud - alustame päeva 6 paiku ja kobime kotile 21-22 ajal, mõnikord tsipa varemgi. Uskumatult mõnus on! Jõulu jäid veel meenutama videoühendused kodumaaga, aga muul viisil läks see püha meist seekord kingikottide, jõuluvana ja salmideta mööda. Täitsa värskendav! 

Esimesest kohalikust reisist innustununa, võtsime eeskavva väljasõidu Nusa Lembonganile, mis on pisikene saareke poole tunni paadisõidu kaugusel Balist kagu suunas. Turisti meelitavad siinsed valged rannad, vastukaaluks Balil endal vulkaanide tõttu leiduvale tumedapoolsele liivale. Oli rõõmu, kuna leidus ka hunnituid vaateid. Samas ka nukrust, sest turismiäri on saarele tohutult prügi jätnud ja seda vedeles igal teisel sammul kohe ikka hulgim. Täheldasime ka asjaolu, et ehitustegevus uute hotellikeste ja hüttide püstitamises on täies hoos. Mingit järelvalvet ei näi olevat või on see lihtsalt kohaliku Indoneesia kombe kohaselt korrumpeerunud. Eks see primitivne ja suures osas labida ja kellu abil püstitatud onnide kerkimine seal jätkub, et ikka veel rohkem vanderselle neile külla mahuks. Meile igatahes täitsa meeldis ja soovitame külastada kuniks veel kohalikku eluolu ka näha on.

Ilu

ja valu

Nüüd oleme taas reipalt tagasi ning valmistame meelt ette aastavahetuse pidustusteks. Plaanis on kohalik aastavahetus maha magada, et siis kodumaal saabuva uue aasta puhul kallite lähedastega taaskord videoülekandeid sooritama hakata. 

Preestrinna kohta siis niipalju, et preili M oli imetabaselt meile sõidu ja vastuvõtu organiseerinud, nii et oleks olnud hullumeelsus kohaliku väikese ime juurde minemata jätta. Nimelt on preestrinna eripära see, et esmalt on ta naine ja teiseks maru noor. Kui üldjuhul on preestriteks vanamehenässid, siis Ida on kaunis noor naisterahvas, kes pühitseti juba kahekümnendais eluaastais ametisse. See on puha ennekuulmatu ja põnev lugu, aga ümberjutustama siinkohal ei hakka, vaid viitan õigesse kohta lugema: http://www.news.com.au/travel/travel-ideas/weird-and-wacky/the-balinese-priestess-who-returned-from-the-dead/news-story/50f03e44700af5ef47e443bc2eb06f1b. Igatahes käisime preestrinna juures puhastustseremoonial, kus mind sõna otseses mõttes püha veega üle kallati. Ei olnud selline tsip-tsip paar tilgakest pähe nagu ma ehk oodanud oleksin. Ma ei tea, mis väe ta sinna vee sisse posis, aga pärast protseduuri oli uskumatult mõnus ja rahulik olla. Ja ikka veel on, nii et eks teil tuleb endil ka minna!;)

Enne..

ja pärast "veega pähesaamist"

Järgmine kord tuleb juttu kohalikust immigratsiooniametist ja sellest, kuidas meil oma viisade pikendamine õnnestus. Etteruttavalt võib öelda, et taaskord väga meeleolukas kogemus:)