Treinata y seis

Poola, Gdansk 30.06-04.07 oli siis selle korra reisi sihtkoht, mõte ja eesmärk. Reisiseltskonnas ei olnud küll selle blogi peategalasi vanderselle mõlemaid, kuid sissekande tegemiseks on põhjust küll ja veel. Tutvustuseks siis niipalju, et Paul väisas oma endiste kollegidega pangapäevilt (Rohekas, Priit, Kütt ja Sepp) ehk perek. Kultidega Poolamaad ja Heineken Open'er 2010 festivali.

Kolmapäeva varahommik kui kellaseier oli end napilt üle teisipäeva kangutanud, alustas "Valge Nool" teekonda. "Valge Nool" on siis Roheka 89' aasta VW Passat ehk aastatetagune arm ja rõõm, mis viimasel kümnendil vaid suvisteks reisideks presendi alt ilmavalgust näeb. Sedapuhku ootas meid ees ca 1100km. Minek oli maru, Rohekas vana meistersportlane võttis kogu juhtimise enda kanda ja teised said vaikselt massina mootorimürinaga võidu nurru lüüa. Kohal olime ca 16,5hga. Esimene õhtu tutvusime Gdanski vanalinnaga ning Priidu poolakatest sõpradega.

Vaid kiinusõnad - poolakad olid meile näitamiseks väega kena vanalinna ehitanud ja meeleoluka õhustiku loonud :)

Neljapäev ja reede olid festivali päevad. Bändid olid marud, mitte just esimese suurusjärgu lemmikud, kuid Pearl Jam, Cypres Hill, Klaxons ja teised muusikamehed olid täitsa kuulatavad-nauditavad.

Poola reisi programmi kuulus ka juba traditsiooniks saanud maavõistlus 3x3 tänavakorvpallis. Juhul kui Tiisleri Tarms ja Karuksi Tiit Vikerraadio vahendusel antud maavõistlusest ülekannet ei teinud, siis ajalooürikute ja statistikasõprade tarbeks infoks, et spordi rebimine käib kahel erineval päeval ja seekord jäi seis kokkuvõttes väga täpselt viiki ehk siis üldskoor mängudega 4:4. No puhta tasa, mis tasa:)

Tagasitulekut alustasime laupäeva õhtul otse tantsusaalist. Kohalik kell näitas aega 3:30 ja suutäis pealegi, kuna kodanik Sepp oli vaja tantsupõrandalt suisa jõuga ära kiskuda :) Nagu ka minnes, olin end registreerinud kaineks abi-autojuhiks, kuid õnneks või kahjuks jäi minul see valge laev kodusadamasse tüürimata, sest vana merekaru Rohekas vuras taas kogu tee üksipäini ja seda juba 15-tunnise graafikuga. Metsik. Müts maha ja sügav kummardus.

Kokkuvõtvalt oli reis igavest maru ja perek. Kultidega võib teinekordki koos reisipaunaga end Valge Noole avarasse salongi istutada.

Pidage kuumale vastu,
P.

PS! ... ja tulen mina pooolamaalt koju ja mis ma näen, Musu Raivo peal natuke kätt proovinud :D

ei ei, tegelikult läks kiisukesel karv sedavõrd pulsti, et suveks tehti spetsialistide poolt uus ja moodne soeng. Lõvipoiss Raivo näikse ise popi autfitiga igavesti rahul olevat:)

Treinta y cinco

Suvi on maru mühinaga peale tulnud, eriti kui seda viimast nädalat võtta. Tuka alla eksev higipiisk ei ole mitte ainult ülekaaluliste probleemiks, vaid ka saledamad ja sportlikumad peavad ilmataadile alla vanduma ja stanget kuivaks tupsutama. Eks see eelnev ole lihtsalt kalendri järgi suvi olnud, kuid tõsist sooja pole nagu väga saanud. Ja tüüpilise eestlastena on nüüd kõigil näod vingus, et palavus tahab maha tappa:)

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et aeg on lennanud linnutiivul ja vahepealsetel aegadel on mõned meist korral-paaril kannad ka kodumaa mudast puhtaks klopsinud. Sellest tulenevalt läkitan paar rida tulevastele põlvedele interneti avarustesse.

Esimene kevadehõnguline välislähetus oli Marisel noorte ja ilusate emadega (olgu siinkohal ülesloetletud prouad U, L, S1 ja S2) Prantsusmaale Nice'i. Enamasti möödus pikk nädalalõpp veini ja toiduga maitsemeelte võrgutamise saatel, millele lisasärtsu ja sära andis 2/5 teeliste imeline kohtumine Deppi Johnnyga, kes tuiskas oma kaaskonnaga antud loo kangelastest mööda.
A ja siis on Maris vahepeal jõudnud ka töökohta vahetada ja tema suvised reisimised uuel postil algasid usinate komandeerimistega Tln-London liinil.

Paul-poiss tegi töökohustisi täites ühe igavesti maru reisi Kihnu saarele. Õhust vaades tundub eestimaa ikka imeline küll.

Ja nüüd vandersellide blogi reklaaminurk, et tulevased reisid tulemata ei jääks ... Ehk siis kõigile loodussõpradele soovitan julgelt võtta huvilend lennukil ja asi ise järgi kaeda. Kuna selle korra lendamise säsi ja tuum oli käia Tartust Kihnus, siis lendasime üle Soomaa laugaste ja mülgaste. Mõni klõps, mis lennuki aknast sai tehtud on ka siia vaatamiseks välja pandud.

Olge marud,
Paul

PS! Ja Väänikul on ka asjad tublisti edasi liikunud. Pool võitu justkui käes, sest katus paistab taas majal peal olevat:) See nädal veel küll kilekatusena, kuid järgmisest tulevad mehed juba laastu lööma.

Treinta y quatro

Hei,

kes pole veel end "Teeme Ära" raames 1.mai talgupäevale registreerinud, aga tööd tahaks hirmsasti teha, siis pakuks võimalust end välja elada Vääniku leppade kallal. Mõte selline, et saaks 1.mail ehk töörahvapühal kokku, teeks tööd, kes tahab. Kes ei taha, see hingab värsket õhku ja kuulab linnulaulu. Ise plaaniks kohal olla 10ks, tööhuvilised on oodatud alates sellest hetkest saabuma. Laupäeva õhtuks, kellel soovi, saab Põlvas Savi tänaval sauna.

Kui on töövihtumis-huvilisi, siis võib oma tulekust teada anda ago.albert23(ät)gmail.com

Kohtumiseni!
orgkomitee

NB! soe soovitus tulijatele - võta kaasa töökinnas, parem kaks.

Treinta y tres

Kanded blogisse jäävad ikka harvemaks ja harvemaks, aga kui riigipiir saab taas ületet, on põhjust miskit jälle kirja panna. Ei teagi, kas sest blogist on nüüdseks saanud varjusurmas olev leht iseendale meite tegemiste ülestähendamiseks või leidub ka mõni lisalugeja silmapaar... igatahes nüüd siis paar sõna suusa- ja lauareisist Gruusiasse.

Gruusia, Gudauri 19.03 - 27.03

Algus 19.03. reedene päev, mis ühtlasi ka Paul-poisile hällipäevaks. Reis algas massinaga Tallinnast suunaga Riia peale, et sealt balti õhuga Tbilisisse lennata. Ah ja tasub siinkohal kohe kiita ka selle reisi orgkomiteed, kes oli kuidagipidi isand Siguse suhtlusringonnast ja meile tundmata-teadmata suurused, kuid näed igavesti hakkajad ja tragid inimesed. Meie tunneme vaid rõõmu, et tublisid meie ümber ringi luusib:)

Aimdus Gruusiast kui suusakuurortist on varasemate infokildude põhjal olnud justkui samm tagasi nõukaaega. Jutud on erinevad nagu ka nende vestjad, nii et ega ootuseid miskiks ülemaks kui hõbevara kallimaks .. polnudki aetud. Aga näe, nüüd on endal käidud ja tuleb tõde tunnistada, et asi polegi nii hull :) Mäed olid marud ja nõlvad lahedad. 5 esimest mäepäeva praktiliselt kõik päikesest sillerdamas ja lumeolud head. Jah, lumega saab alati parem olla, aga Ilmataat on kord need asjad juba nii säädnud, et kui sajab päikest, siis lund juurde ei paista tulevat. Aga õnneks polnud lisalund väga vajagi, seda oli julgelt üle meetri, nii et fun fun fun.

Pärast neid viit imelist spordipäeva otsustasime teha puhkepäeva ja sõita mägedest alla pealinna Tbilisit oma silmaga uudistama. No ja vot see oli midagi, millest annab pajatada. Kui huumorisatiir meie kilulinnast Tallinna kui "tornide linna" tunneb, siis vennasrahva grusiinide pealinna nimetaks "kontrastide linnaks". Üheltpoolt oli seda uhkust ja vägevust nii hoonete, autode, ausammaste näol ja sealsamas kõrval oli sellist jubedust, et karju appi. Ilmselt on paljud näinud filmi Kasahstani püstolreporterist Boratist ja vahvaid vaateid tema kodumaale ning saanud spämmkirju piltidega endistest post-sots.riikidedest, kus lokkav totrus karjub siin ja seal. Jah, just täpselt selline on Tbilisi vanalinna MB ja BMW maasturite taustal. Aga nagu ikka, üks pilt on parem, kui tuhat sõna...

Viimane reisipäev ehk reede 26.03, mis oli mägedehuntidel plaanitud veel lauatades mööda saata, osutus aga lihtsaks lebopäevaks sõprade ja kaardimängu seltsis. Põhjuseks siis jube jäised nõlvad ja igasugune nähtavuse puudumine. Nii et egas kõik saagi ju nii ideaalne olla, nagu heas meerikamaa filmis :)

Selle reisi puhul oli tegemist meie esimese ühise lähetusega suusalauakuurortisse. Mis andis kirgastumishetki lisaks mäest alla vuhisemisele ka vaadates, kui maru ja kraps proua mul ikka on;)

Ning lisaks võib seda reisi pidada ka sessuhtes eriliseks, et mina kui vana suusapede kaotasin süütuse lumelauandusele. Oh jah, tõesti on see toode tore ja puudris selle riistapuuga sõit nauditavam, kui suuskadegagi. Nii et on ohtu, et tuleval aastal ei kanna talvine reis enam suusa- ja lauareisi nime, vaid piisab sellest tagumisest osast:)

Nüüd ootame kevadet...
P.

treinta y dos

Mineva nädalavahetusel käisime Lõunas ja ühtlasi väisasime ka oma talukompleksi. No egas see oligi nii esimene käimine suure lume ja külmaga, sest eelmine aasta kooserdasime sel ajal mööda ilma ringi.

Lund on ja külma on. Lund siis nii palju, et massin tuli naabrimehe tare juurde jätta ja enda valdusteni sai läbi lumise põllu sumbates. Jube maru ilus oli! Vaatasime majanässi siit ja sealtpoolt ning tegime paar klõpsu majast ja loodusest.

Tekkis selline hirmus tahtmine kohe miskit tegema hakata. Nii et mina igatahes ootan kevadet ja lumevete sulamise vulinat, et saaks käed töödedele-tegemistele külge panna:)

Paul

PS! Töömesilased ja muidu huvilised võivad end hakata tasapisi ka talgutele registreerima, sest kui suur lumi läinud ja päike kõrgel, võib vakantsete kohtadega kõigile talgulistele kitsaks minna:)

PPS! ja kelgutamas ja uisutamas oleme ka lõuna-Eestis käinud!

treinta y uno

Oi kurjanahka, ilm kodumaal on ju kole nagu öö! Kui nüüd Maarjamaa sügisrõõmudest ja lehesahistamisest rääkida, siis oleks ju tõesti Eestimaalgi tore ehk, aga kuidas sa sahistad, kui kõik see leht vesimärg ja juba pool kõdunenud on:(

Aga nüüd siis lõppakord Mehhiko reisist. Kuna pulm oli pikk ja kurnav, siis võtsime nõuks pisut pikemalt kui plaanitud Puerto Vallartas taastuda. Puhkasime puhkamisest ehk siis lebotasime, kinotasime (siinkohal kinosoovitus kõigile uue Quentini teose näol) ja olime muidu toredad.

Esimest korda selgines mõistus ja andis ohusignaali 20.okt, kui meenus, et kolme päeva pärast tuleb kodumaale naasta - oh õud. Võtsime pambud kaenlasse ja kimasime taas ööbussiga (selle reisu neljas) Mexico Citysse. Kolmapäeva tiirutasime meielikult päev otsa linna peal. Kiikasime siia ja sinna ehk siis üsna rändom kuus tundi jalutamist, mis andis piisavalt ettekujutust MC erinevatest barriodest ja tuleb tõde tunnistada - kartsime hullemat:)

Päev enne tagasilendu tegime veel aktiivturistina külaskäigu Teotihuacan'i. Tegemist siis Mehhikos asetsevate püramiididega aastast siis kui meie ajaarvamine polnud üle saja aasta kestnud. Igatahes tore ja muljetavaldav kompleks ehituslikust vinklist. Seda eriti selles vihus, kui tagasitulles esimeseks uudiseks Solarise lae sissevarisemine. Ja ja kõik saavad aru, et Savi Etsil ja tema kamraadidel oli vaja enne valimisi lint läbi lõigata, kuid kurjanahka, segu kuivamine võtab ikka oma aja ja füüsikareeglid kehtivad vaatamata kohalikele valimistele.

Tagasilennul saime Madridi lennujaamas toreda totruse osaliseks. Nimelt olime viimaste veeringute eest Mehhiko lennujaamast ühe kohaliku kurja joogi kaasa ostnud. Ja nii meil seega naps käsipagasis. Madridi lennujaamas teatas aga mingi tädi, et tema kontrollväravast me vedelikku sisse ei tohi viia, et tehku me sellele ots peale, visaku prügisse või tehku sellele kärakapudelile check-in. Asi oli kuidagi veider, sest toode oli ilusti Mehhiko-maal pakitud ja sulnilt kinnitatud, aga näe ei. Reegel olla selline, et kui mujalt mandril Euroopasse lendad, siis see vedelik osutub järgmisel Euroopa sisesel lennul ohtlikuks. Kuigi selle sama keelutädi värava tagant võisid kesteab-kui-palju joomakraami ja muud vedelikku käsipagasisse osta. Igatahes selle idjootsuse tõttu saime veel paari teise Lennujaama tegelinski peal end välja elada ja soovisime neile üheskoos palju ebaõnnestumisi. Tequila jõudis Eestimaa pinnale iseseisvalt check-in'ist läbituna ja eks ta nüüd maitseb sedavõrd kibedamalt.

meie, Kalajamast

treinta

Oleme l6puks oma suurest pulmast toibunud ja saab paar s6na kodustele p8idlahoidjatele l2kitada sellest, mis tehtud - mis n2htud.

Tulum - siinseim ilusaim-helesiniseim-valgeliivaseim kant Kariibimere 22res. No selline ilus-ilus koht, kust postkaardipilte teha saab. Pikutasime ka p2eva rannas ja 6htuoote kylma 6lle j6ime sellises lahedas rannabaaris, kus selle kandi surematu kuningas Marley Bob taas meie v6rkkiikedesse m2ssitud pruune kehi ja k6rvu oma paladega paitas. Oli iiglama m6nus!

V6ibolla tuleb see kyll lugejale ootamatult, kuid tegelikult pole meil l2hemal ajal plaanis Mehhikosse tagasi tulla, nii et johtuvalt sellest pidasime kohustuslikuks ka Playa del Carmeni kylastust. See peaks siis reisipiibli s6nutsi olema kant, kus k6ige pringimad Eurooplased nooblilt lebotades oma jumet timmivad. Kurvastuseks aga tuleb t6deda, et n2htud said vaid paksud Ameerikamaa inimesed omi pekke praadimas ja kui nyyd takkaj2rgi sellest veel m6tiskleda, siis leidus rannaliivadel ka kohalikke kopsakaid. Igatahes oli asi ilust ja v6lust kaugel. V6ibolla me lihtsalt ei klappinud biitshisessioonidega? No et sel hetkel, kui meie linnas ringi koperdasime, olid kaunid eurooplased pl22zil pikutamas ja vastupidi?:)

Ja siis ja siis tegime lennu Kariibimere rannikult Vaikse ookeani 22rde Puerto Vallarta nimelisse linna, et osa saada pulmast ja kohtuda Marise Prantsusmaa aegsete s6pradega. Niisiis la boda ehk pulm, mis on selline naistev2rk ning Maris teeb siinkohal lyhikokkuv6tte ise.

P

Uhh! Siin teie pulmareporter! Ehk siis tytarlastele huvipakkuv osa:) Lyhikokkuv6te see just ei ole, nii et pange vaim valmis.

K6ik sai alguse sellest, kui me end udupeenesse, kuid yber-turistilikku resorthotelli registreerisime. J6udsime kohale yks 88 enne pidustusi, et sulepatjade kuhilas bjuutisliipi teha. Loomulikult oli urgentne vajadus ka eelnevalt kohtuda oma kallite s6pradega, kes meie saabumishetkeks olid suutnud kohalike margariitade toel juba ysna tugeva joobeastme omandada. Tegelikult oli meie taaskohtumine 22rmiselt nummi. Sai usinalt embusi vahetatud ja yritatud kogu maailma jutte korraga 2ra r22kida. Meeleolukast koosviibimisest suutsime end lahti rebida alles t2nu baari sulgemisele:)

Pulmap2eval tegid tugevamad veel aega parajaks basseini22res jalgu k6igutades ja siis v6iski juba pidu alata. Kauneid kylalisi (nii umbest2pselt 200 tykki) hakkas kogunema mere22rsele rannaribale, kuhu oli paigutatud toolirivi, altarilaadne moodustis ja lillekuhilad (pildid ytleksid siinkohal rohkem kui sada s6na eksole, aga need tulevad hiljem). Ma ei hakka teid rohkemate detilidega vaevama (kuidas pruudi kleit voogas ja p2ike loojus ja riisiteri lendas), ytlen ainult, et see oli maailmanummi. Daamidele anti k6igile lehvikud n2ppu, mehed said kellukesi helistada ja meeleolu oli ylev. Tseremoonia peeti muide inglisekeelsena, t2nu millele oli v6imalik ka meil tundelisematele hetkedele auga kaasa elada.

Igatahes kulmineerus yritus abikaasade suudlustega, mispeale pruuti-peigmeest liiva sisse pildistamisseeriale suundusid ja kylalised 6uebaari juhatati. See oli 22rmiselt kaval n6ks, sest maasika- ja mangomargariitad maitsesid v2ga sulnilt, eriti peale tervet p2eva n2ljasviibimist:) L6bustuselemendina astusid yles kohalikud mariachid, kes kitarri tinistasid, trompetit puhusid ja laulujoru esitasid. Lisasin teile illustreeriva pildi ka. Kuulake ka juutuubist meie lemmiklugu, mis k6neleb naaberlinnast Guadalajarast!

Pildid tehtud, pulmalised l6busaks joodetud, tehti koheselt ka vanemate daamide eestvedamisel 6ues ringm2nge ja muid jalakeerutusi. Edasi lubati meid pidusaali, mis n2gi ka ysna h2rripotterlik v2lja. No laest rippusid miskid lendlevad lyhtrid, seinale oli projitseeritud (hissand, ma loodan, et see sai 6igesti. keelepolitsei parandagu mind:)) abikaasade nimed, lillad valguss2hvid ja yleyldine valge toon oli t6epoolest hingemattev. J2rgnes kuuek2iguline 6htus88k, millest me ka usinalt ylesv6tteid tegime, avatud oli baar ja ettekandjapoisid olid sedav6rd usinad, et me ei j6udnud uusi soove piisava kiirusega v2lja m6elda, kui nad taaskord juba neid t2ita oleksid tahtnud:)

Pulmast ei puudunud ka ohjeldamatu tantsuvihtumine, mis kestis kuni kella 7ni hommikul. Ka eestlased olid tublid pundimehed ja pidasid poole 7ni vastu:) Veel yks v22rt mugavus oli kylalistele v2lja m6eldud: umbes poole peo pealt hakkasid naisterahvastel ykshaaval k6rgetest kontsadest varbad valutama ja riburadapidi rebiti kingi jalast. Selle asemel, et paljajalu edasi hypata pakkus personal k6igile soovijaile toatuhvleid jala otsa. Meeldiv!

Kokkuv6tvalt oli tegemist "rohkem vorsti, rohkem juustu ja siis natuke kondentspiima ka" stiilis peoga. Osav6tjad kummardavad t2nulikkusest ja teevad kniksu-kraapsu korraldajatele-kutsujatele. Tuleme teinekordki;)

tsau praegu!

.m