Tähelepanekuid elust enesest.
Suundusin mina täna turule eesmärgiga osta Raivole pasteedikraami. Olles oma maja hoovist välja astunud, pea igasugu häid ja paremaid mõtteid täis, jõudsin asjade loomuliku kulgu pidi kõrvaltänavasse. Ühtäkki peatab mu mõtterägastikes ekslemise kummaline kontsaklõbin. Heidan pilgu üle tänava ja mida ma näen - naaberhoovist väljub üks imetabane inime. Esimene tundemärk: keskealine meesterahvas pilkupüüdva soenguga. Nimelt vedeles härra seljal laisalt rasvane pats, samas kui pealagi näis pigem kiilalt läikivat. Tegemist oli sedavõrd huvitava vaatepildiga, et sundisin end silma teravdama. Tegevuse tulemusena mõistsin, et onkli pealagi pole mitte kiilas, vaid seda kattis rahvatantsuradadelt tuntud heledast nahast murumunamüts. Tantsumees oli uhkeis rõivais - teksapüksid ja teksapluus üll, mida kattis omakorda nahkvest. Ja muidugi kõlav kontsaklõbin oli tekitet tema pruuninahkse kauboisaapa kannaplekist, mis asfaldiga kokkupuutes oma kohalolekust valjuhäälselt teada andis. Kodanik oli tugevalt ülekaalus ning muidu pehme olemisega. Suure nina all lendles sulnis vunts - võiks isegi öelda et vurrud, mis olid soetud sellises kõigile teada-tuntud lenkstangi lõikes. Reied oli jämedamad, kui emake loodus need omal ajal mehe jalgu visandades oli mõelnud ning plaaninud ja seetõttu hõõrdusid need kelmikalt ja tihedalt üksteise vastu, pannes puusad üsna kummalisel kombel vänderdama.
Suundusin mina täna turule eesmärgiga osta Raivole pasteedikraami. Olles oma maja hoovist välja astunud, pea igasugu häid ja paremaid mõtteid täis, jõudsin asjade loomuliku kulgu pidi kõrvaltänavasse. Ühtäkki peatab mu mõtterägastikes ekslemise kummaline kontsaklõbin. Heidan pilgu üle tänava ja mida ma näen - naaberhoovist väljub üks imetabane inime. Esimene tundemärk: keskealine meesterahvas pilkupüüdva soenguga. Nimelt vedeles härra seljal laisalt rasvane pats, samas kui pealagi näis pigem kiilalt läikivat. Tegemist oli sedavõrd huvitava vaatepildiga, et sundisin end silma teravdama. Tegevuse tulemusena mõistsin, et onkli pealagi pole mitte kiilas, vaid seda kattis rahvatantsuradadelt tuntud heledast nahast murumunamüts. Tantsumees oli uhkeis rõivais - teksapüksid ja teksapluus üll, mida kattis omakorda nahkvest. Ja muidugi kõlav kontsaklõbin oli tekitet tema pruuninahkse kauboisaapa kannaplekist, mis asfaldiga kokkupuutes oma kohalolekust valjuhäälselt teada andis. Kodanik oli tugevalt ülekaalus ning muidu pehme olemisega. Suure nina all lendles sulnis vunts - võiks isegi öelda et vurrud, mis olid soetud sellises kõigile teada-tuntud lenkstangi lõikes. Reied oli jämedamad, kui emake loodus need omal ajal mehe jalgu visandades oli mõelnud ning plaaninud ja seetõttu hõõrdusid need kelmikalt ja tihedalt üksteise vastu, pannes puusad üsna kummalisel kombel vänderdama.
... ja siis tabas mind vihmasabin, mis tuletas meelde päevakohustusi ja astusin muheledes oma rada Balta turu ja kanarupskite suunas edasi. Aususe huvides tuleks tunnistada, et ma tegelikult pigem ikka naersin. Naersin nii nagu paljudel teistelgi kordadel vaid oma mõtetes, kriipsusuu peas. Balta turu servas istus punt pundund nägudega pompse, kes odekaga suud värskendasid. See oli kurb ja tegi meele nukraks. Pealinna elu on ikka mitmekesine...
p.
No comments:
Post a Comment